Obsah (6)

§ 407§ 444§ 438§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-18-132637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-132637

§ 407

lg 1 alusel 13.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hagi rahuldab, peab kohus hageja nõuet põhjendatuks, nõustub hageja põhjendustega ning otsust täiendavalt ei põhjenda. 14. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Starman AS vahel sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamiseleping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate 2 Tsiviilasi nr 2-18-132637 õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 266,44 eurot, mis sisaldab ka teenuse piiramise tasu ja trahviarveid lepingu rikkumise eest. Kohus leiab, et kui hageja nõuab kostjalt juba teenuse piiramise tasu, puudub tal õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Kuna tegemist on samal eesmärgil makstavate summadega oleks lisaks piiramistasule veel täiendavalt leppetrahvi väljamõistmine tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks kogusummas 149,82 eurot (arve nr XXX 29,91 eurot, arve nr XXX 29,91 eurot ja arve nr XXX 90,00 eurot), tuleb jätta rahuldamata. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 116,62 eurot (266,44 – 149,82 = 116,62).
2. Trahviarvetelt hageja viivist arvestanud ei ole, mistõttu nimetatud summade kostjalt välja mõistmata jätmine viivisearvestust ei mõjuta. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 17.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas kokku ligikaudu 56% ulatuses, mistõttu tuleb 56% menetluskuludest jätta kostja ja 44% hageja enda kanda. 18. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 240 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (

§ 175lg 1).

1. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 98 eurot (56% 175 eurost).
2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3