3-04-469/203

(7)kalendripäeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi 13.01.1992 määrusega nr 2172/1 külmutati määramata ajaks Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse ja Balti Ühispanga (UBB) korrespondentkontod NSV Liidu Välismajanduspangas (VEB). Eesti Panga 29.04.1992 käskkirjaga reor- 3-04-469 ganiseeriti Eesti Panga välisoperatsioonide valitsus AS-ks Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP). 16.06.1992 allkirjastati Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse reorganiseerimise ja PEAP moodustamise komisjoni akt, mille kohaselt jäi Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse Moskva korrespondentkonto summa PEAP bilanssi. 18.11.1992 kuulutati moratoorium Tartu Kommertspangale, PEAP-le ja UBB-le. Riigikogu võttis 20.01.1993 seoses Vene Föderatsiooni sanktsioonidega Eesti pankade vastu ning arvestades sellest tingitud olukorda PEAP-s ja UBB-s, vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontode kohta”. Sellega otsustas Riigikogu moodustada Eesti Panga juures VEB-s külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Vabariigi nõuete fondi nimetusega Riiklik VEB Fond (SA VEB). Fondi koondati PEAP ja UBB nõuded VEB-s külmutatud kontode kohta, lubati fondil lasta välja fondi koondatud nõuete ulatuses vabalt ringlevaid sertifikaate, mille tingimused määrab Eesti Pank ning millega pidi kompenseeritama PEAP ja UBB klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud VEB-s külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus VEB vastu osas, mis ületab klientide nõudeõiguse summat. Riikliku VEB Fondi haldajaks määrati Eesti Vabariigi nimel Eesti Pank ning fondi peaülesandeks määrati lahenduste leidmine Eesti pankade ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks VEB-s külmutatud kontode suhtes.
2. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding esitasid 31.12.2004 Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Vabariigi kohustamiseks kompenseerima kaebajatele Riikliku VEB Fondi sertifikaadid kas riigi võlakirjade, raha maksmise või muu õiglase hüvitise määramise kaudu; alternatiivselt paluti tunnistada õigusvastaseks Eesti Vabariigi tegevusetus ja viivitus kaebajatele väljastatud Riikliku VEB Fondi sertifikaadi õiglasel kompenseerimisel. Tallinna Halduskohtu 02.12.2008 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-04-469 tühistati halduskohtu 02.12.2008 otsus kohustamisnõuete rahuldamata jätmise osas ning tehti uus otsus, millega rahuldati kaebused osaliselt ja kohustati Eesti Vabariiki üheksa kuu jooksul otsustama Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 01.02.2011 määrustega, millega ei võetud Eesti Vabariigi, Eesti Panga ja SA VEB kassatsioonkaebusi menetlusse.
3. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding esitasid 02.11.2011 Tallinna Halduskohtule taotluse Eesti Vabariigi trahvimiseks Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse täitmata jätmise eest. Taotlejatele ei ole kätte toimetatud haldusakti, millega oleks täidetud kohtuotsuse ettekirjutus. Samuti pole avaldatud ja jõustatud ühtegi üldakti, millega riik oleks kohtuotsuse täitnud. Kohtuotsuse resolutsiooni peab tõlgendama koostoimes kohtuotsuse motiveeriva osaga. Kohtuotsuse ettekirjutuse täitmiseks ei saa olla varatu VEB Fondi likvideerimine, sest kohus on otsuses märkinud: „Sekkudes avalik-õiguslike meetmetega eraõiguslikesse suhetesse, võtab riik endale vastutuse eelnimetatud meetmete proportsionaalsuse ja efektiivsuse eest. Riik ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et ta on loonud Riikliku VEB Fondi, mille puhul on teada, et selle fondi vastu nõuete esitamine on tulemusetu.“. Isegi juhul, kui VEB Fondi likvideerimist puudutav eelnõu oleks tänaseks jõustunud üldakt, on riik jätnud kohtuotsuse täitmata. 21.11.2011 täiendavas selgituses leiti, et vastustaja 17.11.2011 vastuses kirjeldatud haldusesisesed toimingud ei ole kohtuotsuse täitmine, kuna kaebajate subjektiivsete õiguste sfääris ei kaasne nendega mingeid muudatusi. Need ei oma haldusevälist mõju kaebajatele. Riigi poolne kohtuotsuse täitmata jätmine on süüline. Rahandusminister on 24.05.2011 vastuses kohtunõudele nr 1.113/6196 VEB Fondi likvideerimisega seotud vaidluses haldusasjas nr 3-11-1026 märkinud, et ringkonnakohus möönab sertifikaatide väärtusetust ja Riikliku VEB Fondi tegevuse nurjumist. Vastuses selgitati, et riik saab kohtuotsusega kohustuse otsida alternatiivseid lahendusi, kuna Eesti Vabariigi kehtestatud regulatsioon on olnud pikaajaliselt sisutu ning ei ole taganud piisava efektiivsusega puudutatud isikute õigusi. Alternatiivne lahendus on jäetud teadlikult loomata. 2

(6)3-04-469

1. Eesti Vabariik Vabariigi Valitsuse kaudu palus jätta taotlus rahuldamata, märkides, et taotlusest nähtuvalt vaidlustatakse riigi tegevusetust kohtuotsuse täitmisel. Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse resolutsiooniga ei ole tehtud vastustajale ettekirjutust välja anda konkreetse sisuga haldusakt. Kohtuotsuse täitmiseks on teostatud järgmised toimingud: 1) Eesti Pank ja VEB Fond on korduvalt pöördunud VEB panga poole nõudmisega külmutatud vahendid vabastada. Vastuseks on alati teatatud, et see pole võimalik, kuni Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel pole lahendatud endise NSVL välisvõla ja aktivate õigusjärgluse küsimust. Viimati pöördus Eesti Pank VEB panga poole 28.03.2011 eesmärgiga saada infot külmutatud kontodel oleva raha omanike kohta. VEB pank vastas 18.04.2011, et ei väljasta kontode kohta infot, kuna kahe riigi vahel on lahendamata endise NSVL välisvõla küsimus; 2) Rahandusministeeriumi töötajad on kohtunud mitmel korral taotlejate esindajaga ja kohtuotsuse täitmise küsimusi arutanud; 3) Kohtuotsuse täitmist arutati valitsuskabineti 29.09.2011 nõupidamisel, kus Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele seaduse või Riigikogu otsuse eelnõu, mis sätestab Riigikogu 20.01.1993 otsusega „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ p-ga 1 moodustatud Riikliku VEB Fondi lõpetamise ja sertifikaadiomanike nõuete rahuldamise SA VEB likvideerimismenetluses. 29.09.2011 oli Vabariigi Valitsus sertifikaatide hüvitamise küsimuse otsustanud. Kuna Vabariigi Valitsuse otsustus eeldas Riigikogu poolt vastuvõetavat akti, siis 29.09.2011 otsustatu tuli täiendavalt esitada Riigikogu menetlusse; 4) Rahandusministeerium saatis 18.10.2011 Riigikogu otsuse eelnõu kooskõlastusringile; 5) Rahandusministeerium esitas 26.10.2011 Vabariigi Valitsusele Riigikogu otsuse eelnõu, millega nähakse ette sertifikaatidega esindatud nõuete rahuldamine sihtasutuse VEB vara müügist laekuvate vahendite arvel. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks Riigikogu 20.01.1993 otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“; 6) Vabariigi Valitsuse 27.10.2011 istungil arutati Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine“ eelnõu ja otsustati see esitada Riigikogule vastavalt rahandusministri esitatud eelnõule; 7) Riigikogu otsuse eelnõu anti Riigikogule menetlemiseks 07.11.
2. Seega ei saa rääkida riigi tegevusetusest kohtuotsuse täitmisel, sest riik on asunud kohtu ettekirjutust täitma. Kohtuotsuse resolutsioonist lähtuvalt ei ole riigil üheselt mõistetavat kohustust maksta hüvitist Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete eest, vaid otsustada nõuete hüvitamise küsimus. Kohtuotsuse kohaselt ei ole kohtul võimalik ette kirjutada, milliste vahenditega ja kuidas peab toimuma sertifikaadi omanike õiguste tagamine. Sellest lähtuvalt esitati Riigikogule eelnõu, mille järgi toimub sertifikaadiomanike nõuete rahuldamine SA VEB likvideerimismenetluses. SA VEB nõukogu on sihtasutuse lõpetamise otsustanud 24.03.2011, kuid vahepeal toimunud kohtumenetlused ei võimaldanud likvideerimismenetlust läbi viia. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur, AS Pärnu Kalur Holding, AS Baltic Computer Systems, AS Volta, OÜ Belesta ja OÜ Kommunaar (likvideerimisel) vaidlustasid Tallinna Halduskohtus sihtasutuse nõukogu otsuse sihtasutuse likvideerimise kohta (haldusasi 3-11-1026), kus vastustajateks olid sihtasutus VEB ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Läti Merelaevandus AS ja Saare Kalur AS esitasid ka hagi sihtasutuse nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtule (tsiviilasi 2-11-23161) ning taotlesid Eesti Vabariigi kaasamist kolmanda isikuna kostja poolel. Mõlemas menetluses sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi, mille kohaselt SA-d VEB ei kustutata registrist enne 01.11.
3. Samas ei ole VEB Fondi likvideerimise küsimus asjakohane, kuna käesoleval juhul vaieldakse kohtuotsuse tähtaegse täitmise üle. Riik on kohtuotsuse täitmisega aktiivselt tegelenud, otsides kohtuotsuse kohaselt alternatiivseid lahendusi sertifikaadiomanike õiguste tagamiseks. Riigi tegevuses või väidetavas tegevusetuses puudub süü ja ükski asjas esitatud tõend ei osunda riigi tahtlusele mitte täita kohtuotsust. Maksimaalse trahvi määramine ei oleks põhjendatud. Trahvi määramine ei aitaks antud juhul ka kaasa kohtuotsuse kiiremale täitmisele. 3

(6)3-04-469

1. Tallinna Halduskohtu 25.11.2011 määruse resolutsiooni p-ga 1 tuvastati, et Eesti Vabariik on Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse nr 3-04-469 täitmisega viivitanud; p-ga 2 jäeti Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pankrotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding taotlus Eesti Vabariigile Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks rahuldamata. Põhjendused: Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse resolutsiooniga ei tehtud Eesti Vabariigile ettekirjutust kindla sisuga otsuse langetamiseks üheksa kuu jooksul, vaid kohustati otsustama Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus. Seega on tegemist vastustaja diskretsioonilise otsusega. Esmalt tuleb tuvastada, kas vastustaja on asunud kohtuotsust täitma ja kas kohtuotsus on täidetud tähtaegselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-22-03). Kuna vastustaja on sooritanud kohtuotsuse täitmiseks mitmeid toiminguid, siis ei ole tegemist kohtuotsuse täitmata jätmisega tegevusetuse näol, mistõttu tuleb analüüsida, kas kohtuotsuse täitmisel esineb viivitusi. Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse resolutsioon on suunatud Eesti Vabariigile tervikuna ja vastustajale on jäetud kohtuotsuse täitmiseks ulatuslik diskretsioon. Nähtuvalt Riigikantselei avalikust dokumendiregistrist on 27.10.2011 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil arutatud Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine“ eelnõud. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega otsustati esitada Riigikogule otsuse eelnõu vastavalt rahandusministri esitatud eelnõule. Seega on käesoleval juhul Vabariigi Valitsus otsustanud Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse. Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Protokollilise otsuse puhul ei ole tegemist Vabariigi Valitsuse õigusaktiga, mistõttu ei saa lugeda 27.10.2011 otsuse langetamist kohtuotsuse täitmiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise otsustamise küsimus on Riigikogu pädevuses vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 65 p-le
2. Riigikogu kodulehelt nähtuvalt on Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu menetluses, mistõttu on kohtuotsust asutud küll täitma, kuid seda ei saa lugeda täidetuks. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.02.2011 ja kohtuotsuse täitmise viimane tähtpäev oli 01.11.
3. Käesolevaks ajaks on nimetatud kuupäev möödunud, mistõttu on vastustaja langenud kohtuotsuse täitmisega viivitusse. Kohtuotsuse täitmisel esines objektiivseid takistusi kohtumenetluste näol, kuid need lõpetati kompromissi kinnitamisega vastavalt Tallinna Halduskohtu 01.06.2011 ja Harju Maakohtu 16.06.2011 määrustega. Määrustest nähtuvalt on kompromisslepingu punktiga 1 lepitud kokku, et SA-d VEB ei kustutata registrist enne 01.11.
4. Seega võisid kohtuvaidlused mõjutada kohtuotsuse täitmist kuni kompromisslepingu sõlmimiseni, kuid mitte kauem. Sellist seisukohta kinnitab ka vastustaja 24.05.2011 vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-11-
5. Kuna vastustajaks ei ole konkreetne haldusorgan, vaid Eesti Vabariik, ei täidaks rahatrahv karistuslikku ega kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-27-06). Arvestades, et vastustaja on kohtuotsuse täitmiseks sooritanud mitmeid toiminguid, on rahatrahvi määramise otsustamisel kohane lähtuda analoogia korras mittevaralise kahju hüvitamise nõuete lahendamise kohtupraktikast (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-43-11 p 18, nr 3-3-1-80-09 p 12, nr 3-3-1-44-06 p 14). Arvestades eeltoodut ja seda, et kohtuotsuse täitmiseks antud tähtaega ei ole oluliselt ületatud, on piisavaks sanktsiooniks tuvastada kohtumääruse resolutsioonis vastustaja poolt kohtuotsuse täitmisega viivitamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
6. Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), AS A.O. Imbi (pank4

(6)3-04-469 rotis), AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus Eesti Vabariigile rahatrahvi määramata jätmise osas ning määrata Eesti Vabariigile kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahv taotlejate kasuks või alternatiivselt määrata Eesti Vabariigile rahatrahv; samuti palutakse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis annaks õigusliku aluse reaalsele sunnimehhanismile Eesti Vabariigi poolt kaalutlusõigusest lähtuva kohtuotsuse täitmiseks. Põhjendused: Riigikohus selgitas otsuse nr 3-3-1-22-03 p-s 15, et üksnes juhtudel, kus halduskohus on kohustanud menetlusosalist midagi tegema, kuid ei ole määranud selleks tähtaega, tuleb lähtuda mõistliku aja määratlusest ja sisustada seda läbi tegevusetuse ja viivituse. Kohus ei arvestanud, et kohtuotsuse täitmiseks oli antud 9-kuuline tähtaeg alates otsuse jõustumisest. Tähtaeg anti selleks, et riigil oleks võimalik otsustada, kuidas sertifikaadiomanike õigused tagada ja otsuse elluviimiseks läbida vajalikud menetlused, sh Riigikogu poolt õigustloovate aktide vastuvõtmine. Vastava tähtaja jooksul pidi riik kas kehtestama üldakti või andma kaebajate suhtes haldusevälist mõju omava haldusakti. Midagi sellist ei ole tehtud. Seega pidi kohus trahvi määramisel üksnes tuvastama, kas kohtuotsus on täidetud või mitte. Antud asjas on kohtuotsus jäetud täitmata. Kohtuotsuse täitmata jätmine on süüline ja tahtlik. Rahandusministeeriumi 24.05.2011 vastusest kohtunõudele haldusasjas nr 3-11-1026 nähtub, et riik on selgelt aru saanud kohtuotsusest tulenevatest kohustustest. VEB Fondi likvideerimine ei ole kohtuotsuse täitmine. Alternatiivne kohtuotsuse nõuetele vastav lahendus on jäetud teadlikult loomata. Isegi kui VEB Fondi likvideerimist puudutav eelnõu oleks tänaseks Riigikogu poolt vastu võetud ja jõustunud, on jäetud kohtuotsus täitmata. Seda seisukohta toetab ka professor KM 22.11.2011 arvamus. Regulatsioon halduskohtu otsuse täitmisele sundimiseks on puudulik ja vastuolus PS §-ga

1. Halduskohus tuvastas, et riigile määratav rahatrahv ei täida oma eesmärki. Ka vastustaja leidis, et trahvi määramine ei aita kaasa kohtuotsuse kiiremale täitmisele. Lisaks laekub riigile määratav rahatrahv riigieelarvesse. Kaebajate jaoks puudub reaalne ja eesmärgipärane menetlus, mille kaudu oleks võimalik sundida Eesti Vabariiki kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmisele. Antud asjaoludel saaks kohaseks sunnimeetmeks olla näiteks karistusliku iseloomuga trahv kohtuotsuses õigustatud isikute kasuks, mida on võimalik kohtutel kohaldada kuni otsuse täitmiseni. Riigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused. Seega peab riik kehtestama menetluse, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse.
2. Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata, leides, et kuna kaebajad esitasid halduskohtule taotluse vastustaja trahvimiseks seoses kohtuotsuse mittetähtaegse täitmisega, ei oma asjas tähtsust, millise sisuga eelnõu on Riigikogule menetlemiseks antud ja kas selles sätestatu on kaebajate arvates piisav või mitte. Riigikogu pole veel otsustanud, kuidas toimub Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse lahendamine. Riigikogule esitatud eelnõud alles menetletakse ja millisel kujul otsus vastu võetakse, pole teada. Seega pole asjakohased määruskaebuse väited sellest, kuidas riik peaks kohtuotsust täitma. Samuti pole asjakohane KM 22.11.2011 arvamus. Ükski asjas esitatud tõend ei osunda Eesti Vabariigi tahtlusele jätta kohtuotsus täitmata. Osalt on viivituse põhjustanud teema keerukus ning osalt seadusandja soov süveneda teemasse ja kuulata eelnõu menetlemisel ära kõik osapooled. 29.09.2011 valitsuskabineti otsusega võttis Vabariigi Valitsus vastu põhimõttelise otsuse, kuidas ringkonnakohtu otsust täita. Otsuse täitmine eeldas aga Riigikogu kaasatust. Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete rahuldamine“ (130 OE) menetlust alustas Riigikogu 07.11.
3. Tänaseks on eelnõud menetlev Riigikogu õiguskomisjon arutanud teemat kahel korral (14.11.2011 ja 05.12.2011), viimasel istungil võimaldati ärakuulamisõigus ka määruskaebuse esitajate esindajale. Eelnõud arutati 12.12.2011 Riigikogu rahanduskomisjonis, kelle arvamust küsis eelnõud menetlev Riigikogu õiguskomisjon, tuvastamaks valitud vahendite korrektsus. Riigikogu õiguskomisjon analüüsib teemat veel 19.12.2011, kuid samas on teema määratud Rii5

(6)3-04-469 gikogu täiskogu 11.01.2012 päevakorda, et lõpetada eelnõu esimene lugemine. Riik on kehtestanud menetluse, mis tagab isiku õiguste kaitse kohtuotsuse mittetäitmisel. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatava rahatrahvi puhul on esmane eesmärk kohtuotsuse täitmise tagamine. Kuna riik on asunud kohtuotsust täitma ja puudub vajadus riigi sundimiseks kohtuotsuse täitmisele. Regulatsioon halduskohtu otsuse täitmisele sundimiseks ei ole puudulik ega vastuolus PS §-ga

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 98 lg 3 nägi ette, et kohus määrab kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 6 400 eurot. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsus on jäetud tähtaegselt süüliselt täitmata, siis on kohtul võimalik teostada diskretsiooni trahvi suuruse osas, võttes arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ja suuruse määramisel tähtsust.
3. Halduskohus tuvastas, et vastustaja ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsust haldusasjas nr 3-04-469 tähtaegselt (hiljemalt 01.11.2011) täitnud ja vaatamata objektiivsetele takistustele ei olnud kohtuotsuse ettekirjutuse täitmine võimatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et isegi kui kohtumenetlused takistasid kohtuotsuse täitmist, lõppesid need kompromissidega juba juunis
4. Vastustaja vastustest nähtuvalt tehti aga esimene toiming pärast kompromisside kinnitamist alles 29.09.2011, mil toimus valitsuskabineti nõupidamine. Seega oli vastustaja tegevusetu üle kolme kuu. Vastustaja ei ole sellist tegevusetust millegagi põhjendanud, mistõttu saab asuda seisukohale, et vastustaja on kohtuotsuse täitmiseks toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud ja seega jätnud süüliselt kohtuotsuse tähtaegselt täitmata.
5. Eeltoodust tulenevalt esineb seaduslik alus vastustaja trahvimiseks. Arvestades, et vastustaja ei ole Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse lahendamisel olnud täielikult tegevusetu ja on asunud kohtuotsust täitma, ei ole põhjendatud trahvi määramine võimalikus maksimaalses suuruses, vaid antud asjas võib kohaseks trahvimääraks pidada 3 200 eurot (vt ka Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr 3-3-1-22-03, p 21).
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole regulatsioon halduskohtu otsuse täitmisele sundimiseks puudulik ega vastuolus PS §-ga
7. Kohtuotsuse täitmise sunnimeetmena on ettenähtud kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdioleva menetlusosalise trahvimine. Rahatrahvi määramine on sunnivahend ettekirjutuse täimata jätmises süüdioleva menetlusosalise korrale kutsumiseks. Ühelt poolt täidab rahatrahvi määramine ettekirjutust mittetäitva menetlusosalise karistamise eesmärki, teiselt poolt on tegemist mõjutusvahendiga kohtuotsusega tehtud ettekirjutuse kiiremaks täitmiseks. Süüdioleva menetlusosalise trahvimise eesmärgiks ei ole teistele menetlusosalistele tulu teenimise võimaluse andmine. Nii kuni 31.12.2011 kehtinud kui ka alates 01.01.2012 kehtivas HKMS-s on ettenähtud piisavad meetmed kohtuotsuse täitmata jätmise eest vastutava menetlusosalise sanktsioneerimiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada ei ole vaja.
8. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse ning teeb uue määruse, millega määrab Eesti Vabariigile Vabariigi Valitsuse kaudu Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse tähtaegse täitmata jätmise eest trahvi summas 3 200 eurot. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 6