Obsah (6)

§ 147§ 146§ 158§ 121§ 78§ 83

Tsiviilasi nr 2-18-14036 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14036 Tsiviilasi Kaija Zujev hagi Üll

§ 147

lg-ga 2 sissenõutavaks juba 01.07.2010 (või hiljemalt 01.09.2010), mil ühtlasi algas ka kolmeaastane aegumistähtaeg (

§ 147lg 1, § 146 lg 1).

Nõue aegus juba 01.07.2013 (või hiljemalt 01.09.2013). Kostja poolt nõude tunnustamise alased teod pärast aegumistähtaja möödumist ei saanudki tekitada uut aegumist ega kõrvalda juba reaalselt toimunud aegumist. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja laenulepingu alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et nõue tuleneb XX.XX.XXXX U.A. ja kostja vahel sõlmitud suulisest investeerimislepingust, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.
3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja väidete kohaselt kandis tema laenusumma kostjale ning kostja kohustus selle intressiga tähtpäevaks tagastama, on antud suhtel laenulepingu tunnused. Ka hageja nõustub, et antud leping kvalifitseerub VÕS § 396 lg 1 alusel laenusuhteks. Hageja kandis kokkulepitud summa üle kostja kontole kahel kuupäeval 15.08.2007 ja XX.XX.XXXX . Kostja aga ei ole oma kohustust täitnud. Seega on kostja hageja hinnangul mittekohase täitmisega rikkunud kohustust VÕS § 100 mõistes.
4. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Vastavalt

§ 147lg-le 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.

Lepingu järgi saabus tasumise tähtpäev 01.07.2010.

§ 158

kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud makseid ajavahemikus 03.03.2016-05.09.2017 summas 300 eurot ja 05.09.2017 summas 250 eurot selgitusega „vastavalt kokkuleppel: XX.XX.XXXX “. Kuivõrd teisi laenusuhteid peale vaidlusaluse laenusuhte hagejal kostjaga ei olnud, on eluliselt usutav, et viidatud maksed tuleb lugeda käesolevas laenusuhtes tehtud makseteks. 13. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-02 punktis 11 märkinud, et

§ 121

lg 1 p 4 järgi katkeb aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnistas võlga. Siinjuures tuleb märkida, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnistamise ajaks möödunud.

§ 158

lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, kuid võib olla hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena ja /või konstitutiivse võlatunnistusena või garantiina.

1. Kostja on oma viimases vastuses kohtule märkinud, et soovis alates
2. a tõepoolest hagejale temalt saadud summat tagastada osamaksetega, kuid hageja hakkas esitama uusi alusetuid ja vastuolulisi nõudmisi, mis hõlmasid endas erinevaid nõudesummasid, 3 Tsiviilasi nr 2-18-14036 saamata jäänud tulu, viiviseid jms. Nii näiteks märgib hageja oma kostjale edastatud 21.01.2016 e-kirjas, et kostjalt oodatavaks summaks on 23 200 eurot, kuid juba samal kuul nõuab kostjalt korduvalt suuliselt hoopis summat 22 300 eurot – vt kostja 30.01.2016 ekiri hagejale ning hageja 03.02.2016 vastuskiri kostjale. Samas soovib hageja oma 23.07.2016 e-kirjas saada kostjalt lisaks veel väidetavalt varem ülekantud summa 50 000 euro tagastamist.
3. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti suuline laenuleping XX.XX.XXXX ning see vormistati kirjalikult XX.XX.XXXX. Kuivõrd perioodiks 03.03.2016-05.09.2017 oli laenulepingu sõlmimisest möödunud rohkem kui 3 aastat, oli hageja nõue kostja poolsete maksete tegemise ajaks aegunud ning aegumine ei saanud seega ka katkeda.
4. Kuna nõue oli aegunud, tuleb antud asjas hinnata seda, kas pooltevahelist e-kirjavahetust saab pidada võlatunnistuseks.
5. Riigikohus on lahendis nr XXX märkinud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13;
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-11, p 20). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt otsuseid tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1149-11, p 20).
10. VÕS § 30 lg 2 sätestab, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm tähendab võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool alla kirjutanud (vrd

§ 78lg 1).

Õigustatud poole nõusolek ei pea sisalduma võlatunnistuses, vaid seda võib väljendada nõude esitamisega kohustatud poolele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kaks juhust, kus kehtivaks loetakse võlatunnistust, mis on antud muus kui kirjalikus vormis. Kuid käesoleval juhul ei ole tegemist ei jooksva arve alusel antud võlatunnistusega ega ka majandus- ja kutsetegevuses tekkinud võlaga. 19.

§ 83

lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuivõrd pooled on läbirääkimisi pidanud e-kirjavahetuse teel ning ei ole allkirjastatud võlatunnistust vormistanud, tuleb asuda seisukohale, et pooltevahelist kirjavahetust ei saa võlatunnistuseks ja/või aegumise vastuväitest loobumiseks pidada.

1. Samuti ei saa antud juhul tegemist olla ka garantii andmisega VÕS § 155 lg 1 mõttes, kuna pooled ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses.
2. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kuivõrd nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu esineb alus jätta menetluskulud hageja kanda. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 16.07.
5. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, 4 Tsiviilasi nr 2-18-14036 mille kohaselt on kostja õigusabikulud 3060 eurot. Kohtule ja vastaspoolele on kostja poolne õigusabi kasutamine üllatuslik, kuivõrd esindaja poolt ei ole kohtule enne menetluskulude nimekirja ühtegi dokumenti esitatud.
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-184-14 märkinud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (p 13). Kuivõrd kostja on kohtumenetluses kõik esitatud dokumendid ise allkirjastanud ei ole kohtu hinnangul tegemist esindamisega kohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostjat kohtumenetluses lepinguline esindaja esindanud, ei ole võimalik esitatud õigusabikulude kindlaksmääramine ja hüvitamine. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5