← Eesti

1-19-6988/12

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-6988 (kohtueelse menetluse nr 19261000441

§ 424

lg 1 järgi Anuri Saarme isikukood 37611216535; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; keskeriharidusega; töötab xxx xxxxxxxxxxxxxx juures xxxxxxxxxxxxx, on xxxxxxxxxxxxxxxxxx isik; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.05.2019 Vandeadvokaat Kalju Kutsar 3. oktoober 2019 RESOLUTSIOON Anuri Saarme süüdi mõista

§ 424

lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata Anuri Saarme eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.05.2019, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja Anuri Saarmele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Anuri Saarmele mõistetavat karistust 5 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Anuri Saarme 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Anuri Saarmet peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Anuri Saarmet peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Anuri Saarme ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.10.2019. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Anuri Saarmelt menetluskuludena sundraha 410 (nelisada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse. Menetluskuludest sundraha 400 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu ja kulu 196,20 euro ulatuses jätta riigi kanda. Anuri Saarmelt välja mõistetud menetluskulud (kokku 470 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes esimese 11-ne osamakse katteks 39,17 eurot ja viimase, s.o 12-nda osamakse katteks 39,13 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700050410 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-6988). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või 2

(4)tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 3.10.
  3. Süüdistus Anuri Saarmet süüdistatakse selles, et tema juhtis
  4. mail 2019 kella 17.46 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
  5. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Fabia registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,26 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Anuri Saarme kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Anuri Saarme toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava Anuri Saarme, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks

§ 424

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Anuri Saarme eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.05.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja Anuri Saarmele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et Anuri Saarmele mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Anuri Saarme 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 4 alusel võtab Anuri Saarme endale kohustuse peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Samuti võtab Anuri Saarme endale kohustuse peale kohtuotsuse jõustumist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Anuri Saarme ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi 3

(4)liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. Kohtu järeldused Süüdistatav Anuri Saarme kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Anuri Saarme tuleb süüdi mõista

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 256,20 eurot (sh kohtueelses menetluses 99 eurot ja kohtus 157,20 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lgst 3 jätab kohus menetluskulud 596,20 euro ulatuses riigi kanda (sh sundraha 400 euro ulatuses, kaitsja sõidukulud kohtueelses menetluses 39 eurot ja kaitsja tasu kohtumenetluses 157,20 eurot). Süüdistatav on xxxxxxxxxxxxxxxxxx isik, kelle sissetulek pole suur. Asja kohtusse saabumine esialgu üldmenetluses ja kaitsja kohtumenetluses osalemisega seotud kulu pole olnud tingitud süüdistatavast. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud (kokku 470 eurot) tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.