KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-830 Haldusasi X kaebus Tervishoiuteenuste ekspertkomisjoni kohust

) § 152 lg 1 pi 4 alusel.

1. Kaebaja teatas 08.01.2020, et ta ei nõustu menetluse lõpetamisega. Ühtlasi palus kaebaja kõik enda õigusabikulud (840 eurot) vastustajalt välja mõista.
2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 29.01.2020 kohtunõudele esitas kaebaja uue 12.02.2020 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.
3. TKE palus 21.02.2020 esitatud seisukohas jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleks menetluskulud siiski vastustajalt välja mõista, palus vastustaja nende suurust olulisel määral vähendada. Menetluse lõpetamine 6.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Praegusel juhul oli pärast kaebuse täpsustamist menetletavaks nõudeks kohustamisnõue kuulata kaebaja TKE poolt ära. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajale antud võimalus esitada kirjalikke selgitusi ning ta on ka 26.09.2019 koosolekul ka suuliselt ära kuulatud, leian jätkuvalt, et kaebaja kohustamisnõue on sisuliselt täidetud.
2. Kohus saab TKE otsustuse puhul kontrollida üksnes vormi- ja menetlusnõuetest kinnipidamist TKE poolt, mistõttu ei saaks ka hüpoteetiline tuvastamiskaebus seda hinnangut sisuliselt puudutada. Kuivõrd otsuse sisulise hindamise küsimus ei ole halduskohtu pädevuses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 määruse p 8.), ei oleks nn „jätkutuvastuskaebus“ käesoleval juhul võimalik ega ka kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Samuti selgitan veelkord (vrd ka 29.01.2020 kohtunõuet), et õigusvastasuse tuvastamine ei muuda kaebaja tegevuse suhtes antud hinnangut olematuks.
3. Ka kaebaja 08.01.2020 seisukohas esitatud viited preventiivsele huvile ei anna alust nn „jätkutuvastuskaebusele“ üleminekuks. Nagu eelnevalt märkisin, ei saa kohus hinnata TKE otsustuse sisu. Seega isegi juhul, kui oleks suur tõenäosus, et vastustaja võib tulevikus sarnase sisuga otsuse langetada, ei saaks tuvastamiskaebus kuidagi kaebajale õiguslikku kasu tuua. Kui jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole, ei ole sellele üleminek ka lubatav.
4. Eeltoodut arvestades leian, et haldusasja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.

1. Kaebaja on 08.01.2020 menetlusdokumendis viidanud vajadusele algatada juhul, kui kohus ei saa küsimust sisuliselt lahendada, sotsiaalministri 16.05.2008 määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Juhtisin juba 29.01.2020 kohtunõudes tähelepanu taotluse puudustele ning selle ebaselgusele ja vähesele seotusele käesoleva haldusasjaga. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlust täpsustanud, ei pea ma võimalikuks seda taotlusena käsitada ning jätan selle tähelepanuta. Selgitan, et isegi kui pidada seda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluseks, tuleks see menetluse lõpetamise tõttu rahuldamata jätta, kuna kehtiv õigus ei võimalda abstraktset põhiseaduslikkuse järelevalvet.
2. Selgitan, et vastavalt

§ 43lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 2

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Leian, et vastustaja taotlus – jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda – ei ole põhjendatud. Kaebuses nõutud toimingu tegemine oli otseselt seotud kaebuse esitamisega. See, et kaebaja ärakuulamine oli otseselt seotud kaebusega, nähtub ka ETK 26.09.2019 koosoleku protokollist, kuna vastavas päevakorrapunktis on otsesõnu käesolevale kohtuasjale viidatud.
2. Seega tuleb lähtuda

§ 108lg 6 üldreeglist ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kuivõrd kohus saab välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, võtan järgnevalt seisukoha kaebaja esitatud taotluste ja menetluskulude nimekirja osas.

1. Kaebaja on 08.01.2020 menetlusdokumendis märkinud, et ta on õigusabikulusid kandnud summas 840 eurot (s.o 5 tundi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks). Taotluse kohaselt hõlmas osutatud õigusabi asja materjaliga tutvumist, kaebuse koostamist, kaebuse täiendamist, määruskaebuse koostamist, kaebaja ärakuulamisega seonduvat ning arutelusid.
2. Kaebaja 12.02.2020 taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 22 tunni ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (kokku koos käibemaksuga 3960 eurot). Taotlusele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaebaja ärakuulamisele, positsiooni kujundamisele ja materjaliga tutvumisele 2 tundi, kaebuse koostamisele 3 tundi, määruskaebuse koostamisele 3 tundi, kaebuse täiendamisele 2 tundi, kaebajaga ärakuulamiseks ettevalmistamisele, kirjalike seisukohtade koostamisele ja ärakuulamisel osalemisele 10 tundi ning kohtule 08.01.2020 vastuse koostamisele 2 tundi.
3. Leian, et menetluskulude suurus on ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestades, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja esitatud menetlusdokumentide (kaebuse, kaebuse täienduse ja määruskaebuse) sisu on olulises osas kattuv, pean vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (koos käibemaksuga) 950 eurot. Ka on see samas suurusjärgus kaebaja enda 08.01.2020 dokumendis väidetud menetluskulude suurusega. Riigilõivu tagastamine 19.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3