← Eesti

1-15-6497/743

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Koh

§ 209

lg 2 p-de 3 ja 4); § 384 lg 1 (

§ 384lg 1 ja § 3841 lg 1); § 201 lg 2 p 4 ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi - Tiina Tõnissoo süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi - OÜ Aurol süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. märtsi
  2. a otsus Roland Põdra kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, Tiina Tõnissoo kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver ja Tõnu Saarmanni esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Olli Süüdistatav I - Roland Põder, isikukood 36303025713, XXX tema kaitsja - vandeadvokaat Robert Sarv Süüdistatav II - Tiina Tõnissoo, isikukood 47009142766, XXX tema kaitsja - vandeadvokaat Mihkel Gaver Tsiviilkostja - Tõnu Saarmann, isikukood 3490465716, elukoht XXX tema esindaja - vandeadvokaadi abi Hannes Olli Kannatanu - Luminor Bank AS, registrikood 11315936, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna vanemprokurör Kristiina Laas
  3. oktoober 2019 Roland Põdra kaitsja Robert Sarv, Tiina Tõnissoo, tema kaitsja Mihkel Gaver, Tõnu Saarmann, tema esindaja Hannes Olli, kannatanu esindaja Marit Toom ja prokurör Kristiina Laas RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsus osas, millega: 1) Roland Põder tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4) järgi; 2) Roland Põder tunnistati Kar

S § 384 lg 1 (

§ 384

lg 1 ja § 3841 lg 1) järgi süüdi ka käitumises, mis süüdistuse kohaselt leidis aset pärast 29. märtsi 2010, s.o:

  1. a)Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate kinnisasjade üürilepingutest tulenevate üürileandja õiguste ja kohustuste üleandmises OÜ-lt MRP Ärigrupp OÜ-le Valga Leivatehas;
  2. b)Valgas Vabaduse 39 asuva kinnisasja võõrandamises OÜ-lt MRP Ärigrupp OÜ-le Valga Leivatehas ja
  3. c)2. juuni 2009. a lepingu ja kokkuleppe 3 alusel OÜ MRP Ärigrupp varast Roland Põdrale ja Valter Malmile 31. märtsil 2010 sularahaväljamaksete tegemises; 3) Roland Põdra süüditunnistamisel viidati tema teo jätkuva karistatavuse alusena KarS § 3841 lg-le 1; 4) Roland Põder tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 201 lg 2 p 4 järgi; 5) Roland Põder tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; 6) Roland Põdrale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 68 lg-t 1 kohaldades lõplik karistus 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust; 7) Tiina Tõnissoo tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; 8) Tiina Tõnissoole mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus; 9) Tiina Tõnissoole mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust; 10) OÜ Aurol (pankrotis) tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 394 lg 3 järgi; 11) KarS § 83 lg 3 p 3 ja § 394 lg 5 alusel konfiskeeriti 6315 eurot, mille OÜ Advokaadibüroo Lentsius&Casus kandis 28. novembril 2013 Rahandusministeeriumi deposiitkontole nr 221023778606; 2

(143)12) Tõnu Saarmannilt mõisteti Luminor Bank AS-i kasuks välja 296 000 eurot; 13) Tõnu Saarmanni menetluskulu jäeti tema enda kanda; 14) Tõnu Saarmannilt mõisteti Luminor Bank AS-i menetluskulu katteks välja 4278 eurot; 15) Roland Põdralt mõisteti menetluskulu katteks riigi kasuks välja kokku 9536 eurot 23 senti, sh sundraha 1350 eurot; 16) Tiina Tõnissoolt mõisteti menetluskulu katteks riigi kasuks välja kokku 8946 eurot 90 senti, sh sundraha 1350 eurot; 17) OÜ-lt Aurol (pankrotis) mõisteti menetluskulu katteks riigi kasuks välja 2899 eurot 40 senti, sh sundraha 1350 eurot. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) lõpetada kriminaalmenetlus Roland Põdra süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4) järgi Kr

MS § 337 lg 2 p 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumise tõttu; 2) mõista Roland Põder KarS § 384 lg 1 järgi õigeks käesoleva otsuse resolutiivosa punkti 1 alapunktis 2 osutatud osas ehk 29. märtsile 2010 järgnenud käitumises, jättes Roland Põdrale KarS § 384 lg 1 järgi mõistetud karistuse 1 aasta ja 6 kuud vangistust muutmata; 3) mõista Roland Põder KarS § 201 lg 2 p 4 järgi õigeks; 4) mõista Roland Põder KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 5) arvata Roland Põdra eelvangistus kestusega kolm päeva KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ja lugeda Roland Põdra lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, jättes KarS § 73 kohaldamist puudutavas osas maakohtu otsuse muutmata; 6) mõista Tiina Tõnissoo KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks; 7) mõista Tiina Tõnissoole KarS § 65 lg 1 alusel kogumis kriminaalasjas nr 1-15-491 mõistetud karistusega liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 3 kuud, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud 1 aasta 2 kuud vangistust, lugedes Tiina Tõnissoo lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 73 kohaldamist puudutavas osas jätta maakohtu otsus muutmata; 3

(143)8) mõista OÜ Aurol (pankrotis) KarS § 394 lg 3 järgi õigeks; 9) vabastada 6315 (kuus tuhat kolmsada viisteist) eurot, mille OÜ Advokaadibüroo Lentsius&Casus kandis 28. novembril 2013 Rahandusministeeriumi deposiitkontole nr 221023778606, aresti alt; 10) jätta Luminor Bank AS-i tsiviilhagi Tõnu Saarmanni vastu läbi vaatamata. Selgitada kannatanule, et tal on õigus esitada sama nõue uuesti tsiviilkohtumenetluse korras; 11) määrata Roland Põdra poolt riigile hüvitatava kriminaalmenetluse kulu suuruseks 1500 (üks tuhat viissada) eurot, sh 810 eurot sundraha ja 690 eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud muu menetluskulu katteks. Selle nõude saab riik esitada Roland Põdra pankrotimenetluses või pärast pankrotimenetluse lõppu üldises korras; 12) mõista Tiina Tõnissoolt Eesti Vabariigi kasuks välja 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks; 13) ülejäänud osas jätta riigil apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu riigi kanda; 14) määrata Advokaadibüroo EMERALDLAW OÜ-le Roland Põdrale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud kulu hüvitise suuruseks kokku 1521 (üks tuhat viissada kakskümmend üks) eurot 60 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda; 15) määrata OÜ-le Advokaadibüroo GAVER Tiina Tõnissoole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 627 (kuussada kakskümmend seitse) eurot 60 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda; 16) mõista Eesti Vabariigilt Luminor Bank AS-i kasuks välja 5550 (viis tuhat viissada viiskümmend) eurot kriminaalmenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks (sh 1272 eurot apellatsioonimenetluses ja 4278 eurot sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud esindajatasu eest); 4
(143)17) mõista Eesti Vabariigilt Tõnu Saarmanni kasuks välja 10 397 (kümme tuhat kolmsada üheksakümmend seitse) eurot 40 senti kriminaalmenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks (sh 2535 eurot apellatsioonimenetluses ja 7862 eurot 40 senti sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud esindajatasu eest).
  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. SISUKORD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ...................................................................................... 9
  3. Süüdistus ................................................................................................................................ 9 1.
  4. R. Põdra süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (

KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi) ........................................................................................................................................... 9 1.

  1. R. Põdra süüdistus KarS § 384 lg 1 järgi (alates
  2. jaanuarist 2015 KarS § 384 lg 1 ja § 3841 lg 1 järgi) .......................................................................................................................... 10 1.
  3. R. Põdra süüdistus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi .................................................................... 14 1.
  4. R. Põdra ja T. Tõnissoo süüdistus KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning OÜ Aurol süüdistus KarS § 394 lg 3 järgi ................................................................................................ 15 1.
  5. T. Tõnissoo süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi ..................................................................... 17 1.5.
  7. novembri
  8. a toetustaotlus................................................................................. 18 1.5.
  10. detsembri
  11. a toetustaotlus ................................................................................ 18 1.5.
  13. septembri
  14. a toetustaotlus ................................................................................ 19 1.5.
  16. detsembri
  17. a toetustaotlus ................................................................................ 20
  18. Tsiviilhagi............................................................................................................................. 20
  19. Tartu Maakohtu määrused süüdistuse ja tsiviilhagi lahendamise kohta .............................. 21 5

(143)4. Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsus ............................................................................. 21 (
  1. a)Resolutiivosa ....................................................................................................................... 21 (
  2. b)Põhiosa................................................................................................................................ 23 4.1. R. Põdra süüdistus kelmuses ............................................................................................. 23 4.2. R. Põdra süüdistus MRP maksejõuetuse põhjustamises ................................................... 30 4.2.1. Laenu andmine OÜ-le MRP Market .............................................................................. 33 4.2.2. Kinnistute müügihinna suurendamine ............................................................................ 35 4.2.3. 31. märtsi 2010. a leping kohustuste ja üürilepingute ülevõtmiseks .............................. 40 4.2.4. Vabaduse 39 kinnisasja võõrandamine .......................................................................... 42 4.3. R. Põdra süüdistus omastamises........................................................................................ 45 4.4. R. Põdra ja T. Tõnissoo süüdistus rahapesus .................................................................... 50 4.5. T. Tõnissoo süüdistus soodustuskelmuses ........................................................................ 54 4.6. Maakohtu hinnang menetlusaja mõistlikkusele ................................................................ 60 4.7. Karistuse mõistmine .......................................................................................................... 60 4.8. Tsiviilhagi lahendamine .................................................................................................... 61 APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD ................................................ 63 1. R. Põdra kaitsja apellatsioon ................................................................................................ 64 1.1. Kuritegude aegumine ........................................................................................................ 64 1.2. Mõistliku menetlusaja möödumine ................................................................................... 65 1.3. Maakohtu esimees jagas kriminaalasja ebaseaduslikult ümber teisele kohtunikule ja asja arutati vales kohtumajas ........................................................................................................... 65 1.4. V. Malmi ja U.M. i ütluste ebausaldusväärsus .................................................................. 66 1.5. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotlused tõendite kogumiseks või esitamiseks ............................................................................................................................... 66 1.6. Süüdistus MRP maksejõuetuse põhjustamises ei ole sisuliselt põhjendatud .................... 67 1.7. R. Põdrale esitatud omastamissüüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud ei vasta omastamise koosseisule............................................................................................................ 68 1.8. Kelmuse toimepanemine on tõendamata........................................................................... 69 1.9. Rahapesusüüdistus on tõendamata .................................................................................... 69 1.10. R. Põder ei tegutsenud väidetavate süütegude toimepanemisel grupis ........................... 70 1.11. R. Põdra karistust tuleb kergendada ................................................................................ 71 1.12. Menetluskulu tuleb jätta riigi kanda ................................................................................ 71 6
(143)
  1. T. Tõnissoo kaitsja apellatsioon ........................................................................................... 71 2.
  2. Vastuväited T. Tõnissoo süüditunnistamisele KarS § 210 lg 2 järgi ................................ 71 2.
  3. Vastuväited T. Tõnissoo süüditunnistamisele KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi .............. 72
  4. T. Saarmanni (esindaja) apellatsioon ................................................................................... 72
  5. Prokuratuuri apellatsioonivastus .......................................................................................... 73
  6. Kannatanu apellatsioonivastus ............................................................................................. 73
  7. Ringkonnakohtu istung ........................................................................................................ 74 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT .................................................................................... 75
  8. Kuritegude aegumisest ......................................................................................................... 75
  9. Menetlusaja mõistlikkusest .................................................................................................. 76 2.
  10. Üldhinnang ........................................................................................................................ 76 2.
  11. Lähem sissevaade: selle kohtumenetluse kronoloogia ...................................................... 78 2.
  12. Hinnang süüdistatavate ja kaitsjate menetluslikule käitumisele ....................................... 92 2.
  13. Järeldus menetlusaja mõistlikkuse ja kriminaalmenetluse lõpetamise aluse puudumise kohta ......................................................................................................................................... 98
  14. Maakohtu koosseisu seaduslikkusest ja kohtualluvusest ..................................................... 99 3.
  15. Kohtuasja ümberjagamisest............................................................................................... 99 3.
  16. Kohtuasja arutamisest Tartu kohtumajas ........................................................................ 101
  17. Roland Põdra süüdistusest KarS § 384 lg 1 (

§ 384lg 1 ja § 3841 lg 1) järgi ......... 101 4.1. Koosseisuväline karistatavuseeldus: võlgniku pankrot (Kar

S § 384 lg 2) ...................... 103 4.

  1. Objektiivne koosseis ....................................................................................................... 103 4.2.
  2. Eriline isikutunnus........................................................................................................ 103 4.2.1.
  3. MRP kui juriidilisest isikust võlgnik ......................................................................... 103 4.2.1.
  4. R. Põder kui MRP juhatuse (juhtorgani) liige ........................................................... 103 4.2.1.
  5. Vahendliku täideviimise välistatus............................................................................ 104 4.2.1.
  6. Kuriteost osavõtu välistatus ...................................................................................... 105 4.2.1.
  7. Vahekokkuvõte: osaline õigeksmõistmine erilise isikutunnuse puudumise tõttu ..... 106 4.2.
  8. MRP vara (varalise seisundi) kohustustevastane kahjustamine ................................... 106 4.2.2.
  9. Vara (varalise seisundi) kohustustevastasest kahjustamisest üldiselt ....................... 106 4.2.2.
  10. R. Põdra poolt MRP juhatuse liikmena
  11. juuni
  12. a hinnakokkuleppe ja kokkuleppe 3 sõlmimine ........................................................................................................ 107 7

(143)4.2.2.
  1. R. Põdra majanduslikult otstarbekalt käitumise kohustuse rikkumine
  2. juuni
  3. a hinnakokkuleppe ja kokkuleppe 3 sõlmimisel ....................................................................... 108 4.2.2.
  4. R. Põdra lojaalsuskohustuse rikkumine
  5. juuni
  6. a hinnakokkuleppe ja kokkuleppe 3 sõlmimisel ........................................................................................................ 110 4.2.2.
  7. MRP varalise seisundi kahjustamise kohustustevastasus.......................................... 110 4.2.2.
  8. MRP osanike nõusoleku karistusõiguslikust tähendusest ......................................... 110 4.2.2.
  9. Uue hinnakokkuleppe täitmine ning sellega MRP varalise seisundi kohustustevastane kahjustamine........................................................................................................................... 111 4.2.2.
  11. juuni
  12. a hinnakokkuleppe ja kokkuleppe 3 sõlmimise ja täitmise käsitamine ühe jätkuva teona .................................................................................................................... 113 4.2.2.
  13. Vahejäreldus: MRP varalise seisundi kohustustevastane kahjustamine ................... 114 4.2.
  14. Koosseisuline tagajärg: MRP maksejõuetus või maksevõime oluline vähenemine .... 114 4.2.
  15. Põhjuslik seos R. Põdra teo ja MRP maksejõuetuse või maksevõime olulise vähenemise vahel ....................................................................................................................................... 116 4.2.
  16. Vahejäreldus objektiivse koosseisu kohta .................................................................... 117 4.
  17. Subjektiivne koosseis ...................................................................................................... 117 4.
  18. KarS § 3841 lg-st 1 kui R. Põdra teo jätkuva karistatavuse alusest ................................. 119 4.
  19. Kokkuvõttev hinnang maksejõuetuse põhjustamise süüdistusele ................................... 119
  20. Roland Põdra süüdistusest KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ......................................................... 119
  21. Roland Põdra ja Tiina Tõnissoo süüdistusest KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning OÜ Aurol (pankrotis) süüdistusest KarS § 394 lg 3 järgi ............................................................. 121 6.
  22. Rahapesu kuriteokoosseisu kohaldamisalast üldiselt ...................................................... 121 6.
  23. R. Põdra, T. Tõnissoo ja OÜ Aurol (pankrotis) teo vastavusest rahapesu tunnustele .... 125
  24. Tiina Tõnissoo süüdistusest KarS § 210 lg 2 järgi ............................................................. 127
  25. Karistustest ja konfiskeerimisest ........................................................................................ 131 8.
  26. R. Põdra karistusest ......................................................................................................... 131 8.
  27. T. Tõnissoo karistusest .................................................................................................... 132 8.
  28. Konfiskeerimisest ............................................................................................................ 133
  29. Tsiviilhagist ........................................................................................................................ 133
  30. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisest ja menetluskulu hüvitamisest .......................... 135 10.
  31. R. Põdra kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Selle menetluskulu hüvitamisest ................ 135 8
(143)10.
  1. T. Tõnissoo kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Selle menetluskulu hüvitamisest ................ 136 10.
  2. Menetluskulu väljamõistmisest R. Põdralt .................................................................... 137 10.
  3. Menetluskulu väljamõistmisest T. Tõnissoolt ............................................................... 139 10.
  4. Kannatanu DnB menetluskulu hüvitamisest ................................................................. 140 10.
  5. Tsiviilkostja T. Saarmanni menetluskulu hüvitamisest................................................. 141 10.
  6. Menetluskulu jätmisest riigi kanda ............................................................................... 142
  7. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 142
  8. Lisamärkus süüdistuse selguse ja arusaadavuse kohta ..................................................... 143 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Süüdistus
  10. Selles kriminaalasjas anti teiste hulgas kohtu alla 1) Roland Põder süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 2 ja 3, § 201 lg 2 p 4, § 384 lg 1, § 3891 lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; 2) Tiina Tõnissoo süüdistatuna KarS § 210 lg 2 ja § 394 lg 2 p-de 1 ning 3 järgi ja 3) OÜ Aurol süüdistatuna KarS § 394 lg 3 järgi.
  11. Samas asjas anti kohtu alla ka V. Malm ja OÜ Kooba Tare, kelle süüdistuse osas eraldati kriminaalasja materjalid vastavalt
  12. juulil 2017 ja
  13. veebruaril 2018 menetlemiseks eraldi menetluses. 1.
  14. R. Põdra süüdistus KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (

KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi)

  1. OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) (edaspidi MRP) juhatuse liige V. Malm sõlmis kokkuleppel MRP juhatuse teise liikme R. Põdraga
  2. veebruaril 2009 AS-iga Bank DnB Nord (Luminor Bank AS-i õiguseellane, edaspidi ka DnB) laenulepingu nr 18/08K33 muutmise lepingu nr 1 lisalaenu saamiseks summas 296 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus DnB täiendava laenu välja maksma osade kaupa laenusaaja taotluse alusel, tingimusel, et laenusaaja on esitanud pangale investeeringute kava lisalaenu kasutamise kohta.
  3. V. Malm, R. Põder ja Tõnu Saarmann leppisid omavahel kokku, et OÜ RST Valga esitab MRP-le arved selliste tööde eest, mida tegelikult endise Valga leivatehase hoonetes ei tehta, vaid arved tühistatakse kreeditarvete koostamisega ja raha kantakse kreeditarvete alusel MRP teises krediidiasutuses olevale arveldusarvele tagasi. 9

(143)
  2. veebruarist kuni
  3. augustini 2009 esitas V. Malm kokkuleppel R. Põdra ja T. Saarmanniga DnB-le osaliselt või täielikult tegelikkusele mittevastavad avaldused ja kuludokumendid (OÜ RST Valga arved). Nende kohaselt oleks OÜ RST Valga justkui teinud või planeerinud töid, mis olid aluseks DnB poolt laenu väljamaksmisele. Nende avalduste alusel kandis DnB ajavahemikul
  4. märtsist kuni
  5. augustini 2009 laenusumma MRP pangakontole.
  6. Näitamaks DnB-le, et laenuraha on saadud reaalselt tehtud või tehtavate tööde eest, kandsid MRP esindajad V. Malm ja R. Põder koostöös OÜ RST Valga esindaja T. Saarmanniga ajavahemikus
  7. märtsist kuni
  8. augustini 2009 MRP pangakontolt OÜ RST Valga pangakontole 3 229 224 krooni.
  9. OÜ RST Valga ei teinud tegelikult sellises mahus töid ja kandis kokkuleppel V. Malmi ja R. Põdraga vahetult pärast raha laekumist MRP pangakontole tagasi 3 171 948 krooni 80 senti.
  10. DnB-le esitati ebaõigeid dokumente eesmärgiga petta pangalt laen välja plaaniga mitte kasutada saadud raha pangale esitatud andmete kohaselt. Juhul, kui DnB oleks olnud teadlik, et MRP ei kavatsegi laenu väljamaksmise aluseks olevates dokumentides olevaid investeeringuid teha ja V. Malm ning R. Põder võtavad selle raha endale, siis ei oleks pank äriühingule laenu välja maksnud. Seega said V. Malm, R. Põder ja T. Saarmann DnB-lt pettuse teel kokku 3 171 948 krooni 80 senti ehk 202 724 eurot 48 senti, tekitades DnB-le suure varalise kahju.
  11. Viimaks kuritegu lõpule, kandsid R. Põder ja V. Malm
  12. aasta
  13. märtsist kuni sama aasta sügiseni raha MRP pangakontolt edasi enda isiklikele kontodele võlaõiguslike lepingute (kokkulepete) alusel kas otse või OÜ MRP Market kaudu. 1.
  14. R. Põdra süüdistus KarS § 384 lg 1 järgi (alates
  15. jaanuarist 2015 KarS § 384 lg 1 ja § 3841 lg 1 järgi)
  16. R. Põder oli
  17. märtsist 1996 kuni
  18. märtsini 2010 MRP juhatuse liige ja osanik. Grupis koos MRP juhatuse teise liikme ja osaniku V. Malmiga kahjustas ja raiskas ta ajavahemikul
  19. augustist 2008 kuni
  20. novembrini 2011 teadvalt MRP vara, võttis MRP-le põhjendamatuid kohustusi ning eelistas osasid võlausaldajaid teistele. Sellega põhjustas R. Põder MRP maksevõime olulise vähenemise ja maksejõuetuse. R. Põder ja V. Malm rikkusid äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 ja MRP põhikirja punktist 4.
  21. tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust. Samuti ei käitunud nad lepinguid sõlmides majanduslikult otstarbekalt. MRP maksejõuetuse põhjustamine ja maksevõime oluline vähendamine seisnes alljärgnevas.
  22. Selleks, et saada endale MRP raha, andsid V. Malm ja R. Põder MRP nimel laenu OÜ-le MRP Market, kes omakorda kandis MRP-lt saadud raha üle V. Malmile ja R. Põdrale. V. Malmile ja R. Põdrale raha ülekandmise aluseks oli OÜ MRP Market 10
(143)juhatuse liikme otsus V. Malmile ja R. Põdrale laenu andmise kohta. Tegelikult oli OÜ MRP Market V. Malmi ja R. Põdra kontrolli all. V. Malmil ja R. Põdral polnud kavatsust MRP-lt OÜ MRP Market kaudu saadud laenu tagasi maksta. Ajavahemikul
  1. augustist 2008 kuni
  2. maini 2009 kandsid V. Malm ja R. Põder endale üle 4 356 000 krooni.
  3. märtsist kuni
  4. maini 2009 üle kantud summad sisaldasid nende ja T. Saarmanni poolt DnB-lt sama aasta veebruarist kuni maini välja petetud summat. Eeltoodud tegevusega kasutasid V. Malm ja R. Põder MRP vara majanduslikult ebaotstarbekal viisil ja raiskasid teadvalt MRP vara 4 356 000 krooni (278 399 euro 14 sendi) suuruses summas.
  6. märtsil 2008 müüsid V. Malm ja R. Põder nendele kuulunud kolm Valga kinnistut (Vabaduse 39, Jaama pst 1a ja Turu 3) 32,4 miljoni krooni eest MRP-le. MRP täitis lepingust tulenevad kohustused, tasudes kinnistute eest. Pärast seda otsustasid V. Malm ja R. Põder
  7. juunil 2009 muuta
  8. märtsi
  9. a lepingut osas, mis puudutas kolme kinnistu hinda. Väidetavalt olid V. Malm ja R. Põder eksinud kinnistute väärtuses.
  10. juuni
  11. a lepingu kohaselt nõustusid V. Malm, R. Põder ja MRP, et kinnistute tegelik väärtus on 58,9 miljonit krooni, s.o 26,5 miljoni krooni võrra kõrgem kui oli ette nähtud
  12. märtsil 2008 samade poolte vahel sõlmitud lepingus.
  13. juuni
  14. a lepingu kohaselt kohustus MRP tasuma kinnistute eest võlgnetava summa V. Malmile ja R. Põdrale 20 aasta jooksul.
  15. juuni
  16. a leping, millega suurendati kinnistute müügihinda 26,5 miljoni krooni võrra, kahjustas MRP varalist olukorda ja tema võlausaldajate huve. Selle lepinguga jätsid V. Malm ja R. Põder kogu hinnariisiko MRP kanda, kuigi tegelikult oleks pidanud hinnariisikot kandma pool, kes väidab end olevat hinnas eksinud, s.o V. Malm ja R. Põder.
  17. juuni
  18. a lepinguga kahjustasid V. Malm ja R. Põder teadlikult MRP vara, kuna MRP võttis lepingu alusel ilma igasuguse majandusliku põhjenduseta äriühingu osanike ja juhatuse liikmete V. Malmi ja R. Põdra ees rahalise kohustuse summas 26,5 miljonit krooni. Selle täitmiseks ei olnud MRP-l piisavalt vara. Täiendavalt tasumisele kuuluva summa suurus ja selle tasumise kord (20 aasta jooksul vastavalt vabade rahaliste vahendite olemasolule) tõi kaasa olukorra, kus V. Malmil ja R. Põdral tekkisid võlausaldaja õigused kohe lepingu sõlmimisel ja nende nõue hakkas konkureerima teiste võlausaldajate nõuetega, eelkõige DnB nõudega.
  19. juuni
  20. a lepinguga andsid V. Malm ja R. Põder endale võlausaldaja positsiooni ja tagasid, et enne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist oleks võimalik teha väljamakseid neile endile.
  21. juuni
  22. a lepinguta oleks MRP-l puudunud alus väljamaksete tegemiseks V. Malmile ja R. Põdrale ning MRP majandustegevusest laekuvate vahendite arvel oleks olnud võimalik rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
  23. juuni
  24. a lepingu täitmisega lõid V. Malm ja R. Põder eelduse MRP maksejõuetuse tekkimiseks, sest MRP-l ei olnud enam piisavalt vara kohustuste täitmiseks teiste võlausaldajate ees.
  26. juuni
  27. a lepingu eesmärk oli omastada MRP vara kokku 26 500 000 krooni (1 661 702 euro 86 sendi) väärtuses. Selleks koostasid ja allkirjastasid V. Malm ja R. Põder
  28. juunil 2009 täiendavalt kokkuleppe nr 3, mille alusel võttis MRP endale kohustuse tasuda V. Malmile ja R. Põdrale 20 aasta jooksul seni tasumata ostuhind (so 26 500 000 krooni). 11
(143)Pärast kokkuleppe nr 3 koostamist näitasid V. Malm ja R. Põder, et nad on OÜ-lt MRP Market võetud laenu koos intressidega kogusummas 4 617 000 krooni sularahas tagastanud ning OÜ MRP Market on selle summa
  1. juunil 2009 sularahas laenu tagasimaksena tagastanud MRP-le. V. Malmi ja R. Põdra korraldusel koostati
  2. juuni
  3. a kuupäevaga kassa väljamineku orderid, millest nähtuvalt on V. Malmile ja R. Põdrale kummalegi makstud kokkuleppe nr 3 alusel sularahas 2 308 500 krooni, kokku seega 4 617 000 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel kandsid V. Malm ja R. Põder
  4. juunist 2009 kuni
  5. märtsini 2010 MRP pangakontodelt R. Põdra pangakontole 1 888 500 krooni ja V. Malmi pangakontole 2 038 500 krooni. Sularahas tegid V. Malm ja R. Põder
  6. novembrist 2009 kuni
  7. märtsini 2010 endile MRP varast väljamakseid summas 99 600 krooni, millest 49 800 krooni maksti R. Põdrale. Kokku raiskasid V. Malm ja R. Põder kokkuleppe nr 3 alusel ajavahemikus
  8. juunist 2009 kuni
  9. märtsini 2010 MRP vara summas 4 026 600 krooni. Nimetatud summa sisaldab V. Malmi, R. Põdra ja T. Saarmanni poolt DnB-lt välja petetud summat.
  10. MRP tasus V. Malmile ja R. Põdrale
  11. juunist 2009 kuni
  12. märtsini 2010 kokku 8 238 100 krooni ehk ca 31% kinnistute täiendavast hinnast. Samal ajal tagastas MRP DnB-le enam kui 55 miljoni krooni suuruses laenusummast 954 105 krooni 69 senti ehk veidi enam kui 1,7%. Seega eelistasid MRP juhatuse liikmed V. Malm ja R. Põder ennast teisele võlausaldajale. R. Põdra ja V. Malmi selline tegevus oli vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) §-s 153 sätestatud jaotuspõhimõtetega ning kahjustas võlausaldajate huve PankrS § 109 tähenduses.
  13. MRP ja DnB vahel
  14. märtsil 2008 ja
  15. veebruaril 2009 sõlmitud laenulepingute nr 18/08K33 ja TAL09K/16 punktid 7.1.
  16. kohustasid MRP-d kooskõlastama DnB-ga eelnevalt kirjalikult V. Malmile ja R. Põdrale tehtavad dividendine väljamaksed.
  17. juunil 2009 sõlmitud lepingus ette nähtud müügihinna tasumise vaba graafikuga sai MRP õigustada väljamakseid V. Malmile ja R. Põdrale ilma DnB nõusolekuta ja proportsionaalselt rohkem kui oma suurvõlausaldajale.
  18. Kui V. Malm ja R. Põder poleks
  19. juuni
  20. a lepingut sõlminud ega täitnud, oleks MRP suutnud täita oma kohustusi DnB ees vähemalt kuni
  21. jaanuarini 2014, mil MRP pidi DnB-le tagastama kogu laenulepingute alusel saadud summa. V. Malmi ja R. Põdra ees põhjendamatu kohustuse võtmise ja täitmise tõttu ei suutnud MRP enam täita oma kohustusi DnB ees ja viimane ütles laenulepingud
  22. mail 2010 üles, kuna märtsist 2010 ei täitnud MRP nõuetekohaselt laenlepingutest tulenevaid kohustusi.
  23. V. Malm ja R. Põder raiskasid MRP raha ka sellega, et lasid sellel äriühingul kanda kõik kinnistute müügihinna suurendamisega seotud tehingukulud. Kõikide lepingute ja avalduse puhul leppisid pooled kokku, et need tasud maksab MRP. Lepingute sõlmimisega kaasnenud tasude maksmise kohustuse võtmine MRP-le oli selle äriühingu vara teadev raiskamine 331 748 krooni 80 sendi (21 202 euro 61 sendi) suuruses summas. 12
(143)
  2. märtsil 2010 sõlmisid V. Malm, R. Põder, MRP (juhatuse liige T.R. ) ja OÜ Valga Leivatehas (juhatuse liige V. Malm) kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu. Sellega andis MRP OÜ-le Valga Leivavedu üle MRP üürilepingutest (Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvatel kinnistutel) tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Samuti võttis OÜ Valga Leivatehas MRP-lt üle MRP
  3. märtsi
  4. a müügilepingust tulenevad kohustused V. Malmi ja R. Põdra ees ja kohustuse tasuda neile igakuiselt 50% Vabaduse 39 ja Turu 3 äriruumide üürilepingute netotulust.
  5. märtsi
  6. a lepingu sõlmimisega kahjustasid ja raiskasid V. Malm ja R. Põder T.R. d ära kasutades MRP vara, kuna OÜ-le Valga Leivatehas anti üle vara selle eest midagi vastu saamata. Üürilepingute üleandmise näol on tegemist sisuliselt MRP vara kinkimisega, kuna MRP loobus üüritulust, aga OÜ Valga Leivatehas ei teinud vastusooritust. Pärast
  7. märtsi
  8. a lepingu sõlmimist kaotas MRP suurema osa oma käibest ja tema majandustegevus sisuliselt lõppes, kuna MRP peamiseks tegevuseks oli kinnisvara üürile andmine, millest laekus ka tulu. Kuna V. Malm ja R. Põder andsid üürilepingud üle OÜ-le Valga Leivatehas, mille juhatuse liikmeteks olid samuti nemad ise, siis loovutasid nad MRP vara põhjendamatult iseendale.
  9. Pärast
  10. märtsi
  11. a lepingu sõlmimist polnud MRP-l raha laenumaksete tasumiseks. Seetõttu ütles DnB üles laenulepingud ning kuulutati välja MRP pankrot. Seega muutus MRP
  12. märtsi
  13. a lepingu sõlmimise järel maksejõuetuks.
  14. V. Malm ja R. Põder panid kuriteo toime teist isikut ära kasutades. T.R. asus MRP juhatuse liikme kohustusi täitma V. Malmi ja R. Põdra palvel, kuid tegelikult puudus tal ülevaade MRP majandustegevusest. Sisuliselt jätkasid MRP juhtimist ning otsuste tegemist ka pärast juhatuse liikme vahetust R. Põder ja V. Malm. Seega kasutasid V. Malm ja R. Põder T.R. d ülekaaluka teadmisega.
  16. märtsi
  17. a lepingu punktiga 2.
  18. pidi OÜ Valga Leivatehas võtma vastusoorituseta üle MRP kohustused üksnes V. Malmi ja R. Põdra ees ning tasuma nendele 50% igakuiselt saadavast netotulust. Selle kokkuleppega eelistasid V. Malm ja R. Põder ennast kui võlausaldajaid teistele MRP võlausaldajatele ning kahjustasid hüpoteegipidaja huve. MRP-le kuulunud kinnistud olid koormatud ühishüpoteekidega DnB kasuks. Vabaduse 39 kinnistu oli lisaks koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 344 ja 333 alusel on hüpoteegipidajal eesõigus oma nõuete rahuldamiseks ka koormatud kinnisasjadest saadava üüritulu arvel. Seega eelistasid V. Malm ja R. Põder
  19. märtsi
  20. a lepingut sõlmides ennast teistele võlausaldajatele. Seetõttu on nende tegevus vastuolus PankrS §-ga
  22. Tulenevalt eeltoodud lepingust tasusid Valgas Vabaduse 39, Jaama pst 1a ja Turu 3 kinnistute üürnikud MRP asemel üüri OÜ-dele Valga Leivatehas ja Valga Leivavedu, mis mõlemad olid V. Malmi ja R. Põdra kontrolli all. 13
(143)
  2. aprillil 2009 kandsid V. Malm ja R. Põder MRP pangakontolt R. Põdra pangakontole välja makstud summa võrdsustamiseks kokku 80 000 krooni.
  4. märtsi
  5. a kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu alusel tehti R. Põdrale ja V. Malmile järgmised väljamaksed. OÜ Valga Leivatehas pangakontolt kandsid V. Malm ja R. Põder ajavahemikul
  6. aprillist kuni
  7. oktoobrini 2010 R. Põdra pangakontole 677 145 krooni ja V. Malmi pangakontole 597 145 krooni.
  8. augustist kuni
  9. detsembrini 2010 tegid V. Malm ja R. Põder OÜ Valga Leivatehas nimel endale sularahaväljamakseid kogusummas 27 942 krooni.
  10. novembrist kuni
  11. detsembrini 2010 kandsid R. Põder ja V. Malm OÜ Leivavedu pangakontolt R. Põdra pangakontole 185 500 krooni ja V. Malmi pangakontole 185 500 krooni.
  12. jaanuarist kuni
  13. novembrini 2011 kandsid R. Põder ja V. Malm OÜ Leivavedu pangakontolt R. Põdra kontole 66 545 eurot ja V. Malmi pangakontole 66 245 eurot. OÜ Leivavedu kontolt tegid V. Malm ja R. Põder endale
  14. juunist kuni
  15. novembrini 2011 sularahamakseid kokku 1894 eurot.
  16. Kokku raiskasid V. Malm ja R. Põder ajavahemikus
  17. aprillist 2010 kuni
  18. detsembrini 2011 MRP vara 246 735 eurot 95 senti.
  20. mail 2010 sõlmisid V. Malm ja R. Põder T.R. d ära kasutades kinnistu müügilepingu, millega müüsid MRP-le kuuluva Valgas Vabaduse 39 asuva kinnistu 5 000 000 krooni eest OÜ-le Valga Leivatehas. Selle lepinguga kahjustasid ja raiskasid V. Malm ja R. Põder teadvalt MRP vara, kuna nad müüsid kinnistu endaga seotud OÜ-le Valga Leivatehas turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Samuti kahjustas lepingus kajastuv müügihinna tasumise kokkulepe selle ebamõistliku tähtaja tõttu MRP vara. OÜ Valga Leivatehas pidi kinnistu müügihinna tasuma alles
  21. a märtsiks, s.o 10 aasta ja 10 kuu pärast. Lepinguga kahjustasid V. Malm ja R. Põder MRP vara sellega, et jätsid lepingus täielikult tagamata müügihinna tasumise kohustuse täitmise OÜ Valga Leivatehas poolt ja tagasiostuõiguse realiseerimise võimaluse. Samuti ei andnud leping MRP-le õigust nõuda tasumata ostuhinnalt intressi.
  22. V. Malmi ja R. Põdra tegevuse tulemusel algatas Tartu Maakohus
  23. juulil 2010 MRP suhtes pankrotimenetluse ja
  24. septembri
  25. a kohtumäärusega kuulutati välja MRP pankrot. 1.
  26. R. Põdra süüdistus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi
  27. MRP pankrotimenetluses kohustati Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate kinnisasjade suurüürnikke tasuma üürisummad kohtu deposiiti. Seepeale väitsid V. Malm ja R. Põder, et neil on
  28. oktoobri
  29. a tagatislepingu ja selle lisade 1 ja 2 alusel õiguslik alus võtta üle Valgas Vabaduse 39 ja Turu 3 kinnistutel asuvatest üürilepingutest tulenevad õigused ja kohustused ning et sellega seoses on neil
  30. detsembril 2011 OÜ-ga Valga Leivatehas sõlmitud kokkuleppe alusel nõue OÜ Valga Leivatehas vastu summas 2 169 034 eurot. Tegelikult ei olnud V. Malmil ja R. Põdral
  31. oktoobri
  32. a tagatis14
(143)lepingu ja selle lisade alusel tekkinud alust võtta üle kinnistute üürilepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Neil ei olnud mingit nõuet OÜ Valga Leivatehas või kellegi teise vastu.
  2. detsembri
  3. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutasid V. Malm ja R. Põder oma näilise nõude OÜ Valga Leivatehas vastu kogusummaga 2 169 034 eurot nende endi kontrolli all olevale OÜ-le Consent. See äriühing kohustus
  4. detsembri
  5. a kokkuleppe nr 5 alusel tasuma ülevõetud nõude eest V. Malmile ja R. Põdrale 20 aasta jooksul, tehes makseid vastavalt vabade rahaliste võimaluste olemasolule. Koos
  6. detsembri
  7. a nõude loovutamisega OÜ-le Consent oli OÜ Consent õigustatud OÜ Valga Leivatehas asemel saama kinnistute üüritulu endale. Loonud sellisel teel näiliselt õigusliku aluse üüritulu omastamiseks, omastasid V. Malm ja R. Põder kokkuleppe nr 5 ja sellega seotud lepingute alusel MRP vara järgmiselt.
  9. detsembrist 2011 kuni
  10. aprillini 2012 kandsid R. Põder ja V. Malm OÜ Consent pangakontodelt endi pangakontodele kokku 18 869 eurot 86 senti.
  11. jaanuarist kuni
  12. märtsini 2012 tegid V. Malm ja R. Põder endile sularahaväljamakseid summas 1792 eurot 20 senti. Kokku omastasid V. Malm ja R. Põder ajavahemikus
  13. detsembrist 2011 kuni
  14. aprillini 2012 MRP raha 20 662 eurot 6 senti. 1.
  15. R. Põdra ja T. Tõnissoo süüdistus KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning OÜ Aurol süüdistus KarS § 394 lg 3 järgi
  16. R. Põder pettis koos V. Malmi ja T. Saarmanniga ajavahemikus
  17. augustist 2008 kuni
  18. augustini 2010 DnB-lt välja, omastas ja raiskas MRP raha kokku 9 667 890 krooni. Sellega pani ta toime KarS §-de 209 ja 384 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. R. Põder kandis ajavahemikus
  19. augustist 2008 kuni
  20. augustini 2010 nende kuritegude toimepanemise tulemusel saadud rahast enda pangakontole kokku 4 187 145 krooni.
  22. märtsil 2009 esitatud
  23. a tuludeklaratsioonis jättis R. Põder deklareerimata
  24. märtsil 2008 toimunud kinnistute müügist saadud tulu. Selle tulemusel jäi tasumisele kuuluvast maksusummast riigile laekumata 3 322 141 krooni (212 323 eurot 51 senti) tulumaksu.
  26. märtsi
  27. a seisuga olid R. Põdra pangakontodel järgmised rahasummad: 1) kontol nr XXX (Swedbank) 1 323 868 krooni. Sellele kontole oli R. Põder
  28. augustist 2008 kuni
  29. märtsini 2009 kandnud kuritegude toimepanemise tulemusel saadud vara kokku 902 500 krooni; 2) kontol nr XXX (SEB) 1 047 448 krooni; 3) omavahel seotud kontodel nr XXX , XXX , XXX , XXX (Nordea) kokku 111 524 krooni ja 130 316 eurot (2 039 002 krooni). 15
(143)
  1. Seega oli R. Põdra pangakontodel
  2. märtsi
  3. a seisuga kokku 3 619 342 krooni legaalset raha, mille arvelt oleks ta pidanud tasuma tasumisele kuuluva tulumaksu, kuid jättis selle tegemata. Kriminaalasjas puuduvad andmed R. Põdra muude rahaallikate, sh legaalse sularaha kohta, millise raha arvelt oleks ta saanud tasuda tulumaksu.
  5. augusti
  6. a seisuga oli R. Põdra erinevatel pangakontodel kriminaaltuluna käsitletavat raha kokku 7 443 615 krooni. Eesmärgiga varjata kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja asukohta, kandis R. Põder oma pangakontodelt raha üle OÜ Aurol kontodele järgmiselt: Kuupäev R. Põdra konto Selgitus Põdra kontol, millel näha ka OÜ Aurol konto Summa kroonides XXX 744 AUROL OÜ 10202000251003 Kokkuleppe alusel 500 000 XXX 745 AUROL OÜ 10202000251003 Kokkuleppe alusel 400 000 8.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 130 000 9.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 400 000 9.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 50 000 10.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 150 000 11.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 400 000 12.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 Kokkuleppe alusel 50 000 10.08.2010 XXX AUROL OÜ 1120272791 KOKKULEPPE ALUSEL 995 000 10.08.2010 XXX AUROL OÜ 17002847128 KOKKULEPPE ALUSEL 2 000 000 10.08.2010 11.08.2010 Kokku 5 075 000
  7. Raha ülekandmise ja valdamise eesmärk oli varjata ja hoida saladuses vara olemust, selle ebaseaduslikku päritolu ning abistada R. Põtra, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.
  8. Eesmärgiga jätkata kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara päritolu ja asukoha varjamist, kandis R. Põder koostöös oma elukaaslase T. Tõnissooga ajavahemikus
  9. maist 16
(143)kuni
  1. juunini 2011 OÜ Aurol pangakontolt OÜ Kooba Tare pangakontole järgmised summad: Kuupäev OÜ Aurol konto Selgitus 10202000251003 8 3 KOOBA TARE OÜ 10220090217013 Kokkuleppe alusel 1 2 KOOBA TARE OÜ 10220090217013 Kokkuleppe alusel 7 4 KOOBA TARE OÜ 10220090217013 Kokkuleppe alusel 10220090217013; Kooba Tare OÜ; Kokkuleppe alusel 10220090217013; Kooba Tare OÜ; Kokkuleppe alusel 10220090217013; Kooba Tare OÜ; Kokkuleppe alusel 10220090217013; Kooba Tare OÜ; Kokkuleppe alusel 10220090217013; Kooba Tare OÜ; Kokkuleppe alusel Kooba Tare OÜ 10220090217013 Kokkuleppe alusel Kooba Tare OÜ 10220090217013 Kokkuleppe alusel 19.05.2011 10202000251003 19.05.2011 5.06.2011 19.05.2011 19.05.2011 01.06.2011 06.06.2011 20.06.2011 18.05.2011 5.06.2011 Kokku 10202000251003 17002847128 17002847128 17002847128 17002847128 17002847128 1120272791 1120272791 Summa eurodes 15000 10000 10000 25000 25000 10000 25000 20000 15000 15000 170 000
  2. T. Tõnissoo OÜ Aurol sisulise raamatupidajana oli teadlik OÜ Aurol tegelikust seisust. Koostöös R. Põdraga jättis ta OÜ Aurol
  3. a majandusaasta aruandes OÜ Aurol bilansis teadlikult kajastamata raha vähemalt 3 999 137 krooni ulatuses. T. Tõnissoo oli ka OÜ Kooba Tare ainuosanik.
  4. Raha ülekandmise ja valdamise eesmärgiks oli R. Põdra, OÜ Aurol, T. Tõnissoo ja OÜ Kooba Tare koostöös varjata ja hoida saladuses vara tõelist olemust, selle ebaseaduslikku päritolu ning abistada R. Põtra, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. 1.
  5. T. Tõnissoo süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi
  6. T. Tõnissoo oli OÜ Kooba Tare ainusosanik ja sisuline juht. Ta vormistas juhatuse ainuliikmeks oma vennapoja M.T. . Samas juhtis ta ise äriühingu igapäevast majandustegevust, korraldas ajavahemikul
  7. novembrist 2009 kuni
  8. detsembrini 2011 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) enda koostatud ja valeandmeid sisaldavate avalduste ja äriplaanide esitamise eesmärgiga petta PRIA-lt välja toetusi erinevate Eesti Maaelu Arengukava (MAK) meetmete raames.
  9. T. Tõnissoo pani kuriteo toime teist isikut ära kasutades. M.T. asus OÜ Kooba Tare juhatuse liikme kohustusi täitma T. Tõnissoo palvel, kuid tegelikult puudus tal ülevaade OÜ Kooba Tare majandustegevusest. Sisuliselt juhtis OÜ Kooba Tare majandustegevust ja võttis otsuseid vastu T. Tõnissoo, kes otsustas kasu saamise eesmärgil esitada PRIA-le valeandmeid sisaldavaid dokumente. M.T. eeldas, et kõik dokumendid, mis ta allkirjastas, on sisult õiged. Seega valitses T. Tõnissoo M.T. d ülekaaluka teadmisega. 17
(143)
  1. T. Tõnissoo esitas M.T. kaudu neli valeandmeid sisaldavat toetuse taotlust ja äriplaani, millega taotles pettusega OÜ-le Kooba Tare toetusi kokku 62 871 eurot 80 senti. 1.5.
  3. novembri
  4. a toetustaotlus
  6. novembril 2009 esitas T. Tõnissoo M.T. kaudu OÜ Kooba Tare nimel PRIA Valga büroole mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse 171 000 krooni suuruse toetuse saamiseks. Toetust taotleti kasvuhoone rajamiseks, puuvilja- ja marjaistikute ostmiseks, piirdeaia ostmiseks ja paigaldamiseks ning projekteerimistöödeks.
  7. Avalduses ja koos avaldusega esitatud äriplaanis näitas T. Tõnissoo, et OÜ Kooba Tare eelmise aasta majandusaasta tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist oli
  8. oktoobri
  9. a seisuga 40 888 krooni. Tegelikult OÜ-l Kooba Tare omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu polnud.
  10. Nimetatud dokumentide esitamisega viis T. Tõnissoo PRIA töötajad eksitusse selles, et toetuse määramiseks on täidetud Põllumajandusministri
  11. novembri
  12. a määruse nr 128 § 2 lg 1 p-s 2 kehtestatud nõuded. Nende kohaselt võis toetust taotleda ettevõtja, kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli suurem kui 37 552 krooni (2400 eurot).
  13. Olles eksitusse viidud, võttis PRIA taotluse kui tingimustele vastava menetlusse ning määras
  14. detsembri
  15. a käskkirjaga nr 13-6/639 OÜ-le Kooba Tare toetust 171 000 krooni. Olnuksid PRIA töötajad teadlikud taotluses esitatud valeandmetest ning sellest, et tegelikkuses ei vasta OÜ Kooba Tare taotlus nõuetele, jätnuks PRIA taotluse rahuldamata.
  16. Määruse § 16 lg 1 kohustas toetuse saajat tegema investeeringu ja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul, arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Sellest tulenevalt esitas T. Tõnissoo PRIA-le
  17. novembril 2011 ja
  18. mail 2012 kuludeklaratsioonid koos kulutusi tõendavate dokumentidega. Nende alusel määras PRIA
  19. märtsil 2012 väljamaksmiseks toetuse summas 164 700 krooni ja
  20. oktoobril 2012 toetuse summas 5163 krooni 19 senti. Need summad maksti OÜ-le Kooba Tare välja
  21. märtsil 2012 ja
  22. oktoobril
  23. 1.5.
  25. detsembri
  26. a toetustaotlus
  28. detsembril 2010 esitas T. Tõnissoo M.T. kaudu OÜ Kooba Tare nimel PRIA Valga büroole mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse 142 750 krooni suuruse toetuse saamiseks. Toetust taotleti puurkaevu, veejaotusvõrgu ja pumpla ehituseks, Eesti Energiaga liitumiseks ja projekteerimistöödeks. 18
(143)
  1. Avalduses ja koos avaldusega esitatud äriplaanis näitas T. Tõnissoo, et OÜ Kooba Tare eelmise aasta majandusaasta müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist oli 46 888 krooni. Tegelikult OÜ-l Kooba Tare omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu polnud.
  2. Nende dokumentide esitamisega viis T. Tõnissoo PRIA töötajad eksitusse selles, et toetuse taotlemisel ja selle määramiseks on täidetud põllumajandusministri
  3. septembri
  4. a määruse nr 128 § 2 lg 1 p-s 2 kehtestatud nõuded, mille kohaselt võis toetust taotleda ettevõtja, kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli suurem kui 37 552 krooni (2400 eurot).
  5. Olles eksitusse viidud, võttis PRIA taotluse kui tingimustele vastava menetlusse ning määras
  6. mai
  7. a käskkirjaga nr 13-6/812 OÜ-le Kooba Tare toetuse 142 750 krooni. Olnuksid PRIA töötajad teadlikud taotluses esitatud valeandmetest ning sellest, et tegelikkuses ei vasta OÜ Kooba Tare taotlus nõuetele, jätnuks PRIA taotluse rahuldamata.
  8. Määruse § 16 lg 1 kohustab toetuse saajat tegema investeeringu ja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Sellest tulenevalt esitas T. Tõnissoo PRIA-le
  9. novembril 2011 ja
  10. mail 2013 kuludeklaratsioonid koos kulutusi tõendavate dokumentidega. Nende alusel määras PRIA
  11. detsembri 2011 väljamaksmiseks toetuse summas 3019 eurot 30 senti ja
  12. augustil 2013 toetuse summas 6023 eurot 67 senti. Nimetatud summad maksti OÜ-le Kooba Tare välja
  13. jaanuaril 2012 ja
  14. septembril
  15. 1.5.
  17. septembri
  18. a toetustaotlus
  20. septembril 2011 esitas T. Tõnissoo M.T. kaudu OÜ Kooba Tare nimel PRIA Valga büroole investeeringutoetuse avalduse 29 760 euro suuruse toetuse saamiseks. Toetust taotleti kolme puhkemaja ehitamiseks.
  21. Avalduses ja koos avaldusega esitatud äriplaanis näidati, et eelmise majandusaasta müügitulu oli 38 826 krooni. Tegelikult oli OÜ Kooba Tare eelmise majandusaasta müügitulu maksimaalselt 9256 krooni. Müügiarvetel näidatud astelpajumarjade müüki summas 29 570 krooni OÜ-le Valga Leivatehas ei toimunud.
  22. Nende dokumentide esitamisega viis T. Tõnissoo PRIA töötajad eksitusse selles, et toetuse taotlemisel ja selle määramiseks on täidetud põllumajandusministri
  23. detsembri
  24. a määruse nr 119 § 2 lg 2 p-s 2 kehtestatud nõuded, mille kohaselt võis toetust taotleda ettevõtja, kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurem kui 2400 eurot. 19
(143)
  1. Olles eksitusse viidud, võttis PRIA taotluse kui tingimustele vastava menetlusse ning määras
  2. jaanuaril 2012 käskkirjaga nr 13-6/59 OÜ-le Kooba Tare toetuse 27 616 eurot. Olnuksid PRIA töötajad teadlikud taotluses esitatud valeandmetest ning sellest, et tegelikkuses ei vasta taotlus nõuetele, jätnuks PRIA taotluse rahuldamata.
  3. Määruse § 14 lg 1 kohustas toetuse saajat tegema investeeringu ja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Sellest tulenevalt esitas T. Tõnissoo PRIA-le
  4. mail 2013 kuludeklaratsiooni koos kulutusi tõendavate dokumentidega. Nende alusel määras PRIA peadirektor
  5. septembril 2013 väljamaksmiseks toetuse summas 14 420 eurot. See summa maksti OÜ-le Kooba Tare välja
  6. septembril
  7. 1.5.
  9. detsembri
  10. a toetustaotlus
  12. detsembril esitas T. Tõnissoo M.T. kaudu OÜ Kooba Tare nimel PRIA Valga büroole mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse 15 164 euro suuruse toetuse saamiseks. Toetust taotleti keldri ehitamiseks ja mullafreesi ostmiseks.
  13. Avalduses ja koos avaldusega esitatud äriplaanis näidati, et eelmise majandusaasta omatoodangu müügitulu oli 2481 eurot 43 senti. Tegelikult oli OÜ Kooba Tare eelmise majandusaasta müügitulu maksimaalselt 9256 krooni.
  14. Nende dokumentide esitamisega viis T. Tõnissoo PRIA töötajad eksitusse selles, et toetuse taotlemisel ja selle määramiseks on täidetud põllumajandusministri
  15. detsembri
  16. a määruse nr 119 § 2 lg 1 p-s 2 kehtestatud nõuded, mille kohaselt võis toetust taotleda ettevõtja, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2400 eurot.
  17. Olles eksitusse viidud, võttis PRIA taotluse kui tingimustele vastava menetlusse. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna OÜ Kooba Tare taotlus jäeti rahuldamata ainult põhjusel, et toetust said paremusjärjekorras esimesed 289 kvalifitseerunud taotlejat.
  18. Olnuksid PRIA töötajad teadlikud taotluses esitatud valeandmetest ning sellest, et tegelikkuses ei vasta taotlus nõuetele, jätnuks PRIA taotluse rahuldamata määruse § 12 lg 3 alusel.
  19. Tsiviilhagi
  20. Kannatanu DnB (õigusjärglane Luminor Bank AS) esitas tsiviilhagi süüdistatavate R. Põdra ja V. Malmi ning tsiviilkostja T. Saarmannilt vastu, paludes neilt solidaarselt välja mõista 296 000 eurot. 20
(143)
  1. Tsiviilhagi kohaselt sõlmiti kannatanu ja MRP vahel 13.02.2009 laenulepingu muutmise leping, mille alusel andis kannatanu MRP-le täiendavat laenu 296 000 eurot. Laenu eesmärk oli Valgas asuva leivakombinaadi hoonesse ja Valgas asuvasse kaubanduskeskusse tehtavate investeeringute finantseerimine. Väljamaksete tegemise eelduseks oli MRP poolt taotluse esitamine koos investeeringute kavaga lisalaenu kasutamise kohta. R. Põder, V. Malm ja T. Saarmann esitasid 27.02–24.08.2009 kannatanule viimaselt raha väljapetmiseks tegelikkusele mittevastavaid avaldusi ja kuludokumente (OÜ RST Valga arved), mis jätsid eksliku mulje laenusumma eesmärgipärasest kasutamisest. Nende avalduste ja kuludokumentide alusel maksis kannatanu ajavahemikus 27.02–24.08.2009 MRP-le välja kogu täiendava laenusumma 296 000 eurot. Tegelikult ei tehtud mitte ühtegi tööd, mida MRP juhatuse liikmed kannatanule esitatud investeeringukavades laenu kasutamise otstarbena avaldasid. Süüdistatavad ja tsiviilkostja korraldasid nii, et kannatanu poolt välja makstud raha jõuaks MRP kontole teises pangas. Pärast seda kanti raha R. Põdra ja V. Malmi isiklikele kontodele või OÜ-le MRP Market. Kannatanule laenu ei tagastatud.
  2. Kannatanu leiab, et temal on õigus nõuda süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Süüdistatavate ja tsiviilkostjate käitumist võib pidada õigusvastaseks ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 209 kui deliktiõigusliku kaitsenormi alusel. Kannatanu kahjuna tuleb käsitada MRP-le välja makstud laenusummat (296 000 eurot), sest selle sissenõudmine MRP-le ei ole viimase maksejõuetuse tõttu võimalik.
  3. Tartu Maakohtu määrused süüdistuse ja tsiviilhagi lahendamise kohta
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuli
  6. a määrusega jäeti kannatanu tsiviilhagi R. Põdra vastu PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  7. Tartu Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrusega eraldati V. Malmi süüdistus eraldi menetlusse.
  10. Tartu Maakohtu
  11. veebruari
  12. a määrusega eraldati OÜ Kooba Tare süüdistus eraldi menetlusse.
  13. Tartu Maakohtu
  14. veebruari
  15. a määrusega lõpetati kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu kriminaalmenetlus R. Põdra süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi.
  16. Tartu Maakohtu
  17. märtsi
  18. a otsus (a) Resolutiivosa
  19. Tartu Maakohus tegi
  20. märtsil 2019 otsuse, millega: 1) R. Põder tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4) järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud; 21

(143)2) R. Põder tunnistati süüdi KarS § 384 lg 1 järgi (

§ 384lg 1 ja § 3841 lg 1 järgi) ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud; 3) R. Põder tunnistati süüdi Kar

S § 201 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat; 4) R. Põder tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat; 5) R. Põdrale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha kolm päeva eelvangistust; 6) R. Põdra vangistus kestusega 4 aastat 5 kuud 27 päeva jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi viieaastase katseajaga täitmisele pööramata; 7) R. Põdra suhtes kohaldati KarS § 491 lg 1 alusel viieks aastaks ettevõtluskeeldu; 8) T. Tõnissoo tunnistati süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat; 9) T. Tõnissoo tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat; 10) T. Tõnissoole mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust; 11) T. Tõnissoole mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 2 aastat 9 kuud vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi kantud karistus; 12) T. Tõnissoo kandmata vangistus kestusega 1 aasta 7 kuud jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata; 13) OÜ Aurol tunnistati süüdi KarS § 394 lg 3 järgi ja teda karistati 50 000 euro suuruse rahalise karistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata; 14) KarS § 394 lg 5 ja § 83 lg 3 p 3 alusel konfiskeeriti rahapesu vahetu objektina 6315 eurot; 15) mõisteti T. Saarmannilt Luminor Bank AS-i kasuks välja 296 000 eurot, märkides, et see nõue kuulub rahuldamisele solidaarselt V. Malmiga, kellelt on summa välja mõistetud Tartu Maakohtu 18. augusti 2017. a otsusega asjas nr 1-17-7212; 16) otsustati asitõendite saatus; 17) tehti menetluskulude hüvitamise otsustus. 22

(143)(b) Põhiosa 4.
  1. R. Põdra süüdistus kelmuses
  2. Maakohus tuvastas, et 13.02.2009 sõlmis MRP, keda esindas juhatuse liige V. Malm, DnB-ga, keda esindasid M.R. ja P.V. 04.03.
  3. a laenulepingu nr 18/08K33 muutmise lepingu nr 1 lisalaenu saamiseks. Lepinguga suurendati 04.03.2008 laenulepingu järgset laenusummat 296 000 euro (4 631 393,60 krooni) võrra. Lisalaenu kättesaadavusperioodiks oli 9 kuud. Pank kohustus 13.02.
  4. a lepingu nr 1 kohaselt laenu välja maksma osade kaupa laenusaaja taotluse alusel, tingimusel, et laenusaaja on seadnud panga kasuks pangale sobivatel tingimustel hüpoteegi kinnistule Võru 78, Valga ja et laenusaaja on esitanud pangale investeeringute kava lisalaenu kasutamise kohta. Lepingu punkti 2 kohaselt oli laenu eesmärk pikaajaline investeerimislaen SEB laenu refinantseerimiseks, Valgas asuva kaubanduskeskuse laenustruktuuri korrastamine ja Valgas asuva leivakombinaadi hoonetesse, seadmetesse ja Valgas asuvasse kaubanduskeskusesse tehtavate investeeringute finantseerimine. Lepingu punkti 3 kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagasi maksma osamaksetena perioodil 25.08.2009–25.01.
  5. Lepingu tagatiseks jäid 04.03.
  6. a laenulepingus märgitud kolm ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja Valga linnas asukohaga Jaama pst 1a, Turu 3 ja Vabaduse
  8. MRP juhatuse liige V. Malm esitas 27.02.–24.08.2009 DnB-le kokku seitse avaldust, milles paluti maksta laenulepingu nr 18/08K33 muutmise lepingu nr 1 alusel MRP-le välja kokku 4 334 670 krooni seoses endise Valga Leivatehase objektiga. Ajavahemikus 02.03.–24.08.2009 kandis DnB kokku kaheksa ülekandega MRP pangakontole 3 759 175,44 krooni.
  10. a märtsist kuni augustini esitas OÜ RST Valga MRP-le järgmised arved, millega kinnitati DnB-le lisalaenu kasutamist kava kohaselt: 1) 02.03.2009 arve nr 31 summas 675 000 krooni, teenus: endise Valga Leivatehase keskküttesüsteemi remonttööd; 2) 01.04.2009 arve nr 47 summas 486 000 krooni, teenus: endise Valga Leivatehase keskküttesüsteemi remont ja hooldus; 3) 04.05.2009 arve nr 65 summas 495 600 krooni, teenus: endise leivatehase keskküttesüsteemi renoveerimistööd ja Vabaduse 39 keskküttetrassi osaline väljaehitamine; 4) 04.06.2009 arve nr 81 summas 710 000 krooni, teenus: endise leivatehase remonttaastustööd: olemasoleva alajaama elektrisüsteemide ja trafode remont ja häälestus ning vee- ja kanalisatsioonitrassi 250 m külmakahjustuste likvideerimine, osaline seadmete väljavahetamine, trassi survestamine; 23
(143)5) 31.07.2009 arve nr 108 koos summas 38 820 krooni, teenus: soojussõlme taastamistööd (lisas ehitusmaterjalide kogused ja hinnad summas 38 820 krooni); 6) 21.08.2009 arve nr 131 koos lisaga summas 255 000 krooni, teenus: endise leivatehase sanitaartehnilised tööd (lisas tööde nimekiri); 7) 21.08.2009 arve nr 132 summas 33 804 krooni, teenus: endise leivatehase küttesüsteemi taastamistööd.
  1. Tunnistaja V. Malmi ütluste järgi OÜ RST Valga tegelikult arvetel nimetatud töid ei teinud, vaid arved esitati MRP-le kokkuleppel R. Põdra ja V. Malmiga selleks, et näidata pangale tehtud tööde näol lisalaenu saamise eesmärgi täitmist, s.o laenulepingu muutmise lepingu punktis 2 nimetatud investeeringute tegemist Valga leivatehasesse.
  2. Tunnistaja T. Saarmann, kes oli OÜ RST Valga juhatuse liige, andis ütlusi, et OÜ RST Valga ja MRP olid pikaajalised koostööpartnerid. MRP-l oli plaanis Valga vana leivatehas korda teha. OÜ RST Valga alustas vaikselt töödega, kuna seal olid torud lõhki külmunud. Nad tegid suurema kalkulatsiooni tööde maksumuse kohta. Mingil hetkel palus V. Malm, et OÜ RST Valga teeks arved summades, mis mingid planeeritavad tööd võiks maksta. Tunnistaja kirjutas arved välja ja soovis ettemaksu. Pärast arvete edastamist laekus OÜ RST Valga kontole raha. Pärast seda helistas V. Malm, et kas raha laekus. Tunnistaja kontrollis ja kinnitas, et laekus. Seejärel soovis V. Malm, et raha kantaks tagasi, kuna nad ei soovinud töid teha.
  3. V. Malmi ja T. Saarmanni ütlusi kreeditarvete esitamise kohta kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kreeditarved on koostatud vahetult pärast arvete koostamist ja kreeditarvetel on selgelt märgitud arve number, mille kohta kreeditarve koostati. Kreeditarvete sisu, koostamise aeg ja sagedus kinnitavad, et RST Valga esitas OÜ-le MRP Ärigrupp arved fiktiivselt. Kreeditarve esitati iga arve järel arvel märgitud summa.
  4. MRP pangakontolt, millele laekus pangast laen, laekus ajavahemikus 02.03.–27.08.2009 OÜ RST Valga pangakontole kaheksa maksena kokku 3 229 224 krooni järgmiselt: 1) 02.03.2009 OÜ RST Valga / arve nr 31 675 000 krooni 2) 01.04.2009 OÜ RST Valga / arve nr 47 486 000 krooni 3) 12.05.2009 OÜ RST Valga / arve nr 65 04.05.09.a. 495 600 krooni 4) 04.06.2009 OÜ RST Valga / arve 81 280 000 krooni 5) 17.06.2009 OÜ RST Valga / arve 81 300 000 krooni 6) 25.06.2009 OÜ RST VALGA / arve nr 81 665 000 krooni 24
(143)7) 14.08.2009 OÜ RST Valga / arve 108 38 820 krooni 8) 27.08.2009 OÜ RST Valga / arved nr 131 ja 132 288 804 krooni
  1. RST Valga esitas MRP-le 11.03.–17.06.2009 kreeditarved summas 2 236 600 krooni järgmiselt: 1) OÜ RST Valga 11.03.2009 kreeditarve nr 33 summas 675 000 krooni 02.03.2009 arvele nr 31 summas 675 000 krooni; 2) OÜ RST Valga 03.04.2009 kreeditarve nr 49 summas 486 000 krooni, 01.04.2009 arvele nr 47 summas 486 000 krooni; 3) OÜ RST Valga 11.05.2009 kreeditarve nr 68 summas 495 600 krooni, 04.05.2009 arvele nr 65 summas 495 600 krooni; 4) OÜ RST Valga 05.06.2009 kreeditarve nr 82 arvele nr 81 summas 280 000 krooni; 5) OÜ RST Valga 17.06.2009 kreeditarve nr 88 arvele nr 88 summas 300 000 krooni.
  2. Kreeditarvete koostamise kuupäev ja arve summa kinnitavad V. Malmi ja T. Saarmanni ütlusi, et tegelikult esialgsete arvete alusel töid ei tehtud. Arved olid vajalikud pangale esitamiseks ja lisalaenu kättesaamiseks. Kreeditarved on koostatud samal kuupäeval kui esitati arve OÜ-le RST Valga ja arvetel on sama summa.
  3. V. Malm andis ütlusi, et 13.02.2009 võttis MRP DnB-lt pangast lisalaenu 296 000 eurot eesmärgiga leivatehase hoones midagi ette võtta. Et raha kätte saada, tuli teha avaldus ja selle juurde arve või kalkulatsioon. Kõik avaldused pangale esitas tema. Esimese avalduse saatis tunnistaja R. Põdrale, kes juhatuse teise liikmena oli teadlik nendest avaldusest. Avalduste alusel liikus raha OÜ RST Valga arvele ja edasi Swedbanki. Swedbankist liikus raha nii tema kui ka R. Põdra arvele. Raha liikumise teekond on jälgitav. R. Põder jälgis nende rahade kasutamisi ja liikumisi. T. Saarmann tegi kalkulatsioonid ja hakkas töödega pihta. T. Saarmanniga oli kokku lepitud vaid üks töö, mida OÜ RST Valga tegi leivatehase objektil. Ülejäänud asjad olid fiktiivsed. Avaldus esitati DnB-le, raha tuli ja läks neilt OÜ RST Valga arvele, OÜ RST Valga kandis kreeditarve alusel raha Swedbanki MRP arvele. Edasi liikus raha MRP Swedbanki kontolt tema ja R. Põdra kontodele.
  4. MRP kandis seega 02.03.–27.08.2009 OÜ RST Valga arvete alusel viimase pangakontole kokku 3 229 224 krooni. OÜ RST Valga kandis 03.03.–27.08.2009 kreeditarvete alusel MRP Swedbank kontole kokku 3 171 948 krooni. OÜ-le RST Valga üle kantud ja MRP-le tagasi kantud raha vahe oli tasu selle töö eest, mida leivatehases lõhki külmunud torude eemaldamise eest maksti. Arvetel kirjeldatud, kuid tegelikult tegemata tööde eest kanti raha tagasi, kokku 3 171 948,80 krooni. 25
(143)
  1. Tähelepanuväärne on arvete ja kreeditarvete alusel tehtud kannete kiirus. Näiteks 01.04.2009 laekunud 486 000 krooni kanti MRP Swedbanki kontole 02.04.2009; 12.05.2009 laekunud 495 000 krooni kanti tagasi 13.05.2009; 04.06.2009 laekunud 280 000 krooni kanti tagasi 05.06.2009; 17.06.2009 laekunud 300 000 krooni kanti tagasi 18.06.
  2. Raha kiire edasi-tagasi kandmine kinnitab ülekannete fiktiivset iseloomu ja majandusliku tegevuse puudumist.
  3. MRP pangakonto väljavõte kinnitab MRP raha ülekandmist R. Põdrale, V. Malmile ja OÜ-le MRP Market. Seda tehti kokkulepete 1, 2 ja 3 alusel perioodil 03.03.–22.10.
  5. OÜ MRP Market pangakonto väljavõte kinnitab raha laekumist MRP-lt ja OÜ MRP Market raha ülekandmist R. Põdrale ja V. Malmile perioodil 07.01.–19.05.
  6. Samadel päevadel, mil raha laekus MRP-lt, kanti see võrdsetes osades edasi V. Malmile ja R. Põdrale.
  7. MRP Swedbanki konto väljavõte näitab, et 03.03.2009 on OÜ RST Valga kandnud MRP-le 500 000 krooni, millest on samal päeval kantud 140 000 R. Põdrale ja 360 000 krooni OÜ-le MRP Market. 02.04.2009 OÜ-lt RST Valga laekunud 486 000 on järgmisel päeval edasi kantud OÜ-le MRP Market. 05.06.2009 OÜ-lt RST Valgalt laekunud 280 000 krooni on samal päeval kantud võrdsetes osades R. Põdrale ja V. Malmile jne. Seega tõendavad pangakontode väljavõtted, et R. Põder ja V. Malm võtsid pangalt saadud laenusumma kohe endale. Kuna seda tehti teises pangas asuva arvelduskonto kaudu, ei saanud DnB raha liikumist jälgida.
  8. Kokkuvõtvalt liikus raha järgmiselt: 1) 02.03.2009 esitas OÜ RST Valga MRP-le arve nr 31 summas 675 000 krooni. Selle arve alusel tasus MRP enda DnB-s olevalt kontolt 02.03.2009 OÜ-le RST Valga 675 000 krooni. OÜ RST Valga koostas OÜ-le MRP Ärigrupp 11.03.
  9. a kuupäeva kandva kreeditarve nr 33 arvele nr 31 summas 675 000 krooni. Selle arve alusel tegi OÜ RST Valga tagasimaksed MRP Swedbanki kontole alljärgnevalt: a) 03.03.2009 – 500 000 krooni ja b) 04.03.2009 – 175 000 krooni. Pärast nimetatud kahe tagasimakse laekumist tegi MRP oma Swedbanki kontolt väljamaksed alljärgnevalt. 03.03.2009 kanti R. Põdrale fiktiivse kokkuleppe 1 alusel 140 000 krooni ja OÜ-le MRP Market 360 000 krooni fiktiivse kokkuleppe 2 alusel. Viimati nimetatud summa kanti võrdsetes osades V. Malmile ja R. Põdrale (kummalegi 180 000 krooni); 2) 01.04.
  10. a esitas OÜ RST Valga OÜ-le MRP Ärigrupp arve nr 47 summas 486 000 krooni, mille alusel tasus MRP DnB Panga kontolt 01.04.2009 OÜ-le RST Valga 486 000 krooni. 03.04.
  11. a koostas OÜ RST Valga OÜ-le MRP Ärigrupp kreeditarve nr 49 arvele nr 47 summas 486 000 krooni. Selle arve alusel tegi OÜ RST Valga 02.04.2009 tagasimakse MRP Swedbanki kontole summas 486 000 krooni. 03.04.2009 kanti MRP arvelt 492 000 krooni OÜ MRP Market arvele ja sealt samal 26
(143)päeval R. Põdra ja V. Malmi pangakontodele võrdsetes osades, kummalegi 246 000 krooni; 3) 04.05.
  1. a esitas OÜ RST Valga OÜ-le MRP Ärigrupp arve nr 65 summas 495 600 krooni, mille alusel tasus MRP DnB Panga kontolt 12.05.2009 OÜ-le RST Valga 495 600 krooni. 11.05.2009 koostas RST Valga OÜ kreeditarve nr 68 arvele nr 65 summas 495 600 krooni, mille alusel teostas RST Valga 13.05.
  2. a tagasimakse MRP Swedbanki kontole summas 495 600 krooni. Pärast RST Valga OÜ tagasimaksete (kreeditarvete nr 49 ja 68 alusel 02.04.2009 ja 13.05.2009) laekumist Swedbanki kontole tegi MRP Swedbanki kontolt väljamaksed fiktiivse kokkuleppe 2 alusel OÜ-le MRP Market alljärgnevalt: 03.04.
  3. a summas 492 000 krooni ja 13.05.
  4. a summas 496 000 krooni. 13.05.
  5. a kanti MRP arvelt 496 000 krooni samal päeval R. Põdra ja V. Malmi arvele võrdsetes osades, kummalegi 248 000 krooni; 4) 04.06.
  6. a esitas OÜ RST Valga MRP-le arve nr 81 summas 710 000 krooni. Selle arve alusel tasus MRP oma DnB kontolt 04.06.2009 OÜ-le RST Valga 280 000 krooni, 17.06.2009 300 000 krooni ja 25.06.2009 665 000 krooni. OÜ RST Valga koostas 05.06.2009 kreeditarve nr 82 arvele nr 81 summas 280 000 krooni ja 17.06.2009 kreeditarve nr 88 arvele nr 81 summas 300 000 krooni. Nende alusel tegi OÜ RST Valga kaks tagasimakset MRP Swedbanki kontole: 05.06.
  7. a 280 000 krooni ja 18.06.
  8. a 300 000 krooni. Lisaks tegi OÜ RST Valga tagasimakseid MRP Swedbanki kontole 25.06.2009 summas 365 000 krooni, 29.06.2009 summas 100 000 krooni ja 30.06.2009 summas 181 544,80 krooni. Ülekannete selgituseks on märgitud: ekslikult kantud summa tagastus. Pärast OÜ RST Valga tehtud tagasimaksete laekumist tegi MRP Swedbanki kontolt väljamaksed R. Põdrale ja V. Malmile järgmiselt: 05.06.2009 kummalegi 140 000 krooni; 18.06.2009 kummalegi 150 000 krooni; 25.06.2009 kummalegi 182 500 krooni; 29.06.2009 kummalegi 50 000 krooni ja 30.06.2009 kummalegi 91 000 krooni; 5) 31.07.2009 esitas OÜ RST Valga MRP-le arve nr 108 summas 38 820 krooni. Selle alusel tasus MRP 14.08.2009 38 820 krooni; 6) 21.08.2009 esitas OÜ RST Valga MRP-le arve nr 131 summas 255 000 krooni ja arve nr 132 summas 33 804 krooni. Nende alusel tasus MRP 27.08.2009 288 804 krooni ja 02.09.2009 33 804 krooni. 27.08.2009 tegi OÜ RST Valga MRP Swedbanki kontole tagasimakse summas 288 804 krooni, viidates kreeditarvele nr
  9. 27.08.2009 maksis MRP Swedbanki kontolt 127 500 krooni R. Põdrale ja 127 500 krooni V. Malmile.
  10. Kelmus viidi lõpule väljapetetud raha kandmisega V. Malmi ja R. Põdra isiklikele kontodele. Seega said V. Malm ja R. Põder pettuse teel varalist kasu kokku 3 171 948 krooni (202 724,48 eurot). Samas summas tekitasid nad DnB-le varalist kahju. KarS § 121 p 2 kohaselt on tegemist suure ulatusega KarS § 209 lg 2 mõttes. 27
(143)
  1. Pettus seisnes DnB-le ebaõigete andmete (arvete ja kuludokumentide) esitamises eesmärgiga saada pangalt lisalaenu, ilma kavatsuseta kasutada saadud raha vastavalt pangale esitatud andmetele. DnB-lt saadud lisalaenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt investeeringukava täitmiseks, nagu nägi ette 13.02.2009 laenulepingu muutmise lepingu punkt 2, vaid süüdistataval oli algusest peale kavatsus laenuraha isiklikule pangakontole kanda. Juhul, kui DnB teadnuks, et MRP ei kavatse lubatud investeeringuid teha ning juhatuse liikmed V. Malm ja R. Põder võtavad selle raha endale, ei oleks DnB laenu välja maksnud. Seda kinnitavad tunnistajate M.R. ja I.V. i ütlused.
  2. OÜ RST Valga juhatuse liikme T. Saarmanni tegevus arvete esitamisel ning laekunud raha kohesel tagasikandmisel MRP Swedbanki kontole ei ole majanduslikult selgitatav. Seetõttu on ilmne, et tegemist oli pettus-skeemiga, mille olemust kinnitas tunnistaja V. Malm. Skeem seisnes selles, et DnB-le esitatud arvetel näidatavad töid endise Valga leivatehase hoonetes tegelikult ei tehtud. Esitatud arved tühistati OÜ RST Valga poolt kreeditarvete koostamisega. Saadud summa kanti DnB eksitamiseks kreeditarve alusel tagasi MRP pangakontole teises krediidiasutuses.
  3. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksiski DnB laenu välja ning OÜ RST Valga kandis kas samal või järgmistel päevadel raha tagasi MRP Swedbanki kontole, millelt MRP kandis raha edasi R. Põdra ja V. Malmi isiklikele kontodele.
  4. M.R. t, kes töötas
  5. a detsembrist MRP kliendihaldurina DnB-s ja oli DnB esindaja lepingu sõlmimisel, andis kohtus ütlusi, et 13.02.2009 laenulepingu muutmisega anti MRP-le täiendavat laenu investeeringute tegemiseks nii leivatehase kinnistu kui ka turuhoonete jaoks. Pank käsitles investeeringute kavana V. Malmi poolt iga kord enne väljamakseid esitatud avaldusi selle kohta, milliseid investeeringuid tehakse. DnB nõudmisel toodi ka ehitusarved. V. Malm rääkis juurde, kuidas Valga leivatehase torud on lõhkenud. MRP neile ehitusfirma kreeditarveid ei esitanud. Ta ei olnud teadlik, et see raha, mille DnB andis investeeringuteks, kanti MRP teises pangas olnud arvele. Kreeditarvetest sai ta teada kaks aastat hiljem pankrotimenetluses. Kui OÜ RST Valga oleks raha tagasi kandnud MRP kontole DnB pangas, siis oleks DnB seda tähele pannud ja laenumakseid ei oleks edasi tehtud.
  6. Tunnistaja I.V. andis kohtus ütlusi, et ta töötas DnB-s laenuhaldurina ja aastast 2009 järelevalveosakonna juhatajana, tegeledes ka MRP laenudega. MRP esitas pangale OÜ RST Valga ehitusarveid ja arvete alusel maksti raha välja. Hiljem selgus, et investeeringuid Võru 78 kinnistul ei tehtud ja pangalt saadud raha sihtotstarbeliselt ei kasutatud. Pangale kreeditarveid ei esitatud.
  7. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud (ehk neid asjaolusid moonutanud). 28
(143)
  1. R. Põder ja V. Malm esinesid DnB ees maksevõimeliste ja maksevalmiduses isikutena. Seda asjaolu kinnitavad ka laenutaotluse dokumendid. R. Põdral MRP osaniku ja juhatuse liikmena ei olnud aga DnB-lt laenu väljamakseid taotledes ja laenu saades tegelikult kavatsust kasutada laenuraha eesmärgipäraselt. 13.02.
  2. a lepingu järgi MRP-le saadut ta tagastada ei kavatsenudki. MRP juhatuse liikmed soovisid vabaneda SEB Pangalt võetud eraisiku laenudest. MRP osanikena olid nad loonud toimiva kaubanduskeskuse ja esitlesid MRP-d DnB-le maksejõulise äriühinguna, mille osanikud on valmis laenu tagastama.
  3. V. Malmi, E.K. a ja T. Saarmanni ütlused lükkavad ümber süüdistatava R. Põdra ütlused selle kohta, et laenulepinguga tegeles ainult V. Malm, kes sõlmis lepingu, esitas pangale arved ja avaldused. V. Malmi ütluste järgi oli neil Turu tänaval asuva hoone kabinetis kollektiivne kokkulepe, mille poolteks olid tunnistaja, T. Saarmann ja R. Põder. Selle kokkuleppe kohaselt pidi OÜ RST Valga esitama fiktiivseid arved. See tähendab, et algul pidi esitatama arved ja hiljem kreeditarved. T. Saarmann oli teadlik, et DnB maksab laenusumma välja arvete alusel.
  4. E.K. , kes oli
  5. aastani MRP raamatupidaja, andis ütlusi, et ta tegi MRP kontodelt ülekandeid V. Malmile ja R. Põdrale kokkuleppe alusel. Korraldusi selleks andsid mõlemad omanikud, s.o V. Malm ja R. Põder. Seejuures kandsid R. Põder ja V. Malm alates 03.03.2009 kuni sama aasta sügiseni raha MRP kontolt edasi enda isiklikele kontodele võlaõiguslike lepingute (kokkulepete) alusel ka otse (kokkulepped 1 ja 3). E.K. a ütluste järgi oli R. Põder koos V. Malmiga. Ülekannetega said mõlemad raha võrdselt. Tunnistajale anti korraldus, et peab võrdselt maksma. Üldiselt ütles V. Malm, et on vaja kanda raha. Siis helistas tunnistaja R. Põdrale ja teatas, et kannab nii palju. Pangakonto väljavõte kinnitab, et pangast laekunud summa kanti mõlemale osanikule samal päeval edasi võrdsetes osades.
  6. Tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid R. Põdrale raha ülekandmise kohta kinnitavad, et R. Põder oli teadlik teise juhatuse liikme sõlmitud lepingust ja selle järgi saadu kasutamisest. R. Põder kontrollis pangast saadu võrdset jagamist kahe osaniku vahel.
  7. Kuna pangast saadu kohe osanike vahel võrdselt ära jaotati, puudus osanikel valmidus laenu tagasi maksta. V. Malmil ja R. Põdral polnud algusest peale kavatsust laenu tagasi maksta. Seda kinnitab MRP osanike ja T. Saarmanni vahel sõlmitud kokkulepe näidata pangale fiktiivsete arvete abil laenu sihtotstarbekohast kasutamist, OÜ RST Valga kreeditarved ja pangalt saadu kohene jagamine osanike vahel.
  8. M.R. t, kes oli DnB esindaja lepingu muutmise lepingu sõlmimisel, andis tunnistajana ütlusi, et MRP juhatuse liikmed V. Malm ja R. Põder pidasid mõlemad läbirääkimisi MRP-le laenu saamiseks endise Valga leivatehase kinnistu ostmiseks. Kohtumisel rääkisid V. Malm ja R. Põder, et soovitakse PPA ja tuletõrje koondada ühte hoonesse ja sinna pakkumisele minna. Olemasolev rahavoog kattis ära mõlema laenu teenindamise. Turu rahavoog oli nii tugev. Laenulepingu muudatuse järgi oli laenu väljamaksmise eelduseks 29
(143)investeeringute kava lisalaenu kasutamise kohta. V. Malm esitas iga kord enne väljamakseid andmed, milliseid investeeringuid tehakse.
  1. DnB-l oli MRP-ga varasem lepinguline suhe. Varasema lepingu täitmisel käitus laenusaaja korrektselt. Ka oli teada nende majandustegevus. Uue lepingu sõlmimise eel pidasid panga esindajaga läbirääkimisi mõlemad osanikud. 13.02.
  2. a lepingu sõlmimisel sai DnB järeldada lepingu täitmise tahet. Pangal ei olnud teavet V. Malmi, R. Põdra ja T. Saarmanni kokkuleppest fiktiivsete arvete koostamiseks ja laenuraha teises pangas asuva arvelduskonto kaudu R. Põdrale ja V. Malmile ülekandmiseks. 13.02.
  3. a lepingu sõlmimise ajaks olid R. Põder ja V. Malm oma varasemat käitumist muutnud ja viisid sellega panga eksimusse. Eksimusse viidud pank tegi ülekandeid MRP-le iga V. Malmi avalduse alusel. Avalduste ning selle juurde lisatud kalkulatsioonide ja arvete esitamisega pangale hoiti viimast jätkuvalt eksimuses, jättes viimasele mulje tööde teostamisest, kuni kogu laenuraha oli äriühingule üle kantud.
  4. Juhul, kui DnB oleks olnud teadlik, et MRP ei kavatse laenu väljamaksmise aluseks olevates dokumentides näidatud investeeringuid teha, ei oleks DnB MRP-e laenu välja maksnud. Seda kinnitasid tunnistajad M.R. ja I.V. , kes töötasid pangas kõnealuse laenu väljamaksmise ajal. M.R. ütlustest nähtuvalt investeeringuid leivatehase taastamiseks konkreetsemalt ei kontrollitud, kuna usaldati laenulepingu teist poolt. DnB-l ei olnud mingit alust kahtlustada, et OÜ RST Valga ja MRP poolt pangale esitatud arvete puhul on tegemist kahe äriühingu kokkumänguga ja et tegelikult töid ei tehta.
  5. Eeltooduga täitis R. Põder KarS § 209 lg 2 p-des 3 ja 4 ette nähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Ta tegutses grupis koos teise osaniku ja juhatuse liikmega ja tegu oli toime pandud suures ulatuses.
  6. R. Põdral oli tahtlus DnB eksimusse viia. Sõlmides V. Malmi ja T. Saarmanniga kokkuleppe fiktiivsete arvete saamiseks ja nende pangale esitamiseks, teadis R. Põder, et tegelikult pangalt taotletava täiendava laenusumma arvelt endises leivatehases investeeringuid ei tehta. Ta teadis, et teostab kelmuse kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Panga eksimusse viimiseks oli otsene tahtlus. Pangast saadust poole endale võtmine kinnitab, et varalise kasu saamiseks oli R. Põdral kavatsetus. Laenulepingu muutmise lepingu sõlmimisele eelnenud kokkulepped kinnitavad varalise kasu saamise eesmärki. E.K. a ütluste järgi jälgis R. Põder, et ülekanded tema ja V. Malmi kontodele tehakse võrdselt. R. Põdral oli kontroll toimuva üle. Ta ei teinud midagi selleks, et laenulepingu muutmise lepingu sõlmimise järgset tegevust muuta ja asuda lepingut tegelikult täitma. 4.
  7. R. Põdra süüdistus MRP maksejõuetuse põhjustamises
  8. V. Malm ja R. Põder olid MRP juhatuse liikmed 27.03.1996.–29.03.
  9. Alates 29.03.2010 on juhatuse liige T.R. . 30
(143)
  1. Tartu Maakohtu 15.09.
  2. a määrusega kuulutati välja MRP pankrot.
  3. Süüdistuse kohaselt põhjustasid MRP maksejõuetuse järgmised tehingud: 1) 08.08.
  4. a kokkulepe anda MRP poolt määramatus ulatuses laenu OÜ-le MRP Market eesmärgiga laenusumma 4 536 000 krooni edasi anda V. Malmile ja R. Põdrale; 2) 02.06.
  5. a leping, millega suurendati MRP-le kuulunud kinnistute eest V. Malmile ja R. Põdrale makstavat ostuhinda 26 500 000 krooni võrra; 3) 31.03.
  6. a kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise leping, millega MRP andis OÜ-le Valga Leivavedu üle nii üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused kui ka 14.03.2008 kinnistute müügilepingust tulenevad kohustused V. Malmi ja R. Põdra ees; 4) 27.05.
  7. a müügileping, millega MRP kinnistu Valgas aadressil Vabaduse 39 müüdi OÜ-le Valga Leivatehas hinnaga 5 000 000, mis oli oluliselt alla turuhinna.
  8. Maakohus märkis, et nende tehingute tegemise üle vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas tehingud olid MRP jaoks majanduslikult põhjendatud või kahjustati nendega tahtlikult võlausaldajate huve ja põhjustati MRP maksejõuetus.
  9. Kohus tuvastas, et 04.03.2008 sõlmisid MRP ja DnB laenulepingu nr 18/08K
  10. Laenulepingu alusel andis võlausaldaja MRP-le laenu summas 2 606 000 eurot (40 775 039,60 krooni). Tegemist oli pikaajalise investeerimislaenuga SEB Pangast võetud laenu refinantseerimiseks ja Valgas asuva kaubanduskeskuse laenustruktuuri korrastamiseks. Tagatiseks olid lepingu punktis 4 märgitud kolm ühishüpoteegi eset: Valga linnas Jaama pst 1a, Turu 3 ja Vabaduse 39 asuvad kinnistud. Käendajateks olid V. Malm ja R. Põder.
  11. 14.03.2008 sõlmisid MRP, DnB ja V. Malm ning R. Põder laenulepingust nr 18/08K33 tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks notariaalse kinnistute hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega V. Malm ja R. Põder võõrandasid MRP-le Valga linnas Turu 3, Jaama pst la ja Vabaduse 39 asuvad kinnisasjad. Need kinnisasjad müüdi hinnaga 32 400 000 krooni. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seadis MRP eelnimetatud kolmele kinnistule DnB kasuks ühishüpoteegi summas 60 000 000 krooni.
  12. 18.12.2008.a kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga võõrandas MRP DnB kasuks hüpoteegiga koormatud kolm kinnistut 32 400 000 krooniga tagasi V. Malmile ja R. Põdrale, kes kohustusid ostuhinna tasuma 25 aasta jooksul.
  13. 13.02.
  14. a sõlmisid MRP ja DnB laenulepingu nr TAL09K/16, mille alusel andis DnB MRP-le 639 387 eurot (10 004 232,63 krooni) laenu. Laenu eesmärk oli pikaajaline 31
(143)investeerimislaen Valgas asuva leivatehase ostmiseks. 20.02.2009 toimunud enampakkumisel omandas MRP 10 000 000 krooni eest Valgas Võru 78 (Valga leivatehas) asuva kinnistu laenulepingu TAL09K/16 alusel saadud laenu arvelt, tehes seda laenulepingus kokkulepitud eesmärgi päraselt.
  1. 13.02.
  2. a sõlmisid MRP ja DnB laenulepingu nr 18/08K33 muutmise lepingu nr 1, mille kohaselt suurendati laenulepingu nr 18/08K33 järgset laenusummat 296 000 euro (4 631 393,60 krooni) võrra, sätestades laenulepingu nr 18/08K33 järgseks laenu kogusummaks 2 902 000 eurot (4 406 433,20 krooni). Lisalaenu andmise eesmärk oli lisaks esialgses lepingus märgitud eesmärgile Valgas asuva leivakombinaadi hoonetesse, seadmetesse ja Valgas asuvasse kaubanduskeskusesse tehtavate investeeringute finantseerimine. Lepingu punkti 7 kohaselt tühistati 04.03.
  3. a laenulepingus ette nähtud V. Malmi ja R. Põdra käendused.
  4. 02.06.2009 esitasid V. Malm ja R. Põder avalduse 18.12.
  5. a tehingu tühistamiseks, kuna nende tegelikuks sooviks ei olnud MRP-lt kolme kinnistu tagasiostmine hinnaga 32 400 000 miljonit krooni.
  6. Samal päeval, s.o 02.06.2009 sõlmis MRP V. Malmi ja R. Põdraga lepingu 14.03.2008.a müügilepingu muutmiseks. Lepinguga suurendati MRP poolt kinnistute eest V. Malmile ja R. Põdrale makstavat ostuhinda 26 500 000 krooni võrra, s.o 58 900 000 kroonini (sellest Vabaduse 39 kinnistu ostuhind 52 596 200 krooni, Turu 3 kinnistu ostuhind 6 242 800 krooni ja Jaama pst 1a kinnistu ostuhind 61 000 krooni).
  7. 12.05.2010 esitas DnB MRP-le teatise lepingute ülesütlemise ja leppetrahvi nõudmise kohta, kuna MRP ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi.
  8. 27.05.2010 sõlmis MRP (esindaja T.R. ) ja OÜ-ga Valga Leivatehas (esindaja V. Malm) lepingu, millega MRP müüs Valgas Vabaduse 39 asuva kinnistu 5 000 000 krooni eest OÜ-le Valga Leivatehas.
  9. 29.06.2010 esitas DnB MRP vastu pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli DnB nõue MRP vastu 29.06.2010.a seisuga kokku summas 56 545 121,95 krooni. Tartu Maakohtu 26.07.2010.a määrusega algatati MRP pankrotimenetlus. Tartu Maakohtu 15.09.2010.a määrusega kuulutati välja MRP pankrot.
  10. Tartu Maakohtu 11.06.
  11. a osaotsusega ja Tartu Ringkonnakohus 05.07.
  12. a otsusega tuvastati MRP ja OÜ Valga Leivatehas vahel 31.03.2010 kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu tühisus. Samuti tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks MRP ja OÜ Valga Leivatehas vahel 27.05.2010 sõlmitud võlaõigusliku kinnistu müügileping, millega OÜ Valga Leivatehas omandas Valgas Vabaduse 39 asuva kinnistu. 32
(143)
  1. Tartu Maakohtu 16.05.
  2. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 13.06.
  3. a otsusega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks MRP, V. Malmi ja R. Põdra vahel 02.06.2009 sõlmitud lepingu muutmise leping. 4.2.
  4. Laenu andmine OÜ-le MRP Market
  5. OÜ MRP Market kanti äriregistrisse 07.08.2008, asutajaks ja osanikuks oli MRP. Osaühingutel oli sama asukoht aadressil Valga, Vabaduse
  6. Juhatuse liikmeteks olid 07.08.2008–08.05.2009 V. Malm ja R. Põder, kes olid ka MRP osanikud. 08.05.2009– 13.07.2011 oli OÜ MRP Market juhatuse liige T.R. , kes oli alates 29.03.2010 MRP juhatuse liige.
  7. V. Malm MRP juhatuse liikmena ja T.R. OÜ MRP Market juhatuse liikmena koostasid 08.08.2008 kokkuleppe 2, mille alusel andis MRP OÜ-le MRP Market intressivaba laenu määramatu summa ulatuses määramata tähtajaks, kusjuures kokkuleppe punktis 2 on märgitud, et OÜ-l MRP Market on laenu kasutamise otstarve määratlemata.
  8. OÜ MRP Market juhatuse liikme T.R. 06.08.2008.a otsusega andis OÜ MRP Market V. Malmile ja R. Põdrale ajavahemikul 13.08.2008–19.05.2009 osamaksetena laenu summas 4 536 000 krooni koos ümmardatud intressidega 81 000 krooni, s.o kokku 4 617 000 krooni.
  9. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 lg 1 p 2 alusel avaldatud T.R. ütluste kohaselt tegid V. Malm ja R. Põder talle ettepaneku hakata OÜ MRP Market juhatuse liikmeks hakata. Nad selgitasid, et seda on vaja selleks, et MRP saaks anda laenu oma tütarettevõtjale OÜ-le MRP Market. Tehingu osapooled ei saa olla samad isikud. T.R. teada andis OÜ MRP Market raha edasi V. Malmile ja R. Põdrale. Vajalikud dokumendid valmistasid ette V. Malm ja R. Põder. Tunnistaja teada mingit muud majandustegevust peale selle laenu andmise OÜ-s MRP Market ei toimunud. T.R. ütlusi kinnitavad ka V. Malmi ütlused, et kavatsusega anda tütarettevõtjale laenu, mida tegelikult ise kasutama hakati, soovisid MRP osanikud tütarettevõtja juhatuse liikmeks teist inimest, kes täitis omanike tahet. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. OÜ MRP Market juhatuse liikme T.R. 06.08.
  10. a otsus V. Malmile ja R. Põdrale laenu anda pärineb tema juhatuse liikmeks saamise päevast ja ajast enne seda, kui ta sõlmis MRP juhatuse liikme V. Malmiga kokkuleppe laenu saamiseks. OÜ MRP Market äriregistrisse kandmiseks esitati avaldus samal päeval. Eeltoodud asjaolud kinnitavad T.R. ütlusi selle kohta, et OÜ MRP Market loodi ainult omanikele laenu andmiseks ja osaühingul puudus majandustegevus.
  11. OÜ MRP Market
  12. a majandusaasta aruandest nähtuvalt saadi
  13. aastal omanikelt laenu 4 536 000 krooni ning tagastatud on 4 536 000 krooni. Seisuga 31.12.
  14. a on omaniku laen nullis.
  15. OÜ MRP Market pangakontole kanti 13.08.2008–18.05.2009 1 577 000 krooni selgitusega „kokkuleppe alusel“ (340 000 krooni), „kokkuleppe 2 alusel“ (1 222 000 krooni) või „laen“ 33
(143)(15 000 krooni). OÜ MRP Market kandis MRP-lt saadud raha üle R. Põdrale ja V. Malmile. Raha ülekandmise aluseks oligi OÜ MRP Market juhatuse liikme T.R. 06.08.2008.a otsus R. Põdrale ja V. Malmile laenu andmise kohta summas 4 536 000 krooni. OÜ MRP Market väljastas R. Põdrale ja V. Malmile 13.08.2008–19.05.2009 koos intressidega osamaksetega laenu kokku 4 617 000 krooni.
  1. R. Põder ja V. Malm kandsid enda kontrolli all olevast MRP-st raha laenuna OÜ-le MRP Market, mis oli faktiliselt samuti R. Põdra ja V. Malmi kontrolli all. OÜ MRP Market pangakonto kaudu kanti raha juba R. Põdra ja V. Malmi isiklikele kontodele. T.R. d ära kasutades tegid R. Põder ja V. Malm varjatult tehinguid ja rahaülekandeid MRP, OÜ MRP Market ja nende endi isiklike pangakontode vahel.
  2. Raamatupidaja E.K. a kinnitusel tasus OÜ MRP Market kannete kohaselt 02.06.2009 MRP kassasse 4 617 000 krooni, kuid see raha füüsiliselt ei laekunud ning samal päeval olid väljaminekud ka R. Põdrale ja V. Malmile. Tunnistaja ei teadnud, millise laenuga oli tegemist ja millal see laen anti. T.R. ga tunnistaja tööalaselt ei suhelnud ja tunnistaja ei seosta T.R. ge OÜ-ga MRP Market.
  3. MRP poolt laenu andmisega OÜ-le MRP Market ja viimase kaudu raha üleandmisega V. Malmile ja R. Põdrale kasutasid V. Malm ja R. Põder MRP vara majanduslikult ebaotstarbekalt. Seda seetõttu, et neil polnud MRP juhatuse liikmetena kavatsust ülekantud raha enda isiklikust varast tagasi maksta. Seda tõendavad nii asjaolu, et V. Malmi ja R. Põdra isiklikele kontodele kantud laenusummasid tegelikkuses ei tagastatud, kokkuleppe nr 2 olemus (intressivaba määramatus summas laen määratlemata tähtajaga) ning V. Malmi ütlused selle kohta, et summasid liigutati näiliselt võla tasaarvestamiseks ja raha tegelikult ei liikunud. V. Malmi ütluste kohaselt oli 08.08.
  4. a kokkulepe nr 2, mille koostas R. Põder, MRP ja OÜ MRP Market vaheline laenu võtmine. Tegelikult raha ei liikunud, vaid liikusid kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. See läks tasaarvestuseks kohustusega, millega MRP kohustus neile tasuma 26,5 miljonit krooni. MRP raamatupidaja E.K. kinnitas, et 4 617 000 krooni sularaha, mille OÜ MRP Market oleks justkui tasunud 02.06.2009 MRP kassasse, füüsiliselt ei laekunud.
  5. Tõendid kinnitavad, et ajavahemikus 13.08.2008–19.05.2009 kandsid R. Põder ja V. Malm MRP-st OÜ MRP Market kaudu endale 4 536 000 krooni. Ajavahemikus 03.03.–19.05.2009 üle kantud summad sisaldasid nende ja T. Saarmanni poolt DnB-lt välja petetud summasid.
  6. Kuna OÜ-l MRP Market puudus igasugune majandustegevus, siis kasutasid V. Malm ja R. Põder MRP vara majanduslikult ebaotstarbekal viisil, suunates OÜ-le MRP Market antud laenu iseendale, soovimata ülekantud summasid tagastada. Laenu andes raiskasid nad teadvalt MRP vara 4 536 000 krooni (278 399,14 euro) suuruses summas ja seda ajal, kui neil oli kohustus DnB ees. Nad rikkusid ÄS § 187 lg 1 ja MRP põhikirja punkti 4.2 nõudeid. 34
(143)4.2.
  1. Kinnistute müügihinna suurendamine
  2. MRP pangakonto väljavõte kinnitab, et MRP tasus V. Malmile ja R. Põdrale Valgas Vabaduse 39, Jaama pst 1a ja Turu 3 asuvate kinnistute eest 14.03.
  3. a lepingus kokkulepitud hinna, s.o 32 400 000 krooni.
  4. Pärast seda, kui MRP oli lepingust tulenevad kohustused V. Malmi ja R. Põdra ees täitnud ning kinnistute eest tasunud, sõlmisid MRP, V. Malm ja R. Põder 18.12.2008 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega MRP müüs 14.03.
  5. a lepingu esemeks olnud kinnistud 32 400 000 krooniga V. Malmile ja R. Põdrale tagasi, kes kohustusid ostuhinna tasuma 25 aasta jooksul.
  6. 02.06.2009 tegid V. Malm ja R. Põder 18.12.
  7. a tehingu tühistamise avalduse põhjusel, et nende tegelikuks sooviks ei olnud MRP-lt kolme kinnistu tagasiostmine hinnaga 32,4 miljonit krooni. Ostjad V. Malm ja R. Põder avaldasid, et kuna nemad ei olnud kursis, et 14.03.
  8. a notariaalselt tõestatud tehingut saab muuta, tegidki nad 18.12.
  9. a eksliku tehingu. Osalejad avaldasid, et 18.12.2008 sõlmitud kinnistute müügileping on tühine, kuna tegemist on näiliku lepinguga või eksimuse mõjul tehtud tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 või § 92 tähenduses. V. Malm, R. Põder ja MRP leppisid kokku, et tehingu tühistamise tulemusena vabanevad ostjad (V. Malm ja R. Põder) oma kohustusest müüja (MRP) ees ning selles, et kinnistu omanikuna kantakse registrisse MRP.
  10. 02.06.
  11. a lepingu 1767/2009 kohaselt nõustusid R. Põder ja V. Malm ühelt poolt ning MRP teiselt poolt, et kinnistute tegelik väärtus on 58,9 miljonit krooni, s.o 26,5 miljoni krooni võrra kõrgem kui 14.03.2008 samade osapoolte vahel sõlmitud lepingus. Lepingu järgi muutusid kinnistute väärtused järgmiselt: Vabaduse 39 uus väärtus oli 52 596 200 krooni, Turu 3 uus väärtus oli 6 242 800 krooni ja Jaama pst 1a uus väärtus oli 61 000 krooni. Pooled kinnitasid, et ostuhinnast 32,4 miljonit krooni on MRP tasunud. Ülejäänud ostuhinna osa (26,5 miljonit krooni) kohustus MRP tasuma V. Malmile ja R. Põdrale 20 aasta jooksul vastavalt poolte vahel sõlmitavale maksegraafikule. Lepingu punkti 1.1.
  12. kohaselt oli 14.03.2008.a lepingu muutmine tingitud 15.05.2009 Simus Kinnisvara OÜ poolt lepingu esemetele antud eksperthinnangust nr 4031, mille kohaselt on kinnistute tegelik väärtus 58 900 000 krooni.
  13. 02.06.
  14. a sõlmisid V. Malm ja R. Põder MRP-ga kokkuleppe nr 3, mille kohaselt pidi MRP tasuma V. Malmile ja R. Põdrale veel tasumata ostuhinna hiljemalt 20 aasta jooksul vastavalt vaba raha olemasolule. Maakohus leidis, et kokkulepe nr 3 ongi 02.06.2009 lepingu 1767/2009 punktis 2.2 nimetatud maksegraafik. Kokkulepe nr 3 võimaldas V. Malmil ja R. Põdral hakata kohe MRP-st raha välja võtma.
  15. 02.06.2009 lepingu muutmise lepinguga ja kokkuleppega nr 3 tekitati MRP-le 26,5 miljoni krooni suurune kohustus V. Malmi ja R. Põdra ees. 02.06.
  16. a leping võimaldas näidata, et omanikel on nõue MRP vastu ja seda täidetakse. 35
(143)
  1. Samal päeval, kui koostati kokkulepe nr 3, koostasid V. Malm ja R. Põder dokumendid selle kohta, et näidata OÜ-lt MRP Market võetud laenu (koos intressidega) summas 4 617 000 krooni sularahas tagastamist ning OÜ MRP Market poolt omakorda 02.06.2009 laenu tagastamist MRP-le (esimene tehing). Dokumentidest nähtuvalt on V. Malmile ja R. Põdrale kummalegi makstud kokkuleppe nr 3 alusel sularahas 2 308 500 krooni. Ka MRP kassaraamatu kohaselt maksti pärast kokkuleppe nr 3 koostamist 02.06.2009 R. Põdrale ja V. Malmile MRP kassast sularahas 2 308 500 krooni, s.o kokku 4 617 000 krooni (selgitusega „kokkulepe nr 3 alusel“). Samuti nähtub kassaraamatust, et OÜ MRP Market on MRP-le tagastanud 02.06.2009 laenu koos intressidega kogusummas 4 617 000 krooni. Dokumentidega näitasid R. Põder ja V. Malm raamatupidamises, et nad on OÜ-lt MRP Market võetud laenu koos intressidega (kogusummas 4 617 000 krooni) sularahas tagastanud ja MRP on nende ees täitnud kokkulepet 3 4 617 000 krooni ulatuses. Tegelikult laenu tagasimakset ei toimunud. Seda kinnitavad suulised tõendid. Kassaraamatus märgitud kassa väljamineku orderite nr 45 ja 46 fiktiivsust kinnitasid tunnistajad V. Malm ja E.K. . V. Malmi ütluste kohaselt on laen, mille tema ja R. Põder said OÜ-lt MRP Market, tagastatud otse MRP-le. V. Malm kinnitas, et raha tegelikult ei liikunud, vaid tehti kassa sissetuleku ja väljamineku orderid, sest kinnistu hinna tõstmisega oli MRP-l tema ja R. Põdra ees 26,5 miljoni krooni suurune kohustus. Ka E.K. a kinnitusel OÜ MRP Market 02.06.2009 MRP kassasse 4 617 000 krooni ei maksnud. Seega tasaarvestati esimese tehingu laenuraha raamatupidamisdokumentides fiktiivselt, et näidata laenu tagastamist OÜ MRP Market poolt. Omanikud viisid MRP-st välja 4 617 000 krooni ja jätkasid kokkuleppe nr 3 täitmist. 02.06.2009.a leping võimaldas näidata, et omanikel on nõue MRP vastu ja seda täideti.
  2. Kokkuleppe nr 3 alusel kanti MRP pangakontodelt 03.06.2009–31.03.2010 raha ka R. Põdra ja V. Malmi isiklikele pangakontodele, samuti tegid süüdistatavad endale äriühingu varast makseid sularahas. Kokku laekus sel perioodil kokkuleppe nr 3 alusel MRP vara V. Malmile ja R. Põdrale 4 026 600 krooni. See summa sisaldab
  3. a DnB-lt välja petetud raha.
  4. V. Malm ja R. Põder jätsid 18.12.
  5. a ja 02.06.
  6. a tehingutega kaasnenud notaritasu maksmise kohustuse MRP-le. Kuna nii 18.12.
  7. a kui ka 02.06.
  8. a lepingu ja avalduse eesmärgiks oli sellise lepingu sõlmimine, mille alusel oli R. Põdral ja V. Malmil võimalik kasutada MRP raha alusetult enda huvides, siis nende lepingute sõlmimise kulude maksmise kohustuse võtmine MRP-le on MRP varade teadev raiskamine 331 748,80 krooni (21 202,61 euro) suuruses summas.
  9. MRP pidi tasuma DnB-le laenu tagasimaksete ja intressidena igakuiselt mitusada tuhat krooni. MRP käive
  10. a esimesel poolaastal oli keskmiselt 670 177 krooni kuus. Pärast 02.06.2009 a lepingu sõlmimist oli MRP-l käibevara ca 265 000 krooni, lühiajalisi kohustusi samas aga enam kui 23 miljonit krooni, millest ca 20 miljonit krooni moodustasid 02.06.
  11. a lepinguga võetud kohustused V. Malmi ja R. Põdra ees. Seega pidid MRP juhatuse liikmed aru saama, et osaühingul puudub vara 02.06.2009 lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ning puudus ka alus arvata, et täiendav 20 miljoni krooni suurune kohustus on võimalik täita 36
(143)edaspidi majandustegevuse käigus teenitava kasumi arvel. MRP suutis
  1. aasta alguseni igakuiseid laenu- ja intressikohustusi DnB ees veel täita, kuid alates
  2. aasta märtsist ei olnud äriühing selleks enam võimeline.
  3. DnB kui MRP võlausaldaja ei olnud teadlik, et MRP ja R. Põdra ning V. Malmi poolt 18.12.2008 sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingust. Samuti ei teadnud DnB 02.06.2009.a lepingust, mis puudutas kolme kinnistu hinda ja millega MRP-l tekkis 26,5 miljoni krooni suurune rahaline kohustus. MRP jättis täitmata laenulepingust tuleneva võlausaldaja teavitamise kohustuse. Muuhulgas olid 13.02.
  4. a laenulepingus TAL09K/16 kokku lepitud tingimused, mille kohaselt kohustus võlgnik allutama kõik olemasolevad ja tulevikus võetavad osanike laenud võlausaldaja laenudele. Samuti oli võlgnikul kohustus mitte eelistada kohustuste täitmisel võlausaldajale teisi võlausaldajaid, välja arvatud juhul, kui see on seadusega ette nähtud. Võlgnik pidi koheselt informeerida võlausaldajat laenulepingu tagamiseks koormatud vara võõrandamisest. DnB teadmatust V. Malmi ja R. Põdra poolt 18.12.2008 ja 02.06.2009 kinnistutega tehtud tehingutest on kinnitanud ka panga esindajad. DnB ei andnud nõusolekut 18.12.2008.a ja 02.06.2009.a lepingute sõlmimiseks ega ole ka neid tagantjärele heaks kiitnud. V. Malm ja R. Põder varjasid DnB eest teadlikult 18.12.2008.a ja 02.06.
  5. a tehinguid, jättes sellega täitmata 04.03.
  6. a ja 13.02.
  7. a laenulepingust tuleneva võlausaldaja teavitamise kohustuse. DnB teadmata hakati tegema endile MRP arvel põhjendamatuid väljamakseid, mis olid oluliselt suuremad kui pangale hüvitatavad laenumaksed.
  8. R. Põdra ja V. Malmi kirjavahetusest DnB-ga ilmneb soov kahjustada DnB ja teiste võlausaldajate huve ja tagada iseenda positsioon peamiste võlausaldajatena. V. Malmi ja R. Põdra 20.04.2010.a ja 25.05.2010.a vastustes DnB-le on kokkuvõtvalt märgitud, et MRP ei pea mõistlikuks laenulepingus toodud kokkulepete täitmist ega kavatse asuda täitma laenulepingus toodud kokkuleppeid. V. Malm ja R. Põder tunnistasid, et MRP suurimateks võlausaldajateks on panga kõrval V. Malm ja R. Põder. MRP äritegevusega kaasnevad vahendid ei võimalda rahuldada võlgniku kohustusi kõikide kreeditoride ees. Veel märgiti vastuses, et kinnistute võõrandamistehingutega seoses tekkinud võlakohustus V. Malmi ja R. Põdra ees ei ole laenukohustus, vaid tegemist on müügilepingu alusel tekkinud ostuhinna tasumise kohustusega, mis on võrdväärne DnB ja MRP vahelisest laenulepingust tuleneva kohustusega DnB ees ning MRP käsitleb neid kohustusi võrdväärsetena.
  9. 02.06.
  10. a lepinguga R. Põdra ja V. Malmi ees võetud rahalise kohustuse täitmine oli MRP majandustegevuse jätkamise seisukohast vähemolulisem kui laenu- ja intressimaksete tasumine DnB-le või maksukohustuste täitmine. Seetõttu kahjustati V. Malmi ja R. Põdra ees tekkinud nn kohustuse täitmisega MRP teiste võlausaldajate huve. R. Põder ja V. Malm pidasid enda kunstlikult tekitatud nõude rahuldamist MRP poolt sama oluliseks või isegi olulisemaks kui MRP laenukohustust DnB ees, ehkki pangaga sõlmitud laenulepingutes oli üheselt sätestatud, et osanike poolt MRP-le antavad laenud on allutatud panga nõuetele. Seetõttu võinuks MRP täita kohustusi R. Põdra ja V. Malmi ees alles pärast DnB nõuete täielikku rahuldamist. 37
(143)
  1. Hoolimata asjaolust, et pangale saadetud vastustes loetleti põhjuseid, miks MRP ei saa laenulepingut enam kohaselt täita ja millest on tekkinud osaühingu makseraskused, tegi MRP ettepaneku suurendada veelgi oma kohustusi täiendava laenu võrra. Nimelt tehti 25.05.
  2. a kirjas DnB-le ettepanek anda veel 17 000 000 krooni laenu, et tasuda kinnistute võõrandamistehingutest tekkinud võlgnevuse V. Malmi ja R. Põdra ees. R. Põdra ja V. Malmi pahatahtlikkust panga suhtes näitab asjaolu, et lisavahendeid 02.06.2009 lepinguga MRP-le kunstlikult tekitatud kohustuse täitmiseks taotleti peamiselt võlausaldajalt, kellelt saadud laenude abil suudeti varasemalt kõik neli kinnistut üldse omandada. MRP täitis 02.06.
  3. a lepingust tulenevaid kohustusi V. Malmi ja R. Põdra ees osaliselt ka nende vahendite arvelt, mis oli DnB-lt saadud 13.02.
  4. a laenulepingu muutmise lepinguga Valga leivatehase investeeringute finantseerimiseks. Seega sisuliselt täidetigi 02.06.
  5. a tehingust tulenevat kohustust R. Põdra ja V. Malmi ees DnB-lt välja petetud raha arvel.
  6. MRP omandas kõik tema majandustegevuseks vajalikud kinnistud DnB-lt saadud laenude arvel ning kõik kinnistud olid koormatud hüpoteekidega panga kasuks. Seega oli kinnistute omandamiseks võetud laenudest tulenevate kohustuste täitmine igapäevase majandustegevuse jätkamise seisukohalt hädavajalik. 02.06.
  7. a lepingu sõlmimise ja täitmisega muutis MRP selle aga võimatuks. MRP majandustegevus toimus R. Põdra ja V. Malmi kontrolli all. Seega pidid R. Põder ja V. Malm ilmselgelt olema teadlikud ka sellest, et 02.06.2009.a lepingu sõlmimine ja täitmine viib MRP suurtesse makseraskustesse, mille tõttu ei ole majandustegevuse jätkamiseks vajalike kulude kandmine ning kohustuste täitmine võlausaldajate ees enam võimalik. Kui 02.06.2009.a tehingut 14.03.2008.a müügilepingus märgitud kinnistute hinna muutmiseks ei oleks sõlmitud, oleks MRP-l puudunud alus V. Malmile ja R. Põdrale väljamaksete tegemiseks ning MRP majandustegevusest laekuvate vahendite arvel oleks suudetud rahuldada teiste võlausaldajate, eelkõige DnB nõudeid vähemalt kuni 25.01.2014, mil MRP pidi pangale tagastama kogu laenulepingute alusel saadud laenusumma. Sel juhul võimaldanuks turul toimuv kaubandustegevus laenulepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist.
  8. 02.06.
  9. a lepinguga täiendavalt tasumisele kuuluva summa suurus (26,5 miljonit krooni) ja selle tasumise kord (20 aasta jooksul vastavalt vabade rahaliste vahendite olemasolule) tõi kaasa olukorra, kus R. Põdral ja V. Malmil tekkisid võlausaldajate õigused kohe lepingu sõlmimisel ja nende nõue hakkas kohe konkureerima teiste võlausaldajate nõuetega, eelkõige DnB nõudega. Seega sai 02.06.
  10. a lepingu eesmärk olla üksnes võlausaldajate huvide kahjustamine selleks, et enne võlausaldajate nõuete rahuldamist oleks võimalik teha MRP varast väljamakseid MRP osanikele.
  11. MRP alustaski viivitamatult 02.06.
  12. a lepinguga V. Malmi ja R. Põdra ees võetud kohustuse täitmist. MRP tasus V. Malmile ja R. Põdrale ajavahemikul 03.06.2009–31.03.2010 kokku 8 238 100 krooni ehk ca 31% kinnistute täiendavast hinnast. Samal ajal tagastas MRP pangale enam kui 55 miljoni krooni suurusest laenusummast 954 105,69 krooni ehk veidi enam kui 1,7%. Seda kinnitavad MRP, V. Malmi ja R. Põdra pangakontode väljavõtted ja MRP
  13. ja
  14. a majandusaasta aruanded. 38
(143)
  1. Asjaolu, et 02.06.
  2. a lepingu pooled soovisid täita MRP-le tekitatud kohustuse R. Põdra ja V. Malmi ees võimalikult kiiresti, kinnitab kaudselt ka MRP
  3. a majandusaasta aruanne, kus on MRP kohustust V. Malmi ja R. Põdra ees kajastatud lühiajalise (s.o vähem kui aasta jooksul täitmisele kuuluva) kohustusena. MRP
  4. a majandusaasta aruanne kajastab ilmekalt ka 02.06.
  5. a lepingu sõlmimise ja selle täitmise tagajärgi. MRP-l oli 31.12.2009.a seisuga käibevara kokku 214 565 krooni, lühiajalisi kohustusi aga summas 21 145 029 krooni. MRP võlgnevus DnB ees oli aga 52 675 573 krooni.
  6. 02.06.2009 sõlmitud lepingu kohase kinnistute müügihinna suurendamise ja tasumise vaba graafikuga sai MRP õigustada enda varast väljamakseid äriühingu osanikele V. Malmile ja R. Põdrale ilma panga nõusolekuta ja proportsionaalselt rohkem, kui maksti oma suurvõlausaldajale, kellele tasumine toimus kindla maksegraafiku alusel. Seda seisukohta kinnitab ka pankrotihaldur Andres Hermet, kelle ütluste järgi oli 02.06.2009.a tehingu tegemise eesmärk tekitada kohustus V. Malmi ja R. Põdra ees, et hakata seda kohustust MRP majandustegevusest laekunud üürirahast tasuma, seades ennast paremasse seisu võrreldes teise võlausaldajaga.
  7. Maakohus leidis, et kuivõrd MRP osanikel ei olnud võimalik DnB nõusolekuta endale dividende maksta, oli 02.06.2009.a tehingu eesmärk anda V. Malmile ja R. Põdrale kui MRP osanikele võlausaldaja positsioon, et enne panga ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist oleks võimalik teha väljamakseid isiklikele pangakontodele.
  8. 02.06.
  9. a lepinguga jätsid R. Põder ja V. Malm kogu hinnariisiko MRP kanda. Tegelikult kannab hinnariisikot pool, kes väidab end olevat hinnas eksinud, s.o R. Põder ja V. Malm. Seega kahjustasid R. Põder ja V. Malm 02.06.
  10. a lepinguga teadlikult MRP vara, kuivõrd MRP võttis ilma igasuguse majandusliku põhjenduseta äriühingu osanike ja juhatuse liikmete R. Põdra ja V. Malmi ees rahalise kohustuse summas 26,5 miljonit krooni. Seejuures ei olnud MRP-l sellise kohustuse täitmiseks piisavalt vara. 02.06.2009 lepingu sõlmimise ja täitmisega lõid R. Põder ja V. Malm eelduse MRP maksejõuetuse tekkimiseks.
  11. Tartu Maakohus tunnistas 16.05.
  12. a otsusega asjas nr 2-11-17796 MRP, V. Malmi ja R. Põdra vahel 02.06.2009 sõlmitud lepingu muutmise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kohtuotsus jõustus 05.11.
  13. Kohtuotsuse kohaselt kahjustati 02.06.2009.a lepinguga MRP võlausaldajate huve teadlikult, kuna MRP-le võeti täiendavalt 26,5 miljoni krooni suurune kohustus, kuid osaühingu vara tehingu tulemusena ei suurenenud. Maakohus leidis ka, et tähtsust ei oma kinnistute turuväärtus 02.06.2009.a seisuga, sest MRP ostis kinnistud juba 14.03.2008.a lepinguga. Isegi kui kinnistute väärtus pärast seda suurenes, ei olnud MRP-l mingit põhjust anda sellest tekkinud kasu üle R. Põdrale ja V. Malmile. Selle seisukohaga nõustus maakohus ka käesolevat kriminaalasja lahendades. 02.06.2009.a tehinguga ei suurenenud MRP vara väärtus. Küll aga suurendati osaühingu kohustusi osanikest juhatuse liikmete ees. Sellise kohustuste suurendamisega kahjustasid juhatuse liikmed osaühingu varalist seisundit, rikkudes nii ÄS § 187 lg 1 ja MRP põhikirja punkti 4.2 nõudeid. 39
(143)4.2.
  2. märtsi
  3. a leping kohustuste ja üürilepingute ülevõtmiseks
  4. OÜ Valga Leivatehas kanti äriregistrisse 23.01.
  5. Selle osaühingu asutajateks ja osanikeks olid R. Põder ja V. Malm, esimene kuni 10.08.2011 ja teine kuni 11.08.
  6. Juhatuse liikmed olid perioodil 23.01.2009–16.12.2011 V. Malm ja R. Põder.
  7. OÜ Valga Leivavedu kanti äriregistrisse 24.04.
  8. Selle osaühingu asutajateks ja osanikeks olid R. Põder ja V. Malm, esimene kuni 10.08.2011 ja teine kuni 11.08.
  9. Juhatuse liikmed olid perioodil 02.12.2011–19.07.2013 V. Malm ja R. Põder.
  10. OÜ Consent kanti äriregistrisse 02.12.2011, asutajaks ja osanikuks oli T.R. . Juhatuse liikmeks oli 02.12.2011–28.03.2013 T.R. ja 28.03.2013–05.03.2015 V.L. .
  11. 31.03.2010 sõlmisid V. Malm, R. Põder, MRP (juhatuse liige T.R. ) ja OÜ Valga Leivatehas (juhatuse liige V. Malm) kohustuste ja üürilepingute ülevõtmise lepingu. Sellega andis MRP OÜ-le Valga Leivatehas üle MRP üürilepingutest (Valga kinnistutel Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a) tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üürnike suhtes. Samuti võttis OÜ Valga Leivatehas üle MRP 14.03.2008.a müügilepingust tulenevad kohustused V. Malmi ja R. Põdra ees kokku 17 846 400 krooni ulatuses, kohustudes neile tasuma igal kuul 50% Vabaduse 39 ja Turu 3 äriruumide üürilepingute netotulust.
  13. a aprillis saadeti üürnikele teade, et vastavalt MRP ja OÜ Valga Leivatehas vahel sõlmitud üürilepingute ülevõtmise lepingule on alates 01.04.
  14. äriruumide uueks üürileandjaks OÜ Valga Leivatehas. Üüri ja kommunaalteenuste eest tasumine pidi teate kohaselt toimuma OÜ Valga Leivatehas pangakontole.
  15. 01.11.2010.a kokkulepetega kehtestati uus redaktsioon erinevatel aegadel sõlmitud äriruumi üürilepingutest. Kokkulepete üks pool oli üürileandja OÜ Leivavedu (esindaja V. Malm). Kokkulepetega kinnitasid üürileandja ja üürnikud, et poolte vahel on kehtiv esialgselt MRP-ga sõlmitud Valgas Vabaduse pst 39 asuva äriruumi üürileping, millest tulenevad õigused ja kohustused on 31.03.2010 üle võtnud OÜ Valga Leivatehas ning 30.04.2010 omakorda OÜ Leivavedu, kusjuures 01.05–31.10.2010 oli üürilepingu operaatoriks OÜ Valga Leivatehas. 01.05.
  16. a operaatorlepingu poolteks olid üürileandjana OÜ Leivavedu (esindaja R. Põder) ja operaatorina OÜ Valga Leivatehas (esindaja V. Malm).
  17. 20.03.2012.a kirjas teatas OÜ Valga Leivatehas üürnikele, et Valgas Vabaduse 39 äriruumi üürilepingu järgne üür tuleb tasuda OÜ Consent pangakontole. Kirjas teatati, et üüri tasumine Tartu Maakohtu märgitud Rahandusministeeriumi kontole ei ole üürnikele kohustuslik. Üürnike suhtes on kehtiv üürilepingust tuleneva kohustuse täitmise viis üüri tasumine ainult OÜ Consent arvelduskontole. Üüri tasumisega Rahandusministeeriumi kontole on üürnikel tekkinud võlgnevus OÜ Valga Leivatehase ees, mis võib üürniku jaoks kaasa tuua üürilepingus sätestatud tagajärje. 40
(143)
  1. 31.03.2010.a lepingu kohaselt pidi OÜ Valga Leivatehas võtma vastusoorituseta üle MRP kohustused üksnes V. Malmi ja R. Põdra ees ning tasuma nendele 50% igakuiselt saadavast netotulust. Selle kokkuleppega eelistasid V. Malm ja R. Põder ennast kui võlausaldajaid teistele MRP võlausaldajatele ning kahjustasid oma tegevusega hüpoteegipidaja huve. MRP-le kuulunud kinnistud olid koormatud ühishüpoteekidega DnB kasuks ja Valgas, Vabaduse 39 asuv kinnistu oli lisaks veel koormatud hüpoteegiga riigi kasuks. AÕS §-de 344 ja 333 kohaselt on hüpoteegipidajal eesõigus oma nõuete rahuldamiseks ka koormatud kinnisasjadest saadava üüritulu arvel. Seega eelistasid V. Malm ja R. Põder 31.03.2010.a lepingut sõlmides ennast teistele võlausaldajatele. Seetõttu on nende tegevus vastuolus PankrS §-s 153 sätestatuga, millega on kehtestatud nõuete rahuldamisjärgud pankrotivarast väljamaksete tegemisel. 31.03.2010.a lepingu sõlmimisega andis MRP oma vara üle OÜ-le Valga Leivatehas, saamata selle eest midagi vastu. Üürilepingute üleandmise näol on tegemist sisuliselt MPR vara kinkimisega, kuna MRP loobus üüritulust (varast), aga OÜ Valga Leivatehas ei teinud vastusooritust. Andes OÜ-le Valga Leivatehas tasuta üle üürilepingud ja õiguse sõlmida täiendavaid üürilepinguid, põhjustati MRP müügitulu märkimisväärne vähenemine, loobudes põhjendamatult MRP-le laekuvast rendituludest alates 01.04.
  3. Tulenevalt 31.03.
  4. a lepingust tasusid Valgas Vabaduse 39, Jaama pst 1a ja Turu 3 kinnistute üürnikud MRP asemel üüri OÜ-dele Valga Leivatehas ja Valga Leivavedu. Need mõlemad äriühingud olid V. Malmi ja R. Põdra kontrolli all.
  5. 31.03.
  6. a lepingu alusel tehti väljamakseid R. Põdrale ja V. Malmile. OÜ Valga Leivatehas kontolt kanti ajavahemikul 08.04.2010–18.10.2010 R. Põdra kontole 677 145 krooni ja V. Malmi kontole 597 145 krooni. Kõigi väljamaksete põhjenduseks on kokkulepe nr
  7. OÜ Valga Leivatehas tegi V. Malmile ja R. Põdrale 31.08–18.12.2010 ka sularahamakseid 27 942 krooni ulatuses. OÜ Leivavedu kontolt kanti ajavahemikul 03.11.–24.12.2010 R. Põdra kontole 185 500 krooni ja V. Malmi kontole 185 500 krooni. Kõigi väljamaksete põhjenduseks on kokkulepe nr
  8. 07.01–29.11.2011 kandsid R. Põder ja V. Malm OÜ Leivavedu kontolt R. Põdra kontole üle kokku 66 545 eurot ja V. Malmi kontole kokku 66 245 eurot. Samuti tegid V. Malm ja R. Põder
  9. aastal OÜ Leivavedu pangakontolt endile sularahamakseid kogusummas 1894 eurot. Kokku raiskasid V. Malm ja R. Põder kokkuleppe nr 4 alusel ajavahemikus 08.04.2010–01.12.2011 MRP raha
  10. aastal 1 753 232 krooni (112 051,95 eurot) ja
  11. aastal 134 684 eurot.
  12. Pärast 31.03.
  13. a lepingu sõlmimist kaotas MRP suurema osa oma käibest ja tema majandustegevus sisuliselt lõppes, kuna MRP peamiseks tegevusvaldkonnaks oli kinnisvara üürile andmine. Kuna V. Malm ja R. Põder andsid üürilepingud üle OÜ-le Valga Leivatehas, mille juhatuse liikmeteks olid samuti nemad ise, siis loovutasid nad MRP vara põhjendamatult iseendale. Pärast 31.03.2010 lepingu sõlmimist polnud MRP-l raha laenumaksete tasumiseks. Seega muutus MRP 31.03.2010.a lepingu sõlmimise järel sisuliselt maksejõuetuks. 41
(143)
  1. R. Põder ja V. Malm avaldasid võlausaldajale 20.04.2010 saadetud kirjas, et MRP on andnud OÜ-le Valga Leivatehas tasuta üle nii äriruumide üürilepingud kui ka õiguse sõlmida üürilepinguid vabadele äripindadele. DnB ei andnud nõusolekut nimetatud kokkulepete sõlmimiseks ega ole ka nimetatud kokkuleppeid tagantjärele heaks kiitnud. MRP, andes OÜ-le Valga Leivatehas tasuta üle üürilepingud ja õiguse sõlmida täiendavaid üürilepinguid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele, loobus põhjendamatult renditulust. Tegu on ilmselgelt osaühingu varalise seisundi kahjustamisega, millega põhjustati MRP maksejõuetus.
  2. R. Põdra ja V. Malmi 20.04.2010.a kiri kinnitab, et DnB pööras korduvalt MRP juhatuse liikmete tähelepanu äriühingu majandustegevuse kahjustamisele, esitades nõudmisi kahjustavate tehingute tagasipööramiseks ja endise olukorra taastamiseks. MRP nimetatud pöördumistele ei reageerinud. MRP juhatuse liikmed tegutsesid 31.03.2010.a lepingut sõlmides otsese tahtlusega. Nad said aru, et tasuta üürilepingutega seonduva üleandmine toob kaasa võlgniku majandustegevuse olulise kahjustumise ja kohustuste täitmise võimatuse. Juhatuse liikmed nägid ette võlausaldajale kahju tekkimise, kui nad viisid MRP-st välja üüritulu. Tahtlust hoida osaühing majandustegevusest saadava sissetulekuta ja maksejõuetuna kinnitab ka hagi tagamise määruse täitmata jätmine.
  3. 31.10.2009.a lepingut sõlmides ja pankrotivalduse esitamise järel aktiivselt kokkuleppe täitmiseks tegutsedes rikkus R. Põder koos teise faktilise juhatuse liikmega ÄS § 187 lg 1 ja MRP põhikirja p 4.2 nõudeid. 4.2.
  4. Vabaduse 39 kinnisasja võõrandamine
  5. 27.05.2010 sõlmisid MRP (juhatus liige T.R. ) ja OÜ Valga Leivatehas (juhatuse liige V. Malm) kinnistu müügilepingu, millega MRP müüs Valgas Vabaduse 39 asuva kinnistu OÜ-le Valga Leivatehas hinnaga 5 000 000 krooni.
  6. Selle lepinguga kahjustasid ja raiskasid V. Malm ja R. Põder teadvalt MRP vara, kuna nad müüsid kinnistu endaga seotud OÜ-le Valga Leivatehas turuhinnast oluliselt odavamalt. Samuti kahjustas MRP-d ebamõistlikult lepingutingimus, mille kohaselt pidi OÜ Valga Leivatehas kinnistu müügihinna tasuma alles
  7. aasta märtsiks, s.o 10 aasta ja 10 kuu möödudes.
  8. Tartu Maakohtu 11.06.2012 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-3352 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-11796 on 27.05.
  9. a leping tunnistatud PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel kehtetuks.
  10. Kinnistu müüdi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Turuhinna oluliselt kõrgemat väärtust tõendavad kinnistute 14.03.
  11. a müügileping, mille kohaselt oli Vabaduse 39 hind 28 188 000 krooni; Simus Kinnisvara OÜ 15.05.
  12. a eksperthinnang, mille kohaselt oli Vabaduse 39 turuhind 58 900 000 krooni; MRP
  13. a ja
  14. a I kvartali bilanss, kus on kinnisvarainvesteeringute (Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a) koguväärtuseks märgitud 79 000 000 krooni, kusjuures Vabaduse 39 on nendest kolmest kõrgeima väärtusega kinnistu. 42
(143)
  1. Müügihinna tasumise tingimused olid ebamõistlikud. Esiteks oli ebamõistlik tasumise tähtaeg 10 aastat ja 10 kuud ja see, et müügihinna tasumise kohustus oli täielikult tagamata. MRP loobus 27.05.2010.a lepingu alusel omandist Vabaduse 39 kinnistule, ilma et viimane oleks enam kui 10 aasta jooksul pidanud maksma mingit tasu.
  2. 27.05.2010.a lepingu sõlmimise hetkeks oli MRP muutunud maksejõuetuks. Suutmata võlausaldajate nõudeid rahuldada ja teades, et lähiajal tekib tal kohustus tasuda DnB-le kogu laenulepingutest tulenev võlgnevus, müüs MRP Vabaduse 39 kinnistu, mis moodustas peamise osa MRP varast, turuhinnast kümnekordselt madalama hinnaga ja seda tingimusega, et ostuhind tasutakse alles
  3. aasta märtsis. Neil asjaoludel oli 27.05.
  4. a müügilepingul poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu kinke iseloom. Ka pankrotihaldur A. Hermet andis ütlusi, et sellistel tingimustel tehtud tehing oli täiesti tavatu ja tema aastatepikkuses praktikas erakordne.
  5. Müügilepingul puudus MRP jaoks majanduslik mõte. Lepingus jäeti täielikult tagamata müügihinna tasumise kohustuse täitmine. Samuti ei andnud leping MRP-le õigust nõuda tasumata ostuhinnalt intressi. Müük toimus üksnes V. Malmi ja R. Põdra huvides. Nad tõid tehinguga endale kuuluvast äriühingust vara üle.
  6. Kaitsja väitel pankrotistus MRP DnB töötajate pettusliku tegevuse tagajärjel, kuna MRP-le müüdi 10 miljoni krooniga Võru 78 kinnistu, mille näol oli sisuliselt tegemist väärtusetu objektiga. Ka R. Põder väitis, et pank pettis neid kinnistu väärtuse suuremana näitamisega, esitades enne müüki hindamisakti, mille kohaselt oli kinnistu väärtus 18 miljonit krooni. Maakohus sellise väitega ei nõustunud. Tunnistaja I.V. i ütluste kohaselt küsis ta V. Malmilt kui kohalikult ärimehelt, kas talle on teada, kellele pakub huvi Valga vana leivatehase objekt. I.V. avaldas millist hinda soovib pank kinnistu eest saada. Mõne aja pärast teatas V. Malm, et MRP on huvitatud kinnistu ostmisest. Pangas tutvustati V. Malmile ja R. Põdrale Võru 78 umbes aasta aega vana hindamisakti. Sellest oli näha, et tegemist ei olnud värske hindamisaktiga. Pank ei näinud vajadust uue hindamisakti järele, kuivõrd Vabaduse 39 kinnistult saadavad üüritulud tagasid ka täiendava laenu teenindamiseks vajalikud vahendid. Ka ei teinud pank täiendavaid jõupingutusi, et MRP kinnistu ostaks. See oli MRP otsus. Võru 78 kinnistu müüdi avalikul enampakkumisel. V. Malmil ja R. Põdral oli võimalus tehingust keelduda. Kui MRP esindajad nägid, et hindamisakt ei olnud “värske”, oli neil endal võimalik tellida hindamisakt, et veenduda tehingu kasulikkuses. Jättes selle tegemata, on R. Põder ise rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja kannab tehingust tulenevat riisikot. MRP juhatuse liikmed esitasid tehingu eel pangale äriidee, mis seisnes hoone ehitamises, millesse saavad tööruumid politsei, piirivalve jt jõustruktuurid. DnB ei vastutanud käivitumata äriidee eest.
  7. R. Põdra ütluste kohaselt olid kõik kokkulepped, mille alusel MRP tall

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.