lg 1 p 1, 2 § 121 lg 1, lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen Prokurör Süüdistatav Asja läbivaatamise kuupäev Andrei Jelagin, isikukood 38406282220, xxx kodanik, xxx, emakeel vexxxne keel, töökoht xxx, elukoht vabaduses xxx, hetkel viibib vahi all Ülesõidu 1, Jõhvi, varem kriminaalkorras karistatud: 19.05.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
, § 183 lg 2 p 1, § 257 järgi 1 aasta 2 kuu 5 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud 19.05.2009 Tartu Ringkonnakohtu poolt
- § 25 lg 2, § 120, § 266 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 5, § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 1 järgi 6 aasta 4 päevase vangistusega. 06.07.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt
lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 136 lg 1 järgi 8 kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat, katseaja lõpp 05.07.
ANDREI JELAGIN süüdi tunnistada
ANDREI JELAGIN süüdi tunnistada
1 ANDREI JELAGIN süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2019 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 20.12.2019. Andrei Jelagini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Välja mõista Andrei Jelaginilt riigituludesse menetluskulud: 876 eurot sundraha, 3192 eurot ekspertiisitasu. 846,20 eurot kaitsjatasu Kokku 4476,20 eurot Menetluskulud summas 4476,20 eurot tuleb Andrei Jelaginil tasuda ositi 1-aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011846 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - Üks DVD-plaat, Jõhvi linna linnakaamerate videosalvestused (kaamera xxx, 27.10.2019); - Üks DVD-plaat, Jõhvi linna linnakaamerate videosalvestused (kaamera xxx, 27.10.2019); - Üks CD-plaat asitõendi vaatlusprotokollile, 27.10.2019 kõne Häirekeskusesse; - Kaks CD-plaati, lisa 17.12.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile; - Üks CD-plaat xxx videosalvestused, 27.10.2019; - Üks CD-plaat, lisa 23.12.2019 läbiotsimisprotokollile (korter xxx); - Üks CD-plaat, lisa 27.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollile (O. M kõne HK-sse); - Üks CD-plaat 10.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollile (mobiiltelefoni iPhone 5S vaatlus); - Üks DVD-plaat 17.01.2020 asitõendi vaatlusprotokollile (D.B e-postkasti vaatlus); - Üks CD-plaat asitõendi, lisa 14.01.2020 vaatlusprotokollile (iPhone 10 vaatlus); - Üks DVD-plaat, lisa 29.01.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile (kontrollfailid) mis asuvad toimiku juures, jätta toimiku materjalide juurde. - Mobiiltelefon iPhone 10 IMEI: xxx DIIL sim kaardiga (ICCID xxx) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel A.Jelaginile. - Salvrätik (on hoiul Ida prefektuuris, ära võetud sündmuskoha vaatluse käigus baarist „xxx) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Kasteetnuga (edastatud hoiule EKEI, Tervise 30 Tallinn - kd 2, tl 9-10) – jätta hoiule EKEI. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Andrei Jelaginit süüdistatakse selles, et tema, 27.10.2019.a pärast kella 05.00 Jõhvi linnas xxx tänaval asuvas baaris „xxx“, s.o avalikus kohas, käitus agressiivselt, karjus, ähvardas baaris viibivaid isikuid, nimelt et kõik „paneb tippu istuma ja kõiki lõikab“, samuti karjus: „Ma annan teile kõigile nuga praegu! Kes on esimene ?“. Ähvarduse ajal oli A. Jelagini paremas käes kasteet, millest nuppu vajutamisel tuli välja noatera. Parema käega, milles oli kasteetnuga lõi A. Jelagin baaris viibivat N Kit näkku vasakule poole ja kriimustas sellega tema nägu. Pärast lööki tundis N. K füüsilist valu, haavast hakkas verd jooksma. Löögist kaotas N. K tasakaalu ning tundis isegi, et mingiks ajaks kaotas teadvuse ning istus tooli. Samuti lõi A. Jelagin kasteetnoaga A. Gt kaela piirkonda vasakult ja Y. Ki – pähe, täpsemalt otsmiku piirkonda. Vastavalt 08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 19E-IDI0080, esinesid A. Gl järgmised kehavigastused - lõikehaav vasakul pool kaela külgpinna ülaosas kõrvalesta alumise kinnituskoha taga. Y. Kil esines kohtuarstlikul läbivaatusel arm vasakul pool otsmikul, mis on tekkinud selle piirkonna põrutushaava paranemise tagajärjena. 08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19E-IDI0087 kohaselt Y. Kil olev põrutushaav oli tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega. Kui baaris viibiv A U püüdis A. Jelaginit rahustada ja palus kasteetnuga maha panna, lõi A. Jelagin teda kaks korda näkku vasakule poole käega, milles oli kasteetnuga. Löökide tagajärjel hakkas A. U vasakust kulmust verd jooksma ja nägu hakkas paiste minema. Oma tegevusega tekitas A. Jelagin A. Ue lõikehaava vasaku kulmu välisotsa kohal, marrastused vasakul pool alalõuanurga piirkonnas ja vasakus oimupiirkonnas (08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisiakt nr19E-IDI0079). Kui A. Jelagin püüdis veel kord A. Ut lüüa, lõi A.U A. Jelaginit näkku, peale mida A. Jelagin kukkus ja A. U võttis talt kasteetnoa ära. Vastavalt 06.01.2020.a ekspertiisiaktile nr19E-TK0008 A. Jelaginilt ära võetud kasteetnuga kuulub löök-purustava toimega külmrelvade hulka. Nimetatud kannatanute peksmist A. Jelagini poolt nägid asjasse mittepuutuvad baaris viibijad, kelleks on sh N M, keda A. Jelagini vägivaldne käitumine häiris niivõrd intentsiivselt, et ta kell 05:18 helistas Häirekeskusesse abi saamiseks. Oma tegudega A. Jelagin raskelt rikkus avalikku korda Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes. Nimelt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda ja käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut hirmutada või ähvardada. Seega Andrei Jelagin pani toime
lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu eseme ähvardades. Andrei Jelagin 02.02.2019 õhtusel ajal ajavahemikus 17.00-st kuni kella 19.00-ni Vene Föderatsiooni territooriumil Leningradi oblastis, xxx linnas, üürikorteris aadressil xxx, elukaaslasega D B (kes on Eesti Vabariigi kodanik) toimunud konflikti käigus lõi teda 1-2 korda käega näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu diivanile. Seejärel lõi A. Jelagin D. Bd jalaga (saapa ninaga) vastu paremat jalga, hüppeliigese vastu. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. 13.02.2019 tulles tagasi Eesti Vabariiki, pöördus D. B Ida-Viru Keskhaigla EMO osakonda meditsiinilise abi saamiseks. Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse pöördumisel avastati D. Bl turse ja 3 hematoom parema hüppeliigese piirkonnas. Seega oma tegudega tekitas A. Jelagin kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kooskõlas
lg 1 p 1 Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi nimetatud teo puhul, kuivõrd kuritegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku suhtes, ning see on karistatav Venemaa Föderatsioonis, mida kvalifitseeritakse 13.06.1996.a jõustunud Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi (edaspidi VFKK) § 115 lg 1 järgi kui „tahtlik kerge tervisekahjustuse tekitamine“ ja mis on karistatav kuni 4-kuulise arestiga ehk vabadusekaotusega. Vastavalt VFKK § 14 lg 1 tunnistatakse kuriteoks süüliselt toime pandud ühiskonnaohtlik tegu, mis on keelatud käesoleva Koodeksiga karistuse ähvardusel. Seega Andrei Jelagin pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemise. Andrei Jelagin olles varem korduvalt (sh 02.02.2019 kuriteoepisoodis) kasutanud füüsilist vägivalda teise inimese suhtes ja olles selle eest karistatud 06.07.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse alusel
a hommikusel ajal, nimelt umbes kella 09.00 paiku Kohtla-Järvel aadressil xxx asuva korteri magamistoas lõi A. Jelagin oma elukaaslast D. Bt 1-2 korda parema käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Pärast seda A. Jelagin haaras kannatanu käest fööni ja lõi teda fööniga näkku vastu huult. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse, nimelt huulel tekkis haav, millest hakkas verd jooksma. • 15.06.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemise, kui see oli toime pandud lähi sõltuvussuhtes ning korduvalt. Andrei Jelagin ajavahemikus 17.12.2019.a kella 24.00-st kuni 18.12.2019.a kella 00.25-ni KohtlaJärvel aadressil xxx asuvas korteris ähvardas oma elukaaslast D.Bt tapmisega, öeldes talle, et „tuleb nii, nagu 12 aastat tagasi, kui ta sattus vanglasse“. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd 1) Andrei Jelagin oli varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu D. B suhtes; 2) samuti käitus ähvardamise hetkel agressiivselt ja lõhkus mööblit ja tehnikat; 3) samuti seetõttu, et kannatanu teadis, et Andrei Jelagin oli karistatud tapmiskatse eest ja kandis reaalset vanglakaristust selle teo eest. 4 Seega pani Andrei Jelagin toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Andrei Jelagin süüditunnistamist
lg 1 p 1, 2 järgi ning palub mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 20.12.2019 ning karistuse kandmise algusajaks lugeda 20.12.2019. Kokku kuulub Andrei Jelaginilt menetluskuludena väljamõistmisele 4476.20 eurot. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Andrei Jelagin on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Andrei Jelagin süüdi tunnistada.
lg 1 p 1, 2 § 121 lg 1, lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2020.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 584 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 876 eurot (584*1,5=876). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele Andrei Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Jelaginilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.