) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses.
lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Vastavalt
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Tulenevalt
lg 1 p-st 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna avaldaja on avaldusest loobunud, võtab kohus selle vastu ning lõpetab asjas menetluse. 6.
§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg-st 5 tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Seega kuulub avaldajale sellest tagastamisele pool ehk 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tagastab kohus riigilõivu Õismäe tee 135 KÜ arveldusarvele xxxx. 8.
lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, 2
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 10.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on avaldaja teatanud, et puudutatud isik(ud) on tema nõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. 11.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 12. Avaldaja ei ole avalduses ega loobumise taotluses kohtule oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirjaesitanud, mistõttu võtab kohus
Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot, millest pool kuulub avaldajale tagastamisele. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja ülejäänud riigilõivu, summas 25 eurot. 13.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja avalduses vastava taotluse esitanud. 14.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.