Obsah (11)

§ 613§ 477§ 231§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-121571 Tsiviilasi Renovum OÜ

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub xxxx asuv korteriomand (05.11.2019 avalduse lisa 2) ja ta on xxxx korteriühistu liige. 01.01.2017 seisuga oli puudutatud isikul korteriühistu ees tasumata võla jääk 1 591,17 eurot (05.11.2019 avalduse lisa 6). 2019.a mai seisuga võlgnes puudutatud isik avaldajale kokku 2 148,78 eurot (05.11.2019 avalduse lisa 9). Ajavahemikul jaanuar 2017 kuni mai 2019 esitati puudutatud isikule tasumiseks igakuiselt arveid kokku summas 2 885 eurot (05.11.2019 avalduse lisad 6-8). Puudutatud isikul oli seisuga 01.06.2019 tekkinud korteriühistu ees kohustusi kokku 4 476,17 eurot, puudutatud isiku kohustuste täitmiseks on alates jaanuarist 2017 tasutud 2 545 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2. Avaldaja on tuginenud sellele, et 17.06.2019 sõlmisid korteriühistu ja avaldaja nõude loovutamise lepingu (05.11.2019 avalduse lisa 3), millest teavitati puudutatud isikut vastava kirjaga (05.11.2019 avalduse lisa 4). Teade nõude loovutamisest pandi puudutatud isiku postkasti ja lisaks saatis avaldaja 25.06.2019 tähitud kirjaga loovutamisteate puudutatud isikule (05.11.2019 avalduse lisa 5). Puudutatud isiku väitel ei ole ta kätte saanud teatist nõude 3 loovutamise kohta, sest ta ei ela xxxx korteris. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu ei mõjuta asja lahendust. Võlgniku mitteteadmine (või teatamata jätmine) ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea ja tasub selletõttu võla esialgsele võlausaldajale, siis loetakse, et ta on täitnud kohustuse õigele isikule. Antud juhul ei ole puudutatud isik tuginenud sellele, et ta oleks tasunud võla korteriühistule ja seetõttu on nõue põhjendamatu.
3. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku tasumata arvetest tulenev põhiosa võlg 1 984,95 eurot ja viivisevõlg avalduse esitamise päeva seisuga 230,29 eurot. Puudutatud isik on kinnitanud võlgnevuse olemasolu, ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Kohus peab nõuet põhjendatuks.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 1 984,95 eurot ja viivise avalduse esitamise seisuga summas 230,29 eurot.

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab ka avaldaja nõude mõista välja viivis seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kommunaal- ja hooldusteenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest. 11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu kokku summas 540 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 4,5 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 4,25 tundi. Ajakulu 0,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele ei ole põhjendatud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-18-10073 p 22). Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 510 eurot. 4

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 560 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 510 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5