Obsah (7)

§ 173§ 163§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-18-124555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 25. jaanuar 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 3

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta hageja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja oma käitumisega põhjustas kohtu poole pöördumise, ning poolte hagimenetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et kostja vaidles juba maksekäsu kiirmenetluses hageja viivisenõudele põhjendatult vastu, seega tuli hagejal nõude hagimenetlusse üleandmisel arvestada kostjal tekkida võivate menetluskuludega. 13.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja on hagejale hüvitanud temal maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulud (riigilõiv 172,34 eurot ja menetluskulud 20 eurot), määrab kohus käesolevas lahendis rahaliselt kindlaks üksnes kostja hagimenetluses tekkinud menetluskulud. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.

1. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja õigusabikulud 262,50 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi 30 minutit × 75 eurot). Õigusabi on seisnenud vastuväite esitamises maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (45 minutit), hagimaterjalidega tutvumises (30 minutit) ja kostja vastuse koostamises hagiavaldusele (2 tundi l5 minutit).
2. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (viivise nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas) ja mahukust (vähemahukas) ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud hagimenetluses on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses 187,50 euro ulatuses (2 tundi 30 minutit × 75 eurot).

Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 187,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4