KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 5. märts 2020 Kohtuasja number 1-15-9849 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Kohtuasi Gotša Babilodze (isikukood 36712210014) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. veebruari 2020 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Gotša Babilodze Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 28. veebruar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2020 määrus muutmata ja Gotša Babilodze määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA 1. Harju Maakohtu 7. märtsi 2016 otsusega tunnistati Gotša Babilodze süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud üks päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 4 aastat 11 kuud 29 päeva. G. Babilodze karistuse aeg algas 9. juunil 2015 ja lõpeb 7. juunil 2020. 2. 27. novembril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid G. Babilodze tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 3. Tartu Maakohus jättis 12. veebruari 2020 määrusega G. Babilodze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, samuti mõistis G. Babilodzelt välja riigi õigusabi kulu 244 eurot. 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Babilodze, kes palub lahendi tühistada temalt menetluskulu väljamõistmise osas. Süüdimõistetu märgib, et ta ei ole taotlenud riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Vangla poolt esitatud paberile kirjutas ta, et keeldub riigi õigusabist. Ta palub ringkonnakohtul see avaldus vangistusasutuselt välja nõuda. Juriidilist abi ta ei vajanud, kuna ta pole algusest peale ennetähtaegselt vabaneda soovinud. Seadus ei luba süüdivale inimesele tema tahte vastaselt riigi õigusabi peale sundida ega nõuda selle eest tasumist. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Kohtukolleegium leiab, et määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määrust G. Babilodzelt menetluskulu väljamõistmise osas tühistada. 6. Esiteks tuleb n-ö remargi korras märkida, et määratud kaitsja tasu maksmise kohustus võib isikul tekkida ka siis, kui ta ise kaitsjat ei soovi. Nii on see tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 näiteks siis, kui
- a)süüdi mõistetakse inimene, kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt tulenevalt KrMS § 45 lg-test 2–4 kohustuslik või
- b)inimene tunnistatakse süüdi asjas, kus kaitsja osavõtt küll kohustuslik polnud, ent seda pidas õigusemõistmise huvides vajalikuks menetleja (vt KrMS § 45 lg 4). Seega ei tähenda see, et isik kaitsjat ei soovi, alati seda, et talle kaitsjat ei määrata ja temalt kaitsja osalemise tõttu tekkinud kulusid välja ei nõuta. Praegu aga eelöeldu otseselt asjasse ei puutu, sest G. Babilodze soovis kaitsja osalemist. 7. Nimelt edastas Tartu Vangla kohtutoimiku materjalidest selguvalt enne materjalide maakohtule edastamist süüdimõistetule avalduse blanketi, selgitamaks välja, kas ta taotleb kaitsja osavõttu kohtuistungist, kus tuleb arutamisele tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimus. Selles avalduses märkis G. Babilodze, et ta soovib kaitsjat ning ühegi kaitsjaga tal endal kokkulepet ei ole (KoTo lk 47). Seega on dokument, mille välja nõudmist kinnipidamisasutuselt süüdimõistetu palub, toimikus juba olemas. Puudub põhjus arvata, et G. Babilodzelt oleks tema seisukohta kaitsja osalemise asjus küsitud korduvalt. Seda ei ole süüdimõistetu ka väitnud. 8. 4. detsembril 2019 koostas Tartu Maakohus G. Babilodze avalduse alusel määruse talle riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Süüdimõistetu kaitsjaks määratud korras sai vandeadvokaat Anti Aasma. Kaitsja osales G. Babilodze vabastamise küsimuse arutamisel maakohtu istungil 29. jaanuari 2020. Kohtukolleegium tutvus kohtuistungi protokolliga ja istungi helisalvestusega ning tegi kindlaks, et G. Babilodze ei avaldanud imestust kaitsja kohalolu üle ega esitanud ühtegi vastuväidet tema osavõtu kohta. On põhjust eeldada, et kaitsjast keeldunud süüdimõistetu väljendaks kaitsja istungil osalemisest johtuvalt mingitki üllatust või juhiks sellele kohtu tähelepanu. G. Babilodze midagi sellist ei teinud. 9. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus määras G. Babilodzele kaitsja tema enda taotlusel ning kaitsja osavõtt menetlusest toimus süüdimõistetu soovi kohaselt. Seega pole võimalik öelda, et aset oleks leidnud G. Babilodze kaitsmine „sundkorras“ ja see peaks tingima kaitsjatasu riigi kanda jätmise. 10. Lisaks tuleb puutuvalt kaitsjatasu G. Babilodzelt välja mõistmisse märkida järgmist. Maakohus on välja mõistmise alustena viidanud KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja § 180 lg-le 1. Viide viimasena nimetatud normile (st KrMS § 180 lg-le 1) tekitab kolleegiumis mõningast segadust. Esiteks on võimalik, et maakohus nägi analoogiat isiku süüdi tunnistamise ja tema ennetähtaegselt vabastamata jätmise vahel: et süüdi tunnistamise korral peavad jääma kulud riigi kanda, peavad nad seda jääma ka isiku vanglasse jätmise korral. See aga tähendaks, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise korral peaks kaitsjatasu maksma riik. Ehk aga lähtus maakohus hoopiski sellest, et kui inimene on süüdi mõistetud, peab ta tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 kandma kõik täitemenetluse käigus tekkivad kulud. See aga õige olla ei saaks: näiteks ei pea isik kandma kulusid, mis tekivad karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses (vt RKKKm 3-1-1-1-16). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esiteks tõdeda, et kahjuks ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik (otsesõnu) seda, kelle kanda ennetähtaegse vabastamise 2
(3)menetluses tekkivad kulud jäävad. Küll aga saab sellele küsimusele vastamisel lähtuda äsja viidatud Riigikohtu lahendist puutuvalt menetluskulude hüvitamisse karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis KrMS § 2 p-le 4 tuginevalt, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu riigi kanda, sest
- a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
- b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
- c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu – seda sõltumata sellest, kas isik vabastatakse või mitte. Niisiis tuleb kaitsjatasu G. Babilodzelt välja mõista KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12. veebruari 2020 määruse muutmata ja G. Babilodze määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Mati Kartau Maarika Kuusk 3
(3)