2-18-127323/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-127323 Tsiviilasi Creditreform Eesti OÜ hagi Anne Altsaare vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 94,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820; Pirita tee 20 Tallinn 10127) Hageja esindaja Triin Reinmaa Kostja Anne Altsaar (isikukood XXX; XXX) Kostja esindaja Eva Panksepp Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Creditreform Eesti OÜ hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud Creditreform Eesti OÜ kanda.

3.Mõista Creditreform Eesti OÜ-lt Anne Altsaare kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Nimetatud summa kanda Kätlin Altsaare (Altsaar) kontole nr XXX.

4.Mõista Creditreform Eesti OÜ-lt välja 130 eurot Anne Altsaare eest makstud riigi õigusabi kulude katteks. Väljamõistetud menetluskulu 130 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumber 99919700054733.

5.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. Creditreform Eesti OÜ esitas Anne Altsaare vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised. 10.09.2019 täpsustas hageja nõuet ning palus välja mõista põhivõla 134,42 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ning Anne Altsaar XX.XX.XXXX elektrilepingu nr XXX, tarbimiskohaks määrati XXX. Eesti Energia AS-ile ei ole laekunud kostja sooviavaldust lepingu lõpetamiseks ning vastav elektrienergia leping lõpetati XX.XX.XXXX. Kostja jättis tasumata arve nr XXX summas 134,30 eurot ja arve nr XXX summas 0,12 eurot. Esimese arve maksetähtaeg oli 24.11.2015,teise arve maksetähtaeg 26.01.2016.

04.06.2018 loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist tulenevad nõuded hagejale.

Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist, kuna inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 8 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks.

2.Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 3. Mõlema arve aegumistähtaeg algas 31.12.2015 ning aegumistähtaeg on 31.12.2018. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2018, mistõttu aegumine peatus.

KOSTJA VASTUVÄITED 3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud, et kostjale oleks nõue loovutatud.

Nõue on esitatud ebaõige kostja vastu, kuna kostja müüs korteri asukohaga XXX juba XXX. aastal. Kostja pöördus lepingu lõpetamiseks kirjaliku avaldusega korduvalt elektrimüüja poole, kuid kostjast mitteolenevatel põhjustel ei suutnud Eesti Energia AS lepingut lõpetada.

Kostja on näiteks 28.10.2012 vastanud Eesti Energia AS e-posti aadressile: teenindus@energia.ee, et ta ei ela juba aastaid enam aadressil XXX, kuid hooletuse tõttu on jäänud leping lõpetamata ja palub see nüüd lõpetada. 02.03.2013 teatas kostja e-posti aadressil: info@elektrilevi.ee, et ta ei ole XXX asuva korteri omanik juba kuus aastat.

Leping lõpetati alles XX.XX.XXXX. Hagimaterjalidest ei selgu, millest koosneb võla sissenõudmiskulu ja pole tõendatud, et hageja on kulu kandnud. Selge ei ole viivise kujunemine. Arvet nr XXX summas 47,88 eurot ei ole esitatud.

4.Lisaks leiab kostja, et nõue on aegunud. Hagiavaldus on esitatud 14.03.2019, kuid arvete tasumise tähtajad 24.11.2015 ning 26.01.2016. TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegus arvest nr XXX tulenev nõue 24.11.2018 ja arvest nr XXX tulenev nõue 26.01.2019.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et XX.XX.XXXX sõlmisid Eesti Energia AS ning Anne Altsaar elektrilepingu nr XXX, kus tarbimiskohaks määrati XXX (14.03.2019 esitatud lisad 1, 2, 3).

2/4 6. Hageja väitel ei ole Eesti Energia AS-ile laekunud kostja sooviavaldust lepingu lõpetamiseks ning elektrienergia leping lõpetati XX.XX.XXXX. Kostja väitel saatis ta 28.10.2012 Eesti Energia AS e-posti aadressile teenindus@energia.ee kirja sooviga leping lõpetada.

VÕS § 234 lg 3 sätestab, et tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Hageja esitatud Eesti Energia AS tüüptingimuste p 8.5 kohaselt tuleb lepingu korralisest üles ütlemisest müüjale ette teatada vähemalt 1 kuu.

Tüüptingimuste p 9.1 kohaselt tuleb tahteavaldus edastada teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Kostjaga sõlmitud lepingus on kontaktaadressiks märgitud teenindus@energia.ee. Kostja esitatud tõendi kohaselt on ta sellel aadressil 28.10.2012 saatnud lepingu lõpetamise soovi (10.10.2019 esitatud lisa 1). Kostja on lisaks oma lepingu lõpetamise soovist teada andnud 02.08.2013 (10.10.2019 esitatud lisa 2) ning 10.11.2015 (10.10.2019 esitatud lisa 3). Leping on lõpetatud XX.XX.XXXX ja hageja ei ole selgitanud, millise avalduse alusel või mis põhjusel.

Arvestades kohtu poolt viidatud tüüptingimustega on kostja saatnud 28.10.2012 teatise lepingu lõpetamiseks õiges vormis õigele aadressile ning leping lõppes 1-kuulise etteteatamisega järgneva kuu algusest, s.t 01.12.2012.

7.Hageja nõue põhineb arvetel, mis on väljastatud 01.10.2015-30.11.2015 toimunud tarbimise alusel (14.03.2019 esitatud lisa 4). Kostja ja Eesti Energia AS vahel ei olnud selleks ajaks enam sõlmitud lepingut ning hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud tegelik elektri tarbija. Kostja väitel müüs tema tarbimiskohaks olnud korteri juba 2009. aastal ja hageja ei ole seda väidet vaidlustanud.

Seega ei ole tõendatud, et kostjal oleks tekkinud kohustus 2015. aastal XXX korteri elektrienergia eest tasuda. Kohus jätab hagi rahuldamata.

8.Kuna kohus ei loe tõendatuks, et kostjal tekkis hageja näidatud summade tasumise kohustus, ei analüüsi kohus eraldi nõude aegumist ning loovutamist.

9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles soovib, et hageja hüvitaks kostjale menetluskulud 50 eurot, s.o kostja omaosalus õigusabikuludes vastavalt justiitsministri 05.01.2017 määrusele nr 1 ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’. Lisaks taotleb kostja hagejalt riigituludesse menetluskulude summas 130 eurot väljamõistmist - see on osa kostja õigusabikuludest, mis on Eesti Vabariigi poolt tasutud kostja õigusabi eest.

Kostjat esindas kohtuasjas lepingulise esindajana Eva Panksepp Eesti Õigusbüroo OÜ-st.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulu olnud järgmine: konsultatsioon, hagimaterjalidega tutvumine 1 tund; hagile vastulause koostamine 1,3 tundi; Tartu Maakohtu 26.09.2019 määrusega tutvumine, dokumendi väljastamiseks taotluse koostamine ja kliendi teavitamine menetlustoimingutest e-kirja teel 0,5 tundi; hageja 10.09.2019 vastuskirja ja dokumentidega tutvumine 0,2 tundi; kostja lõpliku seisukoha väljatöötamine, kliendiga 3/4 kooskõlastamine ja dokumentide kohtule esitamine 1,5 tundi. Kokku on õigusabi osutatud 4,5 tunni ulatuses summas 180 eurot (km-ga). Kohus, hinnates kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostja esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Kostja omaosalus õigusabikuludes on kokku 50 eurot, mis tuleb kostjale hüvitada hageja poolt. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Riigi toetusena kasutatud õigusabi 130 euro ulatuses mõistab kohus välja hagejalt riigituludesse TsMS § 190 lg 5 alusel. Kohus selgitab menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks hüvitamise korda: menetluskulu tuleb tasuda riigituludesse TsMS § 179 lg 5 alusel 15 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib riigi kasuks menetluskulude määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.