Obsah (5)

§ 316§ 22§ 68§ 73§ 83

1-18-4372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4372 (17250100028) Kohtukoosseis koht

§ 316

lg 1 järgi ja Laima Gundega Geme süüdistuses

§ 316

lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 üldmenetluse korras Prokurör Kaido Tuulemäe, eriasjade prokurör Süüdistatav Roberts Gemis Isikukood või sünniaeg: Läti isikukood 220784-13110, sünd 22.07.1984.a Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: SIA X (juhatuse esimees) Karistatus: Eestis kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Dmitri Školjar, määratud korras Laima Gundega Geme Isikukood või sünniaeg: Läti isikukood 040395-12758, sünd. 04.03.1995 Elu- või asukoht ja aadress: X Asukoht: X Kodakondsus: X Haridus: X 1 / 19 1-18-4372 Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, määratud korras Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314, § 180 lg 1, § 181 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Õigeks mõista Roberts Gemis kogu esitatud süüdistuses

§ 316lg 1 järgi.

2. Süüdi tunnistada Laima Gundega Geme esitatud süüdistuses

§ 316

lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 05.04.2018.a kuni 28.05.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 23 päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui Laima Gundega Geme ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

1. Kautsjon summas 6000 eurot tagastada I. G. (ik X) kontole nr X.
2. Menetluskulud Roberts Gemise menetluskulud, riigi õigusabi kulud, jätta seoses õigeksmõistva kohtuotsusega riigi kanda. Välja mõista riigituludesse menetluskuludena Laima Gundega Gemelt sundraha summas 810 eurot ja riigi õigusabi kulu 1875 eurot, kokku 2685 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõendid ja konfiskeerimistaotlus Jätta rahuldamata prokuröri taotlus konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina süüdistatava Laima Gundega Geme mootorsõiduk Mercedes-Benz Läti Vabariigi registreerimismärgiga X. 2 / 19 1-18-4372 Tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele: sõiduauto Mercedes-Benz A170 [X] ja sõiduki registreerimistunnistus nr X, mis asuvad PPA X prefektuuri valduses; mobiiltelefon Samsung GT-I9105P koos SIM-kaardiga asub PPA X prefektuuri asitõendite hoidlas (pakend nr X). Kriminaalasjas nr 1-17-9838 on Pärnu Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsusega on otsustatud sõiduauto AUDI A6 Avant [X] tagastamine I. G.. Omanikule tuleb tagastada ka sõiduki registreerimistunnistus (käesoleva otsuse tegemise ajal on kohtule teadaolevalt omanikuks Laima Gundega Geme). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele I. G. ja Roberts Gemisele nende elukohas läbiotsimise käigus kaasa võetud esemed: sülearvuti Dell Inspiron 1720 , SERVICE TAG: X – Mudel PP22X. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; sülearvuti HP Pavilion zv6000, S/N: X. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X, X; sülearvuti Samsung R540 (S/N:X). Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X, X; pakend nr X: mobiiltelefon Samsung SGH-P310 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja akuta ning väline kõvaketas Western Digital WD1600XMS-00 (s/n: X) Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid: HTC Desire HD (IMEI: X), ilma SIM- kaardita ja akuta ; Samsung GT-S7580 (IMEI: X), koos selles oleva Tele2 SIMkaardiga (ICCID: X) ; Samsung SM-J320FN (IMEI: X), koos selles oleva Tele2 SIM-kaardiga (ICCID: X) ja microSD-kaardi pesas oleva 8GB SanDisk microSD-kaardiga (s/n: X);Motorola C115 (IMEI: X), ilma SIM-kaardita ja akuta; Siemens M50 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja akuta ; LG KP500 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita. Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid : Sony Ericsson C905 IMEI-koodiga: X koos selles oleva TELE2 LV SIMkaardiga (ICCID: X), Sony Ericsson K750i IMEI-koodiga: X koos selles oleva 64MB Memory Stick Duo mälukaardiga (s/n: X), Sony Ericsson K530i IMEI-koodiga: X ja Sony Ericsson W880i IMEI-koodiga: X. Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-S5230 IMEI-koodiga: X ilma SIM-kaardi ja mälukaardita. Antud ese pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid ja SIM-kaardid: Nokia 6150 SAT IMEI-koodiga: X; Nokia 6150 SAT IMEIkoodiga: X; Siemens C35i IMEI-koodiga: X; Siemens C35i IMEI-koodiga: X; Siemens MT50 IMEI-koodiga: X ilma akuta; Nokia 6030 IMEI-koodiga: X; Nokia 100 IMEI-koodiga: X; Nokia E65 IMEIkood: korpusel loetamatu ja ilma akuta; Nokia 3510i IMEI-koodiga: X; Nokia 1208 IMEI-koodiga: X; Vodafone 750 IMEI-koodiga: X koos Vodafone SIM-kaardiga (ICCID: X); Sony Ericsson T650 IMEI-koodiga: X; Benq-Siemens AF51 IMEI-koodiga: X; Zelta Zivtiņa SIM-kaart (ICCID: X) ning Amigo SIM-kaart (ICCID: X). Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele tema elukohas läbiotsimisel kaasa võetud esemed: 3 / 19 1-18-4372 halli värvi tahvelarvuti Lenovo TAB 2 A7-10F (S/N: X). Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid ilma SIM-kaartideta: Nokia 1610 IMEI: X; Nokia 6150 IMEI: X; Nokia 3210 IMEI: X; Nokia 6210 IMEI: X; Nokia 6210 IMEI: X ja ilma SIM-kaardita SIM-kaardi ümbris nr. X. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-I9505 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja mälukaardita. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; kaks AMIGO kõnekaardi stardikomplekti ümbris ilma SIM-kaardita abonentnumbriga X ja abonentnumbriga X koos SIM-kaardiga (ICCID: X). Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: 1 DVD, 12.07.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel X ja X turvakaamera salvestised; - 1 CD, 30.08.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel X spordihalli turvakaamera salvestised; - 1 DVD, uuringu käigus kopeeritud mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P mälu andmed; - 1 CD, 07.09.2017 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P mälu andmed; - 1 CD, 07.11.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel sõiduauto Audi A6 Avant fotod; - 1 CD, 29.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, abonentnumbri X kõneeristus; - 1 DVD, 10.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, Apple Ipad X koopia fail; - 2 DVD, 13.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide Samsung GT-S7580 ja LG KP500 mälu koopiad; - 1 DVD, 20.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide mälu koopiad; - 1 CD, 23.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide ja SIM-kaardi mälu koopiad; - 1 CD, 08.05.2018 vaatlusprotokolli lisa, X liiklusohutusameti keskuse turvakaamerate salvestised. 6. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele, süüdistatavatele tõlgituna läti keelde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 23.01.2019 kell 11.00. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 13.02.2019 kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. 4 / 19 1-18-4372 ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Roberts Gemis on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et selles, et tema, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist kriminaalasjas nr 17250100026, tungis tahtlikult 10.07.2017 kella 01.12 ja 01.21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata kriminaalasja nr 17250100026 asitõendi – sõiduauto Audi A6 Avant (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X), millisega sõitis selleks vastavat luba omamata eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01:21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga kell 02:00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Kuriteo toimepanemisel osutas Roberts Gemisele kaasabi tema õde Laima Gundega Geme, kes toimetas Roberts Gemise 10.07.2017 enda sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

§ 316

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks s.o asitõendi Audi A6 Avant hõivamiseks ja minema viimiseks. Pärast sõiduauto Audi A6 Avant politsei territooriumilt minema viimist järgnes Laima Gundega Geme oma vennale, väljudes kell 02:06 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Seega Roberts Gemis, tõendi kõrvaldamisega, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, pani toime

§ 316lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Laima Gundega Geme on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et selles, et tema eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist (täpsustatud 29.10.2018), aitas tahtlikult kaasa Roberts Gemise poolt asitõendi kõrvaldamisele kriminaalasjas nr 17250100026, mis seisnes selles, et toimetas Roberts Gemise 10.07.2017 enda sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) kell 00.21 üle Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kell 01.05 X linnas X vahetusse lähedusse. Pärast sõiduautost Mercedes-Benz väljumist kell 01.12 tungis Roberts Gemis kella 01:12 ja 01:21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata seal hoiustatud kriminaalasja nr 17250100026 asitõendi sõiduauto Audi A6 Avant (Läti Vabariigi reg nr X). Seejärel sõitis Roberts Gemis selleks vastavat luba omamata sõiduautoga Audi A6 Avant eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01:21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema, misjärel lahkus koos sõidukiga kell 02:00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Roberts Gemisele järgnes oma sõiduautoga Laima Gundega Geme ületades Ikla piirpunkti kell 02:06. Seega Laima Gundega Geme, aidates kaasa tõendi kõrvaldamisele, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, pani toime

§ 316lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5 / 19 1-18-4372 Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Roberts Gemise süüdistus ei ole tõendatud ja Laima Gundega Geme süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt. Süüdistus on esitatud Roberts Gemisele täideviimises ning Laima Gundega Gemele kaasaaitamises. Süüdistatavad end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on niivõrd kaudsed tõendid, mis võimaldavad liialt palju erinevaid versioone antud kuriteosündmusest ja ilmselt seetõttu ei ole võimalik ka kahtlusi kõrvaldada. Süüdistaja argumentatsioon kohtuvaidlustes viitas sisuliselt rollijaotusega ehk süüdistatavate kooskõlastatud isikute grupi tegevusele. Kohus tegi seetõttu vaheaja, et pooled saaksid esitada seisukohad kaastäideviimise kvalifikatsioonis. Vaatamata eeltoodule kohus käesolevaga märgib, et kohus peab lähtuma süüdistuse tekstist ning ei või tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest, mistõttu siiski L. G. Geme süüdistuse tekst ei võimalda tema tegu analüüsida raskemas kvalifikatsioonis. Süüdistuse järgi L. G. Geme kaasaitamistegu piirdub üksnes R. Gemise aitamises Lätist X enne inkrimineeritud asitõendi võtmist ning pärast seda kahes eraldi autos Lätti sõitmises. Kokkuvõtvalt kaitsjad on leidnud, et süüdistused on konkretiseerimata, süüdistustest ei nähtu, milliste asjaolude tuvastamist sooviti takistada ja milles seisnes asitõendi tähtsus. Kaitsjad leidsid, et koosseisuga on kaitstud üksnes kriminaalasjas tähtsust omava asjaoluga tõendi kõrvaldamine. L. G. Geme kaitsja kohtuvaidluses märkis, et lõpptulemusena asitõendist autol ei olnud tõenduslikku väärtust teise kriminaalasja jaoks ja kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Paljuski viitasid kaitsjad ka

kommenteeritud väljaandes (lk 789 p 3.3.2.) toodud seisukohtadele. Riigikohus on alati toonitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Süüdistuses ei ole tõesti fikseeritud

§ 316

järgi milliste tõendamiseseme asjaolude tuvastamist sooviti konkreetselt takistada ja milles seisnes asitõendi tähtsus teise kriminaalasja tarbeks. Kohus leiab, et miinimumnõuded on süüdistustega siiski täidetud ja ülejäänu sisutavad tõendid. Käesolevas asjas on esitatud tõendeid, et antud autot kui asitõendit uuriti ka kohtumenetluses, määrati hilisemalt ekspertiis (II kd lk 43-51) ja ekspertiisiakti tõenduslike küsimusi on käsitletud ka 20.03.2018 kohtuotsuses (II kd lk 57 pöördel, otsuse lk 12). Maakohus leiab, et see on piisav, et öelda, et sellel asitõendil oli olemas nii menetluslik kui tõenduslik tähtsus. Selleks tähtsuse tuvastamiseks piisab, kui pooled on vajalikuks pidanud neile tõenditele oluliselt tugineda sõltumata asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest. Lisaks asjaoludest tulenevalt vähemasti L. G. Geme sai teadlikuks, et antud sõiduk seoses tema venna kriminaalasjaga on politsei valduses ja aedikus. Nimelt, tuvastamist on leidnud politseimaja kaamerate vaatlusprotokolliga, et enne asitõendi kõrvaldamist 07.07.2017 käisid L. G. Geme ja I. G. X politseimajas, kus I. G. viidi läbi menetlustoiming. Kaamera salvestisest 6 / 19 1-18-4372 on näha, et neil oli kaasas ka suur täidetud spordikott, mille aga L. G. Geme viib vahepeal autosse tagasi, kuna sel päev ei ole pakkide vastuvõtmise päev. Eeltoodust nähtub, et Laima Gundega Geme ja I. G. olid teadlikud O. G. kinnipidamisest ning käisid sellega seoses ka politseis. Seega said nad ka teadlikuks, et I. G. mootorsõiduk Audi on kriminaalasjasse puutuv. Roberts Gemis süüdistuses

§ 316lg 1 järgi 1.

Süüdistuse järgi on R. Gemis täideviijaks ja süüdistus lähtub kaudsetest tõenditest Kohus leiab, et esitatud tõendite kohaselt on võimalik tuvastada, et R. Gemise süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime seni tuvastamata isiku poolt, kuid mitte poolt, sest on olemas üksnes liigkaudsed - oletuslikud andmed R. Gemise asukoha kohta süüdistuses toodud ajal. Kaudsete tõendite hindamisel tuleb lähtuda kohtupraktikas juurdunud seisukohtadega. Kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole, ning et kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid (RKL nr 3-1-1-12-07). Kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (RKL nr 3-1-1-12-07 ja nr 3-1-1-33-08, p 10.2; nr 3-1-1-24-12). KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. /.../ Siiski võib in dubio pro reo tingida süüdistatava õigeksmõistmise ka olukorras, kus ei õnnestu kindlaks teha, millise süüdistuses kirjeldatud teoga süüdistatav kuriteo toime pani (RKL nr 3-1-1-130-13). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et in dubio pro reo põhimõte on süütuse presumptsiooni eriline väljendus (Barberà, Messegué ja Jabardo v. Hispaania; Tsalkitzis vs. Kreeka (nr 2)). Selle põhimõtte seisukohalt võib tekkida küsimus, kui siseriiklike kohtute otsused, millega leiti, et taotleja on süüdi, ei ole piisavalt põhjendatud (Melich ja Beck v. Tšehhi Vabariik; Ajdarić v. Croatia) või kui see on äärmuslik ja kaitsja poolel pole vähimatki edu lootust (Nemtsov v. Russia; Topić v. Croatia; Frumkin v. Russia). Süütuse presumptsiooni on rikutud juhul, kui tõendamiskohustus nihkub prokuratuurilt kaitsele (Telfner v. Austria, punkt 15). R. Gemise seosed antud süüdistusega on eeskätt selles: 1) tunnistaja A. S. uuriti välja asitõendist auto asukoht telefoninumbri abil, mis ei tõenda siiski kuidagi süüdistuse järgi just R. Gemisele ette heidetud tegevusi sündmuskohal, sest selle kohta tõendit ei ole. Süüdistuse tuvastamiseks on oluline helistaja asukoht, mis seoks ta süüdistuses kirjeldatud teoga, mitte whatsapp kõnede eristuse järgi helistamise fakt (I kd lk 106). Sellisest whatsappiga helistamise faktist ei saa järeldada ega seeläbi tõendada helistaja asukohta. Asukoha kohta see ei ole isegi mitte kaudne tõend, vastupidine oleks meelevaldne järeldus. 7 / 19 1-18-4372 Sellise tõendite kogumi vastu piisab kaitsjal passiivsest kaitsest. See ei ole tõend, mis sunniks kaitsja poolt ise tõendama aktiivse kaitsena süüdistatava asukohta ning vastupidisel juhul nihkuks tõendamiskohustus alusetult süüdistajalt kaitse poolele; 2) kaudsed andmed A. S. tehtud abonentnumbri nr X kuuluvusega R. Gemisele on aastast 2016 (süüdistus 2017). Nimetatud numbrile tehti L. G. Geme poolt 2 vastamata kõnet kuriteotoimepanemise ajal whatsapp vahendusel. Maakohus leiab, et see on kaudne tõend, et R. Gemis võis kasutada antud telefoni abonentnumbrit ka 2017.aastal. 3) A. S. tehtud kõne abonentnumbri kasutamine toimus whatsapp kaudu L. G. Geme telefonile vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kohus ei pea ka seda piisavaks, sest oluline on, et see ei tõenda ikkagi R. Gemise asukohta süüdistuses toodud ajal; 4) sideettevõtjat saadud andmete protokoll numbrile X (I kd tlk 139

1. jj)ei näita antud numbrit kasutanud isiku asukohta süüdistuses toodud ajal ega vahetult eelnenud ja järgnenud ajal; 5) sugulussuhe - asitõendist auto kuulus tema emale, ta on vennaks L. G. Gemele, kelle osaluse kohta teos on piisavalt tõendeid ning O. G., kelle kriminaalasjas auto oli asitõendiks. Puudub loogiline eeldus, et vend on alati õega kaasas, järelikult pani toime kuriteo ka vend. Viimane oleks eelarvamus, millele kohus otsust ei raja. Isegi, kui oleks tuvastatav, et kõnest A. S. oli teadlik R. Gemis, jääb väheseks, et ka sellest teadlikuks olemist muude tõenditega kogumis saaks pidada ka süüdistuses kirjeldatud teoks R. Gemise poolt, sest tõendeid ei ole asitõendi ära võtnud isiku identiteedi kohta. Seega puuduvad üldse tõendid R. Gemise konkreetse asukoha kohta vahetult süüdistusele eelneval ja süüdistuses toodud ajal. Esitatud tõendite kummutamiseks piisab seega kaitse poole vastuväiteist ehk passiivsest kaitsest, mille õigust peab kaitsja pool reaalselt ka teostada saama. Puuduvad kõrvaldamata kahtlusteta tõendid, mis tuvastaksid asitõendi parklast ära viinud isiku soo, näo või muus mõttes identiteedi. Olemasolevad tõendid – kapuutsiga isik läheb aeda asitõendit kõrvaldama ja kaudse tõendina teatud kõned väidetavalt R. Gemise kuuluvale telefonile – ei ole piisav, et kõrvaldada kahtlusi. Isegi kui A. S. tehtud abonentnumber seostada R. Gemise isikuga, ei tõenda see tõenditega kogumis, et R. Gemis ka sündmuspaigal tegutses ja oli antud kapuutsiga isikuks. Kui ka kolm kaudset tõendit viitavad, et antud telefoni võis kasutada R. Gemis. Samaseid viiteid võiks teoreetiliselt olla ükskõik kui palju ja kogumis, kuid need ei tõendaks ikkagi seda telefoninumbrit kasutanud isiku asukohta just süüdistuse ajal. Kurioosne on, et politsei asitõendite parklas puudus üldse asitõenditele suunatud töötav kaamera ja füüsiline valve väljapool nn tavapärast valvuri tööaega, kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik teha tõendite hindamisel seetõttu järeleandmisi, sest kapuutsiga isikut täpsemalt lihtsalt ei ole näha. Seega kaudsete asjaolude puhul uskumisest ning võimalikuks pidamisest ei piisa, et kohtuotsusega kinnitada Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tuleneva ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo printsiibi sisuline toimimine ka praktikas ja võrdselt igaühe suhtes. 2. Uuritud tõendid täpsemalt 2. 1. Mobiiltelefoni abonentnumbri X kasutamine ei tõenda üksi ega kogumis teiste tõenditega, et R. Gemise asukoht oli süüdistuses toodud kohas 8 / 19 1-18-4372 Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt osutas tema ettevõte puksiirveoteenust, reklaami eesmärgil on kõikidel puksiirautodel suurelt näha tema telefoninumber X, millelt saab puksiirteenust tellida. 09.07.2017 helistas talle keegi noorem meesterahvas ja tundis huvi, kas ta veab politsei poolt ära võetud autosid. Tema ütluste kohaselt kõne tuli, kas X või X telefoninumbrilt, kindlasti mitte X telefoninumbrilt ning räägiti vene keeles, aga aktsendiga. Helistaja tundis huvi, kus X politsei ära võetud autosid hoiab ja kuidas neid kätte saab. A. S. selgitas täpselt, kus politsei hoiuparkla asub ning temale teadaolevat kättesaamise korda. Samuti ütles, et ei ole mõtet vaatama minna, kuna see kinnine territoorium ja on aed ees. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et 09.07.2017 kell 14:28 on A. S. abonentnumbrile X helistatud telefoni numbrilt X. Helistaja viibis X tugijaama X levialas (masti aadress X). Seda, et mobiiltelefoni abonentnumbrit X võis iseenesest ja varasemalt kasutada, s.o 2016 aastal Roberts Gemis, viitavad kaudselt 3 tõendit. Nimelt, asjaolu, et 05.07.2017 kinnipeetud O. G. juhitavast sõiduautost Audi A6 Avant leiti lätikeelne 26.08.2016 haagise rendileping nr X (vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis), millel oli haagise rendilevõtja andmetena kirjas Roberts Gemis, isikukood 220784-13110, telefoni nr X. Samuti prokurör teise kaudse tõendina viitab 07.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollile (I kd lk 85-87), milles vaadeldud A. T. kasutuses olnud sim-kaarti – sim-kaartil oli number X salvestatud nime „X“ all , viitega/rekkale veokile. Vastavalt R. Gemise ankeetandmetele töötab ta transporditeenust pakkuvas ettevõttes nimega SIA X. Samuti kolmanda kaudse tõendina nimetatud telefoninumber on salvestatud Laima Gundega Geme kinnipidamisel tema sõiduautost, spordikotist leitud telefoni nimetuse „X“ alla salvestatuna. Pole teda, millal antud salvestused aga tehti. Eeltoodud andmed on vähemalt 2016.a aasta kohta. Puuduvad A. T. või L. G. Gemise ütlused vms, mis kinnitaksid neid kahtlusi, et te need salvestused telefonis olid R. Gemisega ühenduse võtmisega. Kohus leiab, et kaudsete tõendite alusel ei saa välistada, et R. Gemise antud numbrit ka võis kasutada 2017.a. R. Gemise kaitsja on esitanud vastuväite, et see telefoninumber kuulub juriidilisele isikule ja ei ole R. Gemise oma (18.10.2018 istungiprotokoll lk 4). Asjaolu, et O. G. juhitavast sõiduautost leiti rendileping, kuhu peale on kirjutatud haagise rendilevõtja andmetena kirjas Roberts Gemis, isikukood, telefoni nr X, on see siiski teise isiku kasutuses olnud paber ja 2016.a kohta, mitte R. Gemise kasutuses ja 2017.a kohta. Nimetatud vastuväidetele on vastanud prokurör eeltoodud kolme kaudse tõendiga. Maakohus leiab, et see jääb kaudseks, sest see ei too selgust süüdistuses toodud sündmuse osas ja selles, kes tegi just vene keelse kõne A. S., sest R. Gemis vene keelt ei valda. Eeltoodu alusel ei ole ka tuvastatav:
2. a)kas antud abonomentnumbrit kasutas R. Gemis 09.07.2017 A. S. (tel nr X) kõne tegemise ajal;
3. b)kas R. Gemis oli ka sündmuspaigal auto äraviimiseks. Whatsappi puhul telefonivaatlus ei võimaldada kindlaks teha R. Gemise asukohta kuriteosündmuse ajal ning muud kõneeristust selle kohta pole. Kõneeristuses (I kd tlk 139-144) on toodud erinevaid telefoninumbreid, kellega antud abonentnumber 09-10.07.2017 suhtes. Ülekuulamisi nende isikute suhtes, kes kinnitanuks 2017.a R. Gemisega suhtust, kohtus läbi ei viidud, v.a. A. S., kellele helistaja isik ei ole teada. 9 / 19 1-18-4372 Süüdistatava kaitsja on esitanud võistlevas menetluses vastuväiteid, et tema seda telefoni ei kasutanud R. Gemis. Kõneeristuse 5 leheküljel on erinevaid telefoninumbreid, vaatamata sellele ei ole esitatud tõendeid, kas suheldi ka 09-10.07.2017 R. Gemisega või kellega siis väidetavalt R. Gemis suhtles, kes või mis seda kinnitaks. L. G. Geme ütlusi ei andnud. Kohtus ei ole üle kuulatud ega tuvastatud kõneeristuste järgi seeläbi ühtegi isikut, kes kinnitaks, et see number ka 09.-10.2017 oli R. Gemise kasutuses. Kaudselt võib eeldada whatsapp kõneeristuste järgi, et see isik oli L. G. Gemele väga tuttav ja ei ole välistatud, et see oli tema vend R. Gemis. Samas ka whatsappi kõneeristus telefoni vaatlusprotokolli alusel ei näita kõnes osalenud isiku asukohta. Isegi kui antud telefoni kasutas R. Gemis süüdistusega seotud ajal, ei oleks seegi piisavaks tõendiks ka teiste tõenditega kogumis tema süüdistuse jaoks. Füüsiliselt autot ära viinud isikut ei ole ikkagi võimalik in dubio pro reo põhimõttel antud juhul tuvastada. Põhjusel, et antud tõendite puhul telefoni kasutamine ei näita isiku asukohta sündmuskohal. 2.2. Ka laiem tõendite kogum on ikkagi liigkaudne ja vastuolud jäävad kõrvaldamata Tõendeid, mis kaudselt tõendaksid Roberts Gemise kui täideviija poolt teo toimepanemist süüdistuse teksti järgi, siis nendeks on väga üksikud kaudsed ja ebapiisavad viited võimaliku seotuse kohta, mistõttu mille vastu tuleb lugeda piisavateks esitatud passiivse kaitse väited. 1. Esiteks kaamerasalvestuselt nähtavalt asitõend viiakse ära kapuutsiga isiku poolt. Prokuratuur kaamerasalvestuselt nähtavalt leiab, et see toimub kapuutsiga nooremale meesterahvale omase kõnnakuga isiku poolt. Selliste isikute arv on aga lõpmatult suur. See ei kõrvalda kahtlusi, ega tõsta tõendite kogumi kvaliteeti. Kohus ei saa kedagi süüdi mõista, kuna kellelgi on nooremale meestrahvale omane kõnnak. Kohus on seisukohal, et esiteks kaamerast ei nähtu üldse tõsikindlalt, kas see oli mees või naine, kes kõndis. Seega kohus leiab, et kapuutsiga isiku kõnnakust ei saa järeldada kuidagi Roberts Gemise või mõne noorema inimese kõnnakut. Keegi pole uurinudki ega võrrelnud, milline on süüdistatava kõnnak. Pole ära võetud ega ka vaadeldud R. Gemise võimalikke riideid. Samuti moodulaia äratõstmine ei ole üldteada asjaoluna selline tegevus, millega saaks hakkama vaid noormees või muu tugev isik. Üldteada on, et moodulaed on just kergesti monteeritav ja demonteeritav. Isegi kui konkreetse aiaga – mida pole uuritud – saaks hakkama vaid meesterahvas, siis seegi isikute ring ei ole piisavalt piiratud. Samas on kummastav, et kui politsei asitõendi parklas puudub tegevusi fikseeriv valve, siis on lisaks ka sellel kergesti demonteeritav aed. Siiski ei saa seetõttu teha tõendamisstandardis lubamatuid mööndusi. Antud tõend viitab, et kuritegu pandi toime kapuutsiga isiku poolt ja kõik. Sealjuures ei ole kaamerast näha, kes on X, X tn ja X tn kaudu parklasse sisenenud autos, ei kõrvalistuja nägu, isegi mitte autos olijaid ja autos olnud isikute arvu teada pole. Seega eeltoodust ei saa ka järeldada, et just R. Gemis oli isikuks, kes kõrvaldas antud asitõendist Audi ja just tema asus seda ise juhtima. 10 / 19 1-18-4372 2. Teiseks, kui kõneeristuse järgi on fakte, et isik oli 09.-10.07.2017 X, jääb isikute ring liialt suureks, et järeldada selle isiku tegutsemist ka kuriteo sündmuspaigal. Lisaks puudub kõneeristus koos asukohaga kuriteosündmuse aja kohta. 3. Whatsapp kõneeristus ei näita kõnes osalenud isiku asukohta. 10.07.2017 kell 01.29 helistab „X“ (X) L. G. Gemele (X) whatsapp vahendusel. Nimetatud kõne sisu on teadmata ja „X“ asukoht, samuti teadmata. 10.07.2017 whatsapp sõnumi (kell 08.21) kohaselt „X“ kirjutab L. G. Gemele, et „kus olete?“ ja X ARK vaatlusprotokolli kohaselt on L. G. Geme juba ARK-is 08:30. Eeltoodust nähtuvalt juhtis antud autot Audit L. G. Geme ning sõnumi saatja, isegi kui see oli R. Gemis ei tea, kus on õde ja mida kaasaaitaja asitõendiga teeb, mis kummutab prokuröri versiooni täielikult, et siduda R. Gemis antud süüdistusversiooni loogikaga. Kui ka antud abonentnumber seostada R. Gemisega, siis sellele numbrile tehtud kõneeristused tõendavad, et R. Gemis 09.-10.07.2018 ei lahkunudki Eesti Vabariigist (kõneeristus, I kd lk 139-145), whatsapp kõned aga asukohta ei näita üldse. Laima G. Geme sõitis aga ema juurde Lätti, kuna järgmisel päeval varahommikul läks temaga X ARKi. Nimelt, Lätist saadud päringute kohaselt 10.07.2017 varahommikul oli Audi A6 Avant L. G. Geme otseses valduses ning ta läks emaga X Liiklusohutusameti Keskusesse, kus auto vormistati L. G. Geme nimele. Samuti kui ta 18.08.2017 proovis Audiga uuesti registritoimingut teha, siis ta lahkus ja jättis dokumendid maha ning ei vastanud politsei kõnedele. 4. Auto tagavaravõtmele on kõige loogilisem ja otsesem juurdepääs autoomanikul, L. G. Geme emal I. G. Asjaolu, et kunagi R. Gemis oli X prefektuuri poolt sõiduautoga Audi A6 Avant reg nr X kontrolliks 09.05.2017 kinni peetud, siis sellest ei saa järeldada, et tal oli kindlasti endal olemas ka hilisemalt just selle auto tagavaravõti. Asitõendite hoidmise eest vastutava tunnistaja J. R. ütluste kohaselt Audi tagavaravõti jäi politsei hoiuruumi alles ka pärast Audi öist äraviimist. Kohus leiab, et see liigkaudne sidumine R. Gemisega on arusaamatult keeruline. Isikuid oli teisigi, kellel võis olla võtmele ligipääs, otseselt L. G. Geme ise, kes oli asitõendist Audi omanikust ema juures X talus. L. G. Geme alustas ju sõitu oma ema elukohast X. Kohus leiab, et see tõendab ka L. G. Geme osalust antud kuriteos ja võti tuuakse eeltoodust järelduvalt kohale tema poolt tema Mercedesega. 5. Viidatud on ka kõnedele 10.07.2017.a. kuriteo toimepanemise ajal on kaks vastamata kõnet tema õe L. G. Geme poolt ning kõne whatsapp vahendusel R. Gemisega kell 01.29 (nn „X“), pärast sõiduki politsei parklast kõrvaldamist (kell 01.21) ja kõned kell 02.07; 02.09-03.14. Isegi kui eeldada, et R. Gemis siiski kasutas antud telefoni, siis antud vastamata ja vastatud kõned ei anna olulist teavet ilma oletusteta. Lisaks ei ole teada, kus asus väidetav R. Gemise telefon, kui tehti üksnes whatsapp vastamata kõned ja kõne. Kus oli R. Gemise asukoht, sest L. G. Geme whatsapp analüüs seda ikkagi ei näita (asitõendi vaatlusprotokoll, I kd lk 106). Need tõendid jäävad kaudseteks, puuduvad kinnitused isiku identiteedi ja tema asukoha kohta. Eeltoodud tõendid näitavad üksnes teiste tõenditega kogumis, et Laima Gundega Geme on kuriteost ilmselt igati teadlik, L. G. Gemel täitis vahetult ja aktiivselt funktsioone koostöös auto eemaldanud isikuga ning auto jõudis L. G. Geme ja tema ema – mitte kellegi teise, sh R. Gemise 11 / 19 1-18-4372 - kätte, kuid ei näita R. Gemise tegevusi ja asukohta, milles on talle süüdistuses inkrimineeritud. Süüdistuse kohaselt on R. Gemis vahetu kuriteo täideviija, mistõttu pole kohtul alust ka analüüsida, kas R. Gemis võis olla kuriteo organiseerija või tellija nn vahendliku täideviimise vormis, ka selleks jääks ilmselt tõendeid puudu ja süüdistust ei ole vahendliku täideviimise osas kuidagi avatud. Eeltoodu kehtib ka öiste kõnede osas, isegi kui need olid venna ja õe vahel, sest ka kõne faktid ei tõenda konkreetseid R. Gemisele inkrimineeritud tegevusi sündmuskohal, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kes oli sündmuspaigal täideviijast asitõendi ära viinud isik. Isegi kui tunnistaja A. S. kõne tehti R. Gemise poolt või vene keelt rääkiva isiku poolt tema teadmisel ja korraldusel, on ülejäänud tõendite kogum oletuslik ja niivõrd kaudne R. Gemise osas, et sellest ei saa tuletada kogumis ka R. Gemise poolt esitatud süüdistuse tõendatust. L. G. Geme whatsapp sõnum 10. juulil L. G. Geme poolt oma emale „sõidame“ ja kell 01:40 „tagasi“. Antud kõne tõendab seda, et asitõendist auto omanikust ema on teadlik, et tütar lahkus ema juurest X talust ja on ära, kellegi koos ning muud see ei näita. „Sõidame“ võib viidata sellele, et tullakse 2 autoga. Kõneeristuse kohaselt ka R. Gemisega kaudselt seotud telefon Eestist ei lahku. Kellega ta on ära, mida ta oli enne emale rääkinud ja kas sündmuskohal käis ka R. Gemis, seda pole võimalik sõnumist aru saada ning kohtus ei ole üle kuulatud ka L. G. Geme ema või muud tõendit esitatud, millest saaks konkreetsemalt tuvastada, kellega koos sõidetakse. Eeltoodu alusel vastuolud R. Gemise asukoha kohta süüdistuses toodud aja osas jäävad kõrvaldamata. 2.3. Muud süüdistusversiooni kõrvaldamatud vastuolud, s.o ka veelgi laiemalt asjaolusid analüüsides 1. Esiteks seetõttu, et on vaidlus selles, et R. Gemis ei oska väidetavalt vene keelt, et teha kõnet A. S. Nimetatud abonentnumbrit tehtud kõne A. S. ütluste järgi oli aga vene keeles. Negatiivset asjaolu ei saa ka kaitsja pool ise tõendada, ehkki on ka kinnitavaid asjaolusid sellise kaitse väite tõenduseks. Nimelt ka kinnipidamise protokollis on R. Gemis kirjutanud läti keeles. Kohus on kohtumenetluse algusest peale võimaldanud kaitsjate taotluse tõttu kasutada läti keele tõlki enda kaitsealustega suhtlemiseks väljas pool kohtuistungeid. R. Gemise kaitsja kinnitas, et ta ei saa suhelda kaitsealusega vene keeles, kuna viimane seda ei valda ja kaitsealune on üritanud temaga suhelda inglise keeles. Samas kui oletada, et R. Gemis lasi kellelgi A. S. helistada, et sellist sondeerivat kõne vene keeles teha, kuid ka see süüstav versioon ei nähtuks ikkagi tõenditest. Kohus leiab, et kaitsja poolel piisab siinkohal passiivse kaitse vastuväidetest, sh kui kaitsja pool on ka viidanud, et antud numbrit kasutas keegi teine ja see kuulus juriidilisele isikule ning väited tema asukoha kohta on äärmiselt kaudsed ja sündmuskohal olemise kohta puuduvad üldse. Igal juhul vene keele tõttu tekib asja uus kõrvaldamatu kahtlus, kas ta lasi helistada või helistas keegi teine ilma tema mõjuta või mõjutamisega. 12 / 19 1-18-4372 Oluline on see, et süüdistusversiooni kohaselt leitakse – tuletatakse ja samastatakse selle isiku hilisem asukoht - , et isik, kes tegi A. S. telefonikõne ka isiklikult järgmise päeva varajastel tundidel, viis ära ka asitõendi, nooremale meeterahvale omase kõnnakuga. Vastuolu jääb kõrvaldamata, kas vene keelt vallanud ja kõnelenud isiku roll piirdus telefoni kõnega või võis tema olla ka kapuutsiga nooremale isikule omase kõnnakuga isik, kes sündmuskohal oli. R. Gemisele ei ole inkrimineeritud nt süüdistust selles, et aitas kaasa seni tuvastamata isiku poolt asitõendi kõrvaldamisele sellega, et selgitas välja asitõendi asukoha, kas teist isikut ära kasutades või isiklikult. Või suurendas tema tahet kuritegu toime panna sellega, et lubas kuritegu varjata vaimse kaasaaitamise mõttes. Esitatud täideviimissüüdistuse tõendamiseks jääb sellest A. S. tehtud kõnest jms väheks ning seetõttu kohus ei aruta süüdistuse sõnastuse järgi R. Gemise kaasaaitamissüüdistust. Eraldivõetuna teise astme kuriteo toimepanemisest teadlikkus ei ole ka karistatav ja loogiliselt see teadmine ei tohiks olla nii lihtsalt ikkagi ka samastatav füüsiliselt teo vahetu toimepanemisega. Tõendite järgi, vastuoluliseks muudab selle numbri kasutamise R. Gemise poolt samuti asjaolu, et A. S. helistati 09.07.2017 kell 14.28 ning helistaja viibis kõneeristuse järgi X. Samas kaasaaitaja süüdistuse kohaselt toimetas L. G. Geme R. Gemise enda sõiduautoga 10.07.2017 kell 00.21 üle Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kell 01.05 X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumi juurde. Lisaks tõendit, kas R. Gemis või kui palju üldse isikuid oli ka selles autos piiriületamise hetkel, pole. Seega esitatud süüdistust ja süüdistuskõnet analüüsides pidi R. Gemis X siiski mingil teadmata ja isegi ebaloogilisel põhjusel X Lätti tagasi sõitma. Eeltoodu ei nähtu aga tõenditest. Seega L. G. Geme esitatud tõendite järgi võis lahkuda koos Audiga Eestist ka kellegi teise osalusel, sest R. Gemisega seostatav telefoninumber jätkas kasutust Eestis. Selle alusel võib samuti väita, et numbri kasutaja ei lahkunud Eestist ja autodega sõitsid tagasi 2 isikut. Ehk seotud isikuid võis kõrvaldamatute kahtluste tõttu olla ka vähemalt 3. Tagasisõitmise fakt põhineb oletustel, sest sisuliselt võib kõneeristus tõendada vastupidist. Täpsemalt, 23.08.2017 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (I kd tlk 135-144, 145) kohaselt abonentnumber X ja sellega seotud IMEI ei lahkunudki Eesti Vabariigi tugijaamade piirkondadest, kõned on üksnes Eestis nii 09.07. kui 10.07.2017, mistõttu ei ole selle tõendi alusel alust väita, et ainuüksi telefoni liikumise järgi selle kasutaja lahkus Eestist. Lahkumise fakti kohta süüstav tõend puudub. Läbi ajalise telje, ka 10.07.2017 hommikul on kõned üksnes Eesti tugijaamade piirkonnas. Kui kaudselt oletada, et 09.07.2017 on viimane kõne X tugijaamast, mis jääb Läti suunda, ei saa sellest järeldada, et antud telefoni kasutaja ka Lätti ära sõitis, sest vastuolud jäävad kõrvaldamata kõneeristuse kui tõendi enda tõttu – järgmisel päeval on isik ju ikkagi Eestis. Antud tõendi kohaselt on abonendi kasutaja ka 10.07.2017 (I kd tlk 140) kell 22:52 ikka veel Eesti tugijaamas, nagu seda on olnud viimased 2 päeva. Peaks olema midagi veel, mis sellist fakti kinnitaks. 2. Prokurör on märkinud kohtuvaidluse kõnes, et L. G. Geme telefoni viibis samal päeval R. Gemise elukohas X talu piirkonnas Lätis, kus laeti „X wifit“ kasutades alla GPS süsteem sealt 13 / 19 1-18-4372 X saamiseks. Sellega soovitakse tõendada, et L. G. Geme ootas R. Gemet viimase kodus, mis seob R. Geme antud kuriteoga. Kaitsjad ei ole esitanud vastuväiteid, et „X wifi“ võrk ei kuuluks R. Gemisele (või süüdistusakti järgi ka I. G.). Kohus leiab, et sellest ei tulene ikkagi mingit loogikat, et selleks saaks järeldada ka R. Gemise asukoht oli ühel hetkel ja edaspidi koos L. G. Gemega, s.t. alatest 09.07.2017 õhtul X talus, kus nad süüdistuskõne järgi väidetavalt vahetult kuritegu koos planeerisid. Sellest saab vaid järeldada vaid seda, mida L. G. Geme tegi ja kus oli. See versioon jääb vastuollu sellega, et kõneeristuse kohaselt abonentnumber X, mida prokurör seostab R. Gemisega, ei lahkunudki Eestist. Teiseks, veelgi enam, nimetatud aadressil elab süüdistusakti kohaselt ju süüdistavate ema I. G. Seega ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et L. G. Geme võis olla ka lihtsalt ema juures külas ja antud wifi alas, mis ei evi mingit puutumust ega anna mingit loogilist järeldust R. Gemise asukoha kohta tol hetkel. Ema on asitõendist autoomanik. Järgmisel päeval ju L. G. Geme sõidab asitõendist Audiga koos emaga X ARKi mitte R. Gemisega. 3. Samuti sellise prokuröri versiooni puhul on imelik asjaolu, et kui väidetavalt R. Gemis, kes on kutseline juht, olles väidetavalt äsja tulnud X ja väidetavalt välja selgitanud kõik vajalikud koordinaadid, on õega kohtudes ja samas autos sõites pidanud vajalikuks lasta õel otsida eelnevalt koordinaate GPS-i abil valmis või on õde seda vajalikus pidanud. Eluliselt on usutav, et koordinaate oli vaja vaid siis otsida, kui R. Gemis kaasas ei olnud. Muud järeldused on tõendita ja kõrvaldamatute vastuoludega. Üldteada asjaoluna asub sündmuspaik X mnt ääres ehk teisisõnu, vaid otse sõites sellest punktist ja vaid seda teed pidi kui õige lihtsamat, saabki kõige otsemat teed pidi Lätti – sõit toimub ainult otse ühes suunas. Mingi eelneva sõidumarsruudi planeerimine üksnes kaasaaitaja poolt ei oleks vajalik. Kui süüdistaja leiab, et L. G. Geme ei tulnud üksi Lätist, ei ole ka kuidagi välistatud, et kaasas oli veel keegi, sest tõendite kohaselt R. Gemisega kaudselt seotud telefoninumber Eestist ei lahkunud, samas lahkusid nii L. G. Geme Mercedes Benz kui I. G. Audi. 4. Süüdistuskõne lk 8 kohaselt installeeriti vajalikud programmid ja arutati öist minekut ja marsruuti ja suhtlust – see on täielik oletus ühiselt kooskõlastatud planeeriva tegevuse kohta. Arvestades kogumis kõiki tõendeid L. G. Geme kohta, siis antud järeldused ilma süüdistuseta on R. Gemise süüdistust raskendavad asjaolud, sisuliselt on need argumendid koos nimetatud telefonidele tehtud viidetega seotud tõenditega kaastäideviimise kohta. Isikute grupp oleks raskendav asjaolu ja kohus väljuks süüdistuse raamidest sellistele versioonidele keskendudes. R. Gemise süüdistuse puudustele ehk tõenditest selle lahknevusele viitab otseselt ka see, et prokurör soovib täideviija isikut tuvastada süüdistuskõne järgi kaasaaitaja tegevusese kaudu, mis teo valitsemist kinnitavalt tipneb igati tõendatult ka kaasaaitaja poolt asitõendist auto valduse vahetu saamisega. See, et kaasaaitaja toimetab juba ettevalmistusstaadiumis, on aru saadav, kuid valdav rõhk tõenditel on kaasaaitaja laiema panuse tõendamisel, kui on esitatud süüdistuses. See käsitlus kogumis väljub süüdistuse piiridest ning paneb kohtu keerulisse olukorda, sest inkrimineeritud ei ole kaastäideviimist antud kuriteos. Kui sellise versiooniga välja tulla ja isikute tegevust lasta sellises versioonis kohtul tuvastada, kui R. Gemise kõrval L. 14 / 19 1-18-4372 G. Gemel on lausa läbivalt ja lõpuni ajalis-ruumilises suhtes vahetu, kohati kandev roll, siis tulnuks esitada ka vastav süüdistus kaastäideviimises. Kuna antud esitatud versioonid on ebaloogilised oleks ka nt samavõrdselt igati võimalik, et L. G. Geme, olles eelnevalt saanud oma emalt kui asitõendist autoomanikult varuvõtme, tuli Lätist X koos kellegi teise seni tuvastamata isikuga (või teda oodati juba Eestis), kes kõrvaldas asitõendi, mis jõudis L. G. Geme käsutusse. Kohtule on igati teada, et süüdimõistmine on võimalik ka kaudsete tõenditega kogumis, kuid neidki peab olema piisavalt. Arvamisest, võimalikuks pidamisest ja uskumisest ei piisa, sest otsene ja vahetu isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kohtu peamine ülesanne on jälgida, et põhiõiguste, sh süütusepresumtsiooni ja sellest tuleneva in dubio pro reo printsiibi, järgimine toimuks selgelt moonutamata igaühe suhtes võrdselt. Iga kohtulahend on nö künniseseadja, ehk piisava tõendamisstandardi määratlemises ka järgnevatele õigusvaidlustele, mistõttu tuleb väga kaaluda, milline on kehtivaid õigusprintsiipe arvestades piisav tõendamisaste. Siinkohal esitatud tõendid ja süüstavad versioonid liigkaudsete tõendite tõttu võimaldavad liialt palju vastakaid versioone, milles ei ole võimalik kahtlusi kõrvaldada. Ka eluline usutavuse kriteeriumi rakendamine eeldab tõendite olemasolu ja teatud konkreetsust tõendite kogumis. Seega igal tasandil, tõendeid analüüsides kuriteo ajal R. Gemise asukoha kohta, puuduvad tõendid ja whatsapp väljavõtted ei näita selle kasutaja asukohta. Seda puudust ja seeläbi tekkinud vastuolusid ei ole võimalik ületada. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et esitatud süüdistuses toodud faktide kohaselt oli täideviijaks seni tuvastamata isik, kuivõrd puudub piisav tõendite kogum R. Gemise süüdistuse tõendamiseks, mõistab kohus R. Gemise esitatud süüdistuses õigeks. Laima Gundega Geme süüdistus

§ 316

lg 1 –

§ 22lg 1, 3 järgi R.

Gemise süüdistuse analüüsil kohus leidis, et kuriteo sündmuspaiga ümbruses olnud kaameratega ning Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemiga (ANTS) on tuvastatud, et seni tuvastamata isik tungis tahtlikult 10.07.2017 kella 01.12 ja 01.21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata asitõendi – sõiduauto Audi A6 Avant, millisega sõitis selleks vastavat luba omamata eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01.21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga kell 02.00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Süüdistuse kohasel Laima Gundega Geme aitas kaasa tõendi kõrvaldamisele, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist ning pani toime

§ 316lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus leiab, et eeltoodud asjaolud on tõendamist leidnud, kuid süüdistuse maht, osaliselt. Senise kohtupraktika najal saab öelda, et kaasaaitamisest tuleb kõneleda siis, kui ühe isiku (kaasaaitaja) tegu soodustab kuriteo toimepanemist teise isiku (täideviija) poolt (RKL nr 31‑1‑60‑02, p 12). Ei ole oluline, kas kaasaaitaja annab põhitegu soodustava teopanuse 15 / 19 1-18-4372 momendil, mil põhitegu on jõudnud katsestaadiumisse või juba enne seda. Kaastäideviimine ja ka kaasaaitamine on võimalik kuni teo faktilise lõpule viimiseni (RKL nr 3-1-175-11 p 7). Kohus leiab, et esitatud süüdistuse järgi puuduvad tõendid selles, et L. G. Geme kaasaaitamistegu algas täideviija toimetatamist Lätist Eestisse. Kohus leiab, et L. G. Geme kaasaaitamisteo panus on süüdistuse alusel tõendatud osaliselt, s.o. L. G. Geme panus kuriteosse on olemas tõendite järgi kui üksnes Eestis X pst, X tn ja X tn kaudu toob ta öösel nn X parklasse isiku, kes kõrvaldab asitõendi politseiparklast. Pole tuvastatav, et millisel hetkel enne seda sisenes L. G. Geme autosse kõrvalistuja, keda vedada kohale. Süüdistuses on siiski kajastatud ka L. G. Geme tegevus pärast auto asitõendite parklast ärasõitmist. Antud juhul jääb L. G. Geme vahetu panus tagasisõitmisel sisustamata nii süüdistuse kui tõendite alusel. Samas on tõendatud, et ta tagasi sõitis. Kokkuvõtvalt on tuvastatav, et L. G. Geme tegevus - sõit X ja tagasi, mis on seotud vahetult inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega ja on sellega põhjuslikus seoses: 1) L. G. Geme on ema I. G. juures X talus ja asitõendist auto Audi omanikul on loogiline ja otsene juurdepääs Audi tagavaravõtmele; 2) L. G. Geme laeb alla X wifi võrgus enda mobiilis kaardirakenduse X jõudmiseks, mobiili vaatlusprotokollist nähtuvalt on piisavalt andmeid, sh fotosid, et seda seostada. 26.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldakse muuhulgas L. G. Geme FACEBOOK kontot, mille alusel on samuti tuvastatav, millist telefoninumbrit kasutas L. G. Geme; 3) X fikseerib L. G. Geme Mercedes Benzi X jõudmise; 4) L. G. Geme sõiduauto vahetu viibimine sündmuspaiga lähenduses, läbi ajalise jada on jälgidata L. G. Geme sõiduauto liikumine ja kõrvalistuja kohalt asitõendite parklast väljunud isik, kes viib ära asitõendist auto; 5) L. G. Geme whatsapp kõne emale (asitõendist autoomanik), milles annab märku sisuliselt, et sõidetakse kodu poole ja see haakub ka ANTS väljavõttega – järelikult L. G. Geme sõitis enda sõidukiga X ja tagasi, seda kinnitab ka whatsapp sõnum; 6) asitõendist auto on L. G. Geme valduses, sest läheb sellega samal päeval koos emaga X ARKi. Seega kaitsja vastuväide, et ajaliselt ei oleks L. G. Geme X jõudnud ümber lükatud tõenditega kogumis, on võimalik piisava kiirusega, s.o ilmselt kiiremini kui lubatud sõidukiirus. Eeltoodud tõenditest järeldub, et L. G. Geme kasutuses olev mobiiltelefon liigub koos tema Mercedes Benziga, tagasi tulles saadab ta ka oma emale whatsapp sõnumi tagasisõitmise kohta. Kohus järeldab sellest, et L. G. Geme liikumine süüdistuses toodud ajal toimus selliselt nagu on ka tema süüdistuses fikseeritud. Tõendite kogum kinnitab, et:

1. a)kell 00.21 sisenes Mercedes-Benz A170 [X] Lätist Eesti Vabariiki ja seda L. G. Geme mobiiltelefon Samsung GT-I9105P vaatlus kohaselt, sest mõni aeg hiljem tulid lisaks sõnumid Eestisse jõudmise kohta;
2. b)asitõendi vaatlusprotokoll alusel, 12.07.2017 (Maksu- ja Tolliameti automaatne numbrituvastussüsteem – ANTS, I kd tl 56 jj), sama auto siseneb Eesti Vabariiki kell 00:21:08 ja lahkub koos asitõendist Audiga, vastavalt esimene kell 02:06:12 ja teine 02:00:10 (II kd tlk 60-61). L. G. Geme kohtumenetluses esitas tõendeid auto kohta, väites, et prokuröri poolt esitatud video ja pildid kuriteo toimepanemise lähistelt ja samal öösel ei ole L. G. Geme autost. Kohus leiab, et ehkki antud videod ja pildid on väga udused, saab kogumis teiste tõenditega siiski järeldada, 16 / 19 1-18-4372 et tegemist oli siiski L. G. Geme Mercedes-Benziga A170, mis tõi tema kaasabil sündmuspaigale isiku, kes asitõendi ära viis. Liiatigi kogu tõendite ahel tipneb sellega, et järgmisel päeval on L. G. Geme asitõendist Audiga isiklikult X ARKis. Kaasaaitamisteo faktid on tõendatud täpesemalt vaadeldud kaameratega. Politsei- ja Piirivalveameti valduses on X nii X (mille sisehoovist Audi ära viidi) kui ka üle tee asuv X. Politsei turvakaamerad asuvad X, mis on suunaga X tänavale ja näitavad ka üle tee asuva X tänavaäärse parkla poole (sellest ka ühe kaamera nimetus „X“). Parema ülevaate saab Maaameti geoportaali väljatrükist (3 tk, 23.05.2018). Kohtuliku uurimise käigus uuriti kaamerate videosid, kaamerad „X“ ja „X“, „X“, Kaamera „X“. Eeltooduga on tuvastatav, et L. G. Geme kaasaaitamisteo algus ja lõpp, tema poolt juhitud Mercedes Benziga toimetatakse kohale kuriteo täideviija, nimelt: - kell 01.04.23 liigub mööda X puiesteed, suunaga X maantee poolt X tänava (s.h ka X tänava) poole, heledat värvi Mercedes-Benz A170 kere tüüpi sõiduauto. Auto akende kuju ja tagumise väikese akna ja aknaposti kuju järgi on tuvastatav, et tegemist on Mercedes-Benz A170 kere tüüpi sõiduautoga ning see ei sarnane ühegi kaitsja A. Nõmmiku poolt esitatud väljatrükkidel oleva sõiduautoga. - kell 01.05.08 pöörab X tänavalt X tänavale heledat värvi luukpäraga väikeklassi sõiduauto (kerekujult sarnaneb Mercedes-Benz A170 kerega), mis pöörab kell 01.05.27 X ja X vahel olevasse parklasse. Sõiduk jääb paigale seisma. - kell 01.12.24 väljub sõiduki juhi kõrvalistuja kohalt üks isik ja liigub piki X puitaia äärt X asuva politsei parkla suunas. Kell 01.12.54 – 01.13.17 liigub sama isik, kes kõnnib nooremale meesterahvale omase kõnnakuga, üle X parkla nurga taha X ja X vahele. X nurgas olevate prügikastide juures on näha, et isik kannab tumedamaid riideid ja kapuuts on peas. Isik viibib mõnda aega ära ning möödub prügikastide juurest uuesti kell 01.17.00 ning jõuab kell 01.17.23 kohta, kus sündmuskoha vaatlusega tuvastati hiljem X asuva politsei parkla moodulaeda tekitatud avaus. Seega kontrollis isik X ümbritsevat piiret ning suundus lõpuks moodulaia juurde. - kell 01.21.53 sõidab isik Audi A4 Avandiga moodulaeda tekitatud avause kaudu X hoiualalt välja ning sõidab üle X parkla keerates X maantee poole. Jõudes kell 01.22.17 X tänava kaudu X maanteele, suundub Audi edasi Läti Vabariigi suunas. Kell 01.22.07 lülitab eelnevalt parkinud väikeauto tuled sisse ja lahkub. Tuvastatav on kindlalt ja vastuoludeta X Maanteeameti büroo vaatlusprotokollide alusel, et asitõendist auto jõudis L. G. Geme ja tema ema valdusesse, kuid kõrvaldatud asitõendi hoidmine ei ole kuritegu. Samuti on selge, et L. G. Geme järgnes X piirivaatluse kohaselt asitõendist autole, kuid vastamata jääb küsimus, milles seisnes süüdistuse järgi kaasaaitamistegu sellisele järgnemisele. Eeltoodu alusel on täidetud kõik L. G. Gemele inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Arvestades tema rolli intensiivsust, realiseeris ta koosseisu kavatsetusega. Õigusvastastust ja süüdi välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus L. G. Geme süüdi

§ 316

lg 1 –

§ 22lg 1, 3 järgi.

3. Karistus 17 / 19 1-18-4372 Antud kuriteo koosseis näeb ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Laima Gundega Geme süü suuruse juures arvestab kohus, et ta on teo toime pannud kavatsetult. Kohus arvestab, et tegemist on ühe episoodilise kaasaaitamisteoga. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pea põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist, lähtudes süüst ja tahtluse intensiivsusest. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel tuleb L. G. Gemele

§ 316

lg 1 ja § 22 lg 1, 3 järgi mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 05.04.2018.a kuni 28.05.2018, s.o 1 kuu ja 23 päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et L. G. Geme ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. Seega

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui Laima Gundega Geme ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

1. Kautsjon Kuivõrd L. G. Geme ei ole rikkunud kautsjoni tingimusi, tuleb kautsjon summas 6000 eurot tuleb tagastada vastavalt kaitsja taotlusele I. G. (ik X) kontole nr X.
2. Menetluskulud Roberts Gemise menetluskulud, riigi õigusabi kulud, tuleb jätta seoses õigeksmõistva kohtuotsusega ja KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Välja tuleb mõista riigituludesse menetluskuludena Laima Gundega Gemelt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 alusel sundraha summas 810 eurot ja riigi õigusabi kulu 1875 eurot, kokku 2685 eurot.
3. Konfiskeerimistaotlus Kohus jätab rahuldamata prokuröri taotluse konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina süüdistatava Laima Gundega Geme mootorsõiduk Mercedes-Benz Läti Vabariigi registreerimismärgiga X. Tegemist on ühe episoodilise kuriteoga varem karistamata L. G. Geme poolt ning seda kaasaaitamises seega ei ole proportsionaalne sõiduki konfiskeerimine antud asjas. 7. Asitõendid Kohtuotsuse jõustumisel tuleb omanikule Laima Gundega Gemele sõiduauto Mercedes-Benz A170 [X] ja sõiduki registreerimistunnistus nr X, mis asuvad PPA X prefektuuri valduses; 18 / 19 1-18-4372 mobiiltelefon Samsung GT-I9105P koos SIM-kaardiga asub PPA X prefektuuri asitõendite hoidlas (pakend nr X). Kriminaalasjas nr 1-17-9838 on Pärnu Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsusega otsustatud sõiduauto AUDI A6 Avant [X] tagastamine I. G. Omanikule tuleb tagastada ka sõiduki registreerimistunnistus. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel I. G. ja Roberts Gemisele nende elukohas läbiotsimise käigus kaasa võetud esemed: sülearvuti Dell Inspiron; sülearvuti HP Pavilion; mobiiltelefon Samsung SGH-P310; mobiiltelefonid: HTC Desire HD, ilma SIMkaardita ja akuta; Samsung GT-S7580, koos selles oleva Tele2 SIMkaardiga; Samsung SMJ320FN, koos selles oleva Tele2 SIM-kaardiga ja microSD-kaardi pesas oleva 8GB SanDisk microSD-kaardiga (s/n: X); Motorola C115, ilma SIM-kaardita ja akuta; Siemens M50 ilma SIM-kaardita ja akuta; LG KP500, ilma SIM-kaardita; mobiiltelefonid: Sony Ericsson C905 koos selles oleva TELE2 LV SIM-kaardiga, Sony Ericsson K750i koos selles oleva 64MB Memory Stick Duo mälukaardiga (s/n: X), Sony Ericsson K530i ja Sony Ericsson W880i.; mobiiltelefon Samsung GT-S5230 ilma SIM-kaardi ja mälukaardita.; mobiiltelefonid ja SIMkaardid : Nokia 6150 SAT; Nokia 6150 SAT; Siemens C35i; Siemens C35i; Siemens MT50 ilma akuta; Nokia 6030; Nokia 100 IMEI-koodiga: X; Nokia E65 IMEIkood: korpusel loetamatu ja ilma akuta; Nokia 3510i; Nokia 1208; Vodafone 750 koos Vodafone SIMkaardiga; Sony Ericsson T650; Benq-Siemens AF51, Zelta Zivtiņa SIM-kaart ning Amigo SIMkaart. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele tema elukohas läbiotsimisel kaasa võetud esemed: halli värvi tahvelarvuti Lenovo TAB 2 A7-10F (S/N: X); mobiiltelefonid ilma SIM-kaartideta: Nokia 1610; Nokia 6150; Nokia 3210; Nokia 6210; Nokia 6210 ja ilma SIM-kaardita SIM-kaardi ümbris nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-I9505 ilma SIM-kaardita ja mälukaardita; kaks AMIGO kõnekaardi stardikomplekti ümbris ilma SIM-kaardita abonentnumbriga X ja abonentnumbriga X koos SIM-kaardiga. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde kõik 5 DVD-plaati ning 6 CD-plaati. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 19 / 19