nõuda tagatist eeldatavate, mitte juba tekkinud menetluskulude katteks, kuid kostjate taotluses ei ole välja toodud, millised menetluskulud kostjatele eelduslikult veel tekkivad. Eelnevatel põhjendustel jättis maakohus taotluse rahuldamata. 6. Maakohus leidis, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb lähtuda
lg-st 5 ning kuna tegemist on vältimatute kaaskostjatega, tuleb kulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Kohus asus seisukohale, et hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Vaidlus puudub, et hagi esitamise seisuga oli kostjal 2 hageja ees võlgnevus, mis tulenes Harju Maakohtu
Maakohus märkis, et kuigi kostjatel puudub tagatise nõudmata jätmise osas määruse vaidlustamise õigus, on menetlusökonoomiliselt põhjendatud kogu määruskaebuse menetlusse võtmine, mis osalise keeldumise korral võiks tõenäoliselt kaasa tuua täiendava määruskaebemenetluse. Ringkonnakohtu seisukoht 10. Kolleegium kontrollib
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostjad ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus jättis kostjate taotluse nende eeldatavate menetluskulude katteks hagejalt tagatise andmiseks rahuldamata. Samuti osas, millega maakohus määras menetluskulude jaotuse, jättes hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Muus osas ei ole kostjad maakohtu määrust vaidlustatud. 11. Ringkonnakohus leiab, et kostjate määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kostjad vaidlustavad Harju Maakohtu 16. septembri 2019 määruses tagatise nõudmata jätmist, sest selles osas ei saa maakohtu määrusele määruskaebust esitada.
lg 1 järgi kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Vaidlustatud maakohtu määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti kostjate taotlus kohustada hagejat kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata.
lg 4 I lause järgi võib määruskaebuse esitada vaid tagatise andmist kohustava määruse peale ja sedagi ainult hageja. Maakohus ei ole küll kostjate kaebeõigust tunnustanud, kuid menetlusökonoomia huvides siiski määruskaebust menetlenud ja selle rahuldamata jätnud. 3 Arvestades, et kostja(d) ei saa vaidlustada hagejalt tagatise nõudmata jätmise määrust, jätab kolleegium kostjate määruskaebuse vastavas osas
12. Ülejäänud määruskaebuse väited puudutavad menetluskulude jaotust ning need ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb maakohtu määrus
lg 1 p 1 alusel koosmõjus
§-ga 659 muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 13. Kolleegium selgitab, et menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määrusest nähtub, et hageja menetluskulude kandmise otsustamisel on maakohus arvestanud sellega, et hageja on loobunud hagist seetõttu, et täitemenetluses sai hageja nõue rahuldatud, sest kostja 1 täitis kostja 2 arestitud nõude pärast hagi esitamist kohtutäiturile, enne selle sissenõutavaks muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel järginud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub
lg 6 kohaselt koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega menetluskulude jaotuse määramisel ega korda neid. 14. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi hageja on saavutanud oma nõude rahuldamise hagis esitatust erineval viisil, sõltub
lg-s 5 sätestatud erinormi alusel menetluskulude jaotus peamiselt sellest, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte. Hageja TMS § 187 lg 2 järgne tehingu tagasivõitmise hagi oli esitatud põhjusel, et hageja sundtäitmisele esitatud nõuet kostja 2 vastu ei olnud enne hagi esitamist võimalik täitemenetluses rahuldada ka mitte TMS § 113 lg 2 järgi arestitud nõude arvel, sest see ei olnud sissenõutavaks muutunud. Hageja eesmärgiks oli oma sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine, mille ta saavutas seetõttu, et kostja 1 täitis pärast hagi esitamist oma kohustuse enne selle sissenõutavaks muutumist. Kostjad ei ole usutavaks teinud, et hageja sundtäitmisele esitatud nõue kostja 2 vastu oleks rahuldatud selliselt ka käesoleva kohtuvaidluseta.
lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. 17. Kuna määruskaebus jäi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta
lg 1 ja 168 lg 2 koosmõjus § 639 lg-ga 1 ning § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. 18.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4 Hageja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4,5 töötunni eest 630 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja töötunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi koosnevad menetluskulud suhtlusest kliendiga, määruskaebuse analüüsist ning määruskaebusele vastuse koostamisest. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses määruskaebemenetlusega. Hageja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunnihind 140 eurot ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja oli õigustatud suhtlema kliendiga ja tutvuma kostjate määruskaebusega. Kohtule esitatud määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud ajakulu vastab dokumentide sisule ja mahule. Seega on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies mahus põhjendatud. Eelnevat arvestades tuleb menetluskulude hüvitis 630 eurot (4,5h x 140 eurot/h) võrdsetes osades, s.o mõlemalt kostjalt summas 315 eurot (630 : 2) hageja kasuks välja mõista. Kolleegium rahuldab
lg 4 alusel ka hageja taotluse menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks ja märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kuna
lg 1 alusel võib tagatist kohustada andma üksnes eeldatavate kulude katteks, kuid taotluses ei ole märgitud, millised kulud kostjatel edaspidi tekivad, tuleb taotlus jätta rahuldamata. 20. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni p 1 osas (
Ülejäänud osas võib määruse peale esitada määruskaebuse, sh menetluskulude kindlaksmääramise osas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
lg 1 ja § 433 lg 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1, § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ning § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.