) § 131 lg 1 kohaselt, lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.
lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut.
lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.
kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kasutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides
§-s 186 sätestatut.
lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
MS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes.
lg 1 järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lõike 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Kohus rahuldab avalduse. Kohus on seisukohal, et pärandvara jagamise lepingu sõlmimine ning pärandaja kogumispensioni osakute tagasi võtmine ja müümine on laste huvides. Avaldusest nähtuvalt on pensionifondi osakute müügist saadavat raha vaja laste ülalpidamiseks ja pärandaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kohus nõustub avaldajaga ja 3 2-20-1019 Lasnamäe Linnaosa Valitsusega, et kuna avaldaja selgitustest tulenevalt avaldaja vajab laste ülalpidamiskulude katteks pärandaja pensionifondi osakute müügist saadavat raha, siis
, § 186 lg 1 ja lg 3 lähtudes, lastele langev osa pärandvarast on põhjendatud kanda avaldaja, so laste ema pangakontole. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus avalduse täielikult.
lg 1 p 1 ja § 209 lg 1 ja lg 2 tulenevalt, N K ei saa lapsi esindada pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel, so tehingus, mille üks pool on N K ja teised pooled tema lapsed. Kohtu hinnangul on põhjendatud I Bi ja K Bi tahteavaldused asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kuna erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu, so pärandvara jagamise puhul, otstarbekas. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.