← Eesti

2-19-295/29

Obsah (5)§ 187§ 430§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. A. N. (hageja) esitas 13.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse K. T. (kostja) vastu korteriomandi omandiõiguse ülendamiseks vajalike tahteavalduste andmise nõudes. Kohus võttis hagi 21.08.2015 menetlusse. Kohus jättis 18.02.2016 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016 otsusega maakohtu otsus tühistati ning saadeti asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse järgi peab maakohus läbi viima eelmenetluse. Hagiavaldus jagati 29.07.2016 kohtunik Helina Luksepa menetlusse. Hagiavaldus jagati 10.01.2018 ümber kohtunik Toomas Ventsli menetlusse. Hageja esitas 05.09.2016 nõude täpsustuse, mis sisaldas muuhulgas nõudeid, mida menetluses ei olnud varem esitatud. Kohus keeldus 19.11.2018 määrusega 17.08.2016.a esitatud menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 4.
  2. esitatud nõude menetlusse võtmisest, jättis 17.08.2016.a esitatud menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 4.
  3. esitatud nõudes käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi resolutsiooni punktis 4 ja 17.08.2016 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 4.5 esitatud nõude täpsustamiseks. Hageja esitas 04.01.2019 menetlusdokumendid, milles täpsustas menetlusse võetud nõudeid ning esitas kostja vastu hagiavalduse valduse kaitse (taastamise) nõudes. Kohus eraldas 08.01.2019 määrusega iseseisvasse menetlusse hageja nõude kohustada kostjat lõpetama xxx korteris omavoli ja taastama hagejale korteriomandi asukohaga xxx otsene valdus ja tegeliku võimu teostamine. Hageja nõuete alusel registreeriti kohtuasi nr 2-19-
  4. Kohus võttis hagiavalduse 07.08.2019 määrusega menetlusse. Kohtule esitati 10.03.2020 hageja ja kostja esindaja allkirjastatud kompromiss, milles taotleti kompromissi kinnitamist, menetluse lõpetamist ja hagejale poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2

(3)Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled taotlesid poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist arveldusarvele, millelt see tasutud oli. Hageja eest on riigilõivu 300 eurot tasunud Osaühing Artaro (registrikood 10145337). Kohus määrab poole menetluses tasutud riigilõivu (150 eurot) tagastamise Osaühingu Artaro pangakontole nr EExxx, millelt riigilõiv 04.01.2019 tasuti. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 5. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist ühe päevani. Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.