Obsah (9)

§ 29§ 32§ 5§ 9§ 31§ 1§ 23§ 65§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20718 Tsiviilasi FONDERLINE pan

§ 29lg 8).

1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp alates FONDERLINE OSAÜHING (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
2. Määrata FONDERLINE OSAÜHINGu (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija H K (isikukood xxx).
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu suuruseks 1215 eurot (millele lisandub käibemaks 243 eurot) ja kulutuste hüvitise suuruseks 50,12 eurot.
4. Ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest.
5. Välja mõista FONDERLINE OSAÜHINGult ajutise halduri Martin Krupp kasuks halduri tasu 818 eurot (millele lisandub käibemaks 163,60 eurot) ja kulutuste hüvitis 50,12 eurot.
6. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kanda üle Saneerimismenetluse OÜ-le (registrikood 11579994), arvelduskonto nr xxx Swedbank AS.
7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.
10. Saata määrus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teadmiseks Edasikaebekord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud 1. FONDERLINE OSAÜHING esitas 23.12.2019. a Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 21.01.2020 määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri Martin Krupp. 2. Ajutine haldur esitas 10.02.2020 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse (

) § 22 lg-s 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustest.

1. Võlgniku arvelduskontodel Swedbank AS-s, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-s SEB Pank toimingud viimasel viiel aastal puudusid. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara puudub ning võlgnikul on kohustusi 232 122,63 euro ulatuses. Viimane äriregistrile esitatud aruanne on esitatud
2. a majandusaasta eest. Võlgnikul puudub majandustegevus ning teadaolevate kohustuste maht ületab teadaoleva vara, seetõttu ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ja äriühingut tervendada. Võlgnik on äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel 15.02.
3. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul majandustegevus, 2 teadaolevate kohustuste maht on 232 122,63 eurot ning teadaolev vara puudub. Ajutisel pankrotihalduril on raske hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente. Seega võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda karistusseadustiku §-s 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti võivad olla täidetud muud süüteokoosseisud.
4. Kohtuistungil (11.02.2020) jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgniku likvideerija jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui võlausaldajatest või kolmandatest isikutest maksab keegi kulude katteks deposiiti 3000 eurot.
5. Harju Maakohtu 12.02.2020 määrusega kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 26.02.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Kohtumääruse põhjendused 6.

§ 9

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 232 122,63 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9.

§ 29

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 3

1. Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
2. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 12. Vastavalt

§ 29

lg-le 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. 13. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku likvideerija H K. 14.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 15. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1215 eurot (tunnitasuga 90 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 243 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1458 eurot (koos käibemaksuga). 16. Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamist riigi vahenditest.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja 4 või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest.

1. Vajalike kulutuste (fotokoopiad; kontoriruumide ja –tehnika kasutamine, s.h elekter ja muud kommunaalkulud) katteks palus ajutine pankrotihaldur välja mõista 50,12 eurot. Kohus loeb ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused põhjendatuks, ning kinnitab hüvitavate kulutuste suuruseks 50,12 eurot.
2. Ülejäänud ajutise halduri tasu, s.o 818 eurot (ilma käibemaksuta) (1215-397) ja kulutuste hüvitis 50,12 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. 19.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab tasu ja kulutuste tasumise Saneerimismenetluse OÜ-le. 20.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 21.

§ 39

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 5