Obsah (5)

§ 423§ 338§ 392§ 217§ 168

Tsiviilasi nr 2-18-12541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12541 Tsiviil

) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Kohtule esitatud kaebus peab lisaks faktiliste asjaolude kirjeldusele sisaldama selget taotlust (

§ 338lg 1 p 5) millest nähtuks, millise toimingu tegemist kohtult taotletakse.

Kuigi hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte ning kohtul tuleb omaalgatuslikult selgitada välja avaldaja nõuded nagu näeb ette

§ 392

lg 1 p 1, ei ole avaldaja vaatamata ringkonnakohtu ja maakohtu korduvatele selgitustele esitanud kohtule selget ja üheselt mõistetavat taotlust, mida ta esitatud kaebusega saavutada soovib (mida kohus tegema peaks).

1. Esialgsest kaebusest, selle täiendusest (I kd, tl 1, 38-39) ning 06.03.
2. a esitatud menetlusdokumendist (II kd, tl 21-22) nähtuvalt on avaldaja sooviks, et kõik kohtutäituri poolt õigustühiselt algatatud täitemenetlused tühistatakse, avaldajale tagastatakse ebaõigesti alustatud täitemenetluse alustamistasud ja täituri põhitasud ning lisaks soovib avaldaja kahjutasu täiturilt 15 000 eurot. Samas ei ole avaldaja viidanud ühelegi konkreetsele täiteasjale.
3. Asja materjalidest nähtuvalt oli algselt algatatud ühe täitedokumendi (sissenõudjaks K.V.) alusel 6 erinevat täitemenetlust, kuid menetluse kestel on täitemenetlused ühendatud kohtutäitur poolt üheks täiteasjaks nr XXX. Kuigi kohtud on möönnud, et tegemist võis olla täitemenetluse seadustik (TMS) § 33 lg-s 4 sätestatud põhimõtte rikkumisega ning avaldaja, kellel on kogu täitemenetluse kestel õigus taotleda täiteasjade ühendamist, seda ei teinud, on nüüdseks rikkumine kohtutäituri poolt kõrvaldatud.
4. Lõpetatud täitemenetlustes ei ole avaldajal võimalik enam kohtutäituri tasu otsuseid ega täitekulusid vaidlustada, kuna avaldaja on TMS § 217 lg-s 1 vaidlustamise tähtaja tänaseks

§ 217lg 6 alusel minetanud.

Avaldaja kohtutäituri kahjutasu nõude osas on ringkonnakohus lahendi resolutsioonis seisukoha võtnud.

1. Kohus leiab, et kuna täiteasjad on ühendatud üheks täiteasjaks ja lõpetatud täitemenetlustes ei ole võimalik enam tasuotsuseid vaidlustada, on kaebus selles osas muutunud perspektiivituks, kuna sellega ei oleks enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
2. Vaatamata sellele, et kohtud on juhtinud tähelepanu avaldaja menetlusdokumentide ebaselgusele ning selgitanud talle tema õigusi, ei ole avaldaja suutnud esitada kohtule lühidalt ja 2 arusaadavalt kaebuse asjaolusid ja selgelt taotlust. Käesolevas menetluses on kohus selgitanud avaldajale ka võimalust taotleda riigi õigusabi, mida avaldaja teinud ei ole.
3. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et T.K. kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud 16.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 17. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 2 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3