Obsah (4)

§ 188§ 195§ 187§ 2

Tsiviilasi nr 2-18-6538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019., Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6538 Tsiviilasi

) § 187 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine); sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude 6 Tsiviilasi nr 2-18-6538 täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188

kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal; eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist; võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.

§ 195

lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Eelnevast tulenevalt saavad hageja nõude aluseks olla

§ 187

lg 1 esimene lause ja

§ 188

lg 1.

§-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15.1): • sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (

§ 187

lg 2); • sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (

§ 187

lg 2); • võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (

§ 188

lg 1); • võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (

§ 187

lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); • teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (

§ 188lg 1).

18. Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud vara tagasivõitmise üldised eeldused.

§ 187

lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).

§ 187

lg-s 1 sätestatust tulenevalt on tagasivõitmise eesmärgiks seega võita tagasi tehing, mille võlgnik on teinud vältimaks võla sissenõudmist sundtäitmise käigus. Tagasivõitmise eeldused

§ 187

lg 2 järgi on 7 Tsiviilasi nr 2-18-6538 järgmised: sissenõudjal on täitedokument, tema nõue on sissenõutav ning senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi või on alust eeldada, et see ei anna tulemusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja I suhtes olemas kehtiv täitedokument, s.o

§ 2lg 1 p 1 kohane kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX.

Otsus jõustus 13.06.2017. Seega on hageja nõue kostja I suhtes muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et täidetud on esimene eeldus, s.o kehtiva täitedokumendi olemasolu kostja I suhtes. Kostja I suhtes on Harju Maakohtu 10.05.2017 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas XXX 25.07.2017 alustatud täitemenetlus nr XXX, kus hageja on sissenõudjaks. Käesolevaks ajaks on kostja I suutnud täitemenetluses kohustusi täita kokku 1590,26 euro ulatuses. Kohtutäitur Oksana Kutšmei vastusest (I kd, tlk 21-23) nähtub, et võlgniku kontode arestimise tulemusena laekus täitemenetluse jooksul kokku 1759,70 eurot, millest sissenõudjale kanti üle 1590,29 eurot. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kuulub kostjale I seitsme äriühingu osalus. Kohtutäituri hinnangul I.V. kuuluvate äriühingute realiseerimine ei vii sissenõudja nõude märkimisväärsele rahuldamisele. Kostjale I kuulus enne täitemenetluse algatamist ½ kaasomandi osa kinnisasjadest registriosa numbritega XXX ja XXX, mille võlgnik võõrandas XX.XX.XXXX kostjale II. Täitemenetluseregistrist nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust erinevate täiturite juures. Seega ei ole sissenõude pööramine kostja I varale viinud nõude rahuldamiseni. Hageja on hagis välja toonud ka asjaolud, mis annavad alust arvata, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Sellele viitab muuhulgas ka kostja I enda poolt Tartu Maakohtule 10.04.2018 esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus, mida Tartu Maakohus menetleb tsiviilasja nr XXX raames. Kostja I poolt esitatud avalduse kohaselt tal realiseeritavat vara ei ole. Seega on tõendatud, et senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi. 19.

§ 188

kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Võõrandamisleping sõlmiti XX.XX.XXXX. Hageja on tehingu tagasivõitmise hagi kohtule esitanud 26.04.

1. Seega on võõrandamisleping sõlmitud vähem kui kolm aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist, mistõttu ei saa olla vaidlust ka hagi tähtaegsuse osas.
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kostja I on korteriomandite võõrandamisega hageja huve kahjustanud. Riigikohus on märkinud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine täielikult või osaliselt võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt RKTsKo nr 3-2-1120-10, p 12). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt nt RKTsKo nr 3-2-1-62-12, p 10; nr 3-2-1-149-13, p 40). Riigikohus on lahendi nr 3-21-111-16 p-s 20 märkinud, et tehingu tagasivõitmise puhul on „ … oluline see, kas hinnatava tehinguta oleks võlausaldajatel võimalik oma nõudeid rahuldada või teha seda suuremas ulatuses. See sõltub aga eelkõige sellest, kas ja milliseid kohustusi on tehinguga loodud.“ Käesoleval juhul tuleb seega hinnata, milline oleks olnud kostja I majanduslik olukord, kui 8 Tsiviilasi nr 2-18-6538 ta ei oleks võõrandamislepingut sõlminud. Juhul, kui kostja I ei oleks vara võõrandamislepinguga kostjale II märkimisväärselt ebaproportsionaalse vastusoorituse eest võõrandanud, oleks selle vara omanikuks kostja I. Sellisel juhul saanuks kohtutäitur selle vara realiseerimise tulemi arvelt hageja nõude suuremas osas täita. Praegusel juhul ei ole aga täitemenetlus tulemust andnud ning esitatud asjaolude kohaselt puudub kostjal I vara, millele oleks võimalik hageja nõude sundtäitmiseks sissenõuet pöörata. Seega ei ole kahtlust, et kostja I muutis ennast võõrandamislepinguga sisuliselt varatuks ja sellega omakorda hageja nõude rahuldamise kostja I vara arvel sisuliselt võimatuks. Eeltoodu põhjal on ilmne, et vara müümine kostjale II kahjustas hageja kui sissenõudja huve. Kohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt oli XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval (XX.XX.XXXX ) 115 000 eurot ning XXX asuva korteriomandi turuväärtus väärtuse kuupäeval 3000 eurot. Seega kuulus XX.XX.XXXX I.V. vara hulka ½ korteriomanditest turuväärtusega 59 000 eurot ning varaga seotud ½ laenukohustusest summas 45 155,64 eurot. I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldo oli seega 13 844,36 eurot. 02.02.2006 sõlmitud müügitehinguga võõrandas I.V. korteriomandite osad kokku hinnaga 8 500 eurot, kuid talle jäi alles kogu laenukohustus summas 45 155,64 eurot. Seda tõendab ka kostjate poolt kohtule esitatud Danske Bank kinnitus selle kohta, et kostjaga I ja II sõlmitud laenumakseid debiteeritakse P.T. kontolt (I kd tlk 96). Eelnevast tulenevalt võõrandas kostja I korteriomandi, kuid selle ostmisel võetud laenukohustus jäi alles. Seega jäi I.V. kirjeldatud varade ja kohustuste saldoks tehingu tulemusena -36 655,64 eurot. Eelnevast tulenevalt vähenes I.V. vara tagasivõidetava tehingu tulemusena 50 500 euro võrra. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et sellise tehingu tegemiseks puudus igasugune mõistlik ja ratsionaalne põhjus ja vastavat põhjendust ega tõendeid ei ole kostjad esitanud.
3. Kostjad on asunud seisukohale, et tuvastamaks kas tegelikult antud tehinguga võlausaldajate huve kahjustati, tuleks korteri väärtuse kindlakstegemiseks eksperthinnangus toodud XX.XX.XXXX väärtusest maha arvestada nii laenujääk kui ka I.V. kaasomandi osa suurusele vastavad P.T. poolt tasutud laenumaksed, mida viimane on teinud kostja I eest. Kohus selgitab, et AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kostjad ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kostjate osa korteriomandites oleks olnud kuidagi teisiti jaotatud kui ½ ja ½ . Asjaolu, et P.T. on teostanud laenumakseid oma pangakontolt ning ka sissemaksuraha kanti P.T. pangakontolt ei muuda pooltele kuuluva omandiosa suurust. See kuidas kostjad sisesuhtes kohustuste täitmises kokku on leppinud ei ole käesoleva asja lahendamiseks oluline. Seega ei ole põhjendatud kostjale I kuulunud korteriomandite mõtteliste osade väärtusest P.T. poolt tasutud laenumakseid maha arvestada. Võõrandatud korteriomanditel lasuva hüpoteegiga tagatud laenu jääki ei ole samuti võimalik käesoleval juhul korteriomandite väärtusest lihtsalt maha arvestada. Juhul, kui käesoleval juhul hüpoteegipidaja hüpoteegi realiseerimiseks vara võõrandab, või kostja II kui vara omanik selle hüpoteegipidajale tasub, läheb hüpoteegipidaja nõue kostja I vastu AÕS § 349 lg 3 alusel üle kostjale II. Kuivõrd pooled on käesoleval juhul panga ees solidaarvõlgnikud läheb tagatud rahaline nõue üle ½ ulatuses. Kuna kostja I on käesoleva ajani laenulepingus 9 Tsiviilasi nr 2-18-6538 kohustatud isikuks, siis ei ole põhjendatud laenujäägi korteriomandite väärtusest maha arvestamine, kuna selle tasumise kohustus on kostjale alles jäänud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja I on korteriomandite võõrandamisega alla turuhinna kahjustanud võlausaldaja huve.
4. Lisaks eelnevale tuleb hagi rahuldamiseks hinnata, kas tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest.

§ 188

lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

§ 188

lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

§ 188lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse (Pankr

S) § 117 kohaselt. Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et P.T. on I.V. elukaaslane, seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 2 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed isikud, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool nii müüja täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnisasja realiseerimise kaudu.

1. Kostjad on selgitanud, et kostja II ei teadnud, ei pidanudki teadma ja ei saanud ka arvata, et selline tehing kahjustab või võib kahjustada võlausaldajate huve. Korteri eest oli tema ise maksnud kuni kaasomandi osa müügilepingu sõlmimiseni ainuisikuliselt ja selline tehing ei saanud tema teadmist mööda kellegi teise huve kahjustada. Korteril oli suur laenujääk ning hüpoteegiga tagatud nõue on üksnes pangal. Kohtu hinnangul ei ole antud vastuväide põhjendatud. Kostja II pidi aru saama, et olukorras, kus kostja I võõrandab talle korteriomandi, jättes laenukohustuse endale, on tegemist võlausaldaja huve kahjustava tehinguga.
2. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise nõue tuleb rahuldada. Võõrandamisleping, millega kostja I võõrandas alla turuväärtuse kostjale II vaidlusaluse vara, tuleb tunnistada kehtetuks.
3. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus tehingu tagasivõitmiseks ning käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, on selle õiguslikuks tagajärjeks TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning

§ 195

lg 1 alusel, et lepinguga taotletud õigusmuudatust (vara võõrandamist) ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt selle võõrandaja omandis (vt RKTsKo nr 3-2-1-74-16, p 18). Kui tagasivõidetava tehingu esemeks on kinnisasi, muutub kinnistusraamatu kanne lepingu kehtetuks tunnistamise korral materiaalselt ebaõigeks ning õigustatud isikul tekib AÕS § 65 lg 1 alusel nõue kande parandamiseks ning sissenõudjal samal ajal

§ 195lg 1 järgne nõudeõigus (vt RKTs

Ko nr 3-2-1-74-16, p 18.1).

1. Kuna võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kinnistusraamatu kanded kostja II omanikuks olemise kohta materiaalselt ebaõigeks, rahuldab kohus AÕS § 10 Tsiviilasi nr 2-18-6538 65 lg 1 alusel hageja nõude ka kinnistusraamatu kannete parandamist puudutavas osas, millega hageja nõuab kostja I kandmist kinnisasjade ½ kaasomanikuna kinnistusraamatusse.
2. Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõusid. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 kohaselt kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist hagi rahuldamise korral. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab abinõud taotluse esitamisel. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 3701 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv, 588 eurot ekspertiisikulud ja 2613 eurot õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu suurus on seadusest tulenev on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks kuluks ekspertiisimaksumus summas 588 eurot, sest ekspertiis teostati olulise tõendamist vajava asjaolu kohta. Õigusabile on hageja esindajal kulunud 20,1 tundi.
5. Kostjad on avaldanud, et nii hagejat kui ka kostjaid esindavad menetluses vandeadvokaadid. Eelduslikult on advokaatidest esindajate töömaht ühes menetluses ligilähedane, kui mitte võrdne. Hageja esindaja on oma 22.02.2019 seisukohas leidnud, et kostjate esindaja põhjendatud menetluskulu on kokku 3,75 tundi. Samas on kostjatel õigusabile kulunud tasu enam kui kaks korda väiksem hageja poolt kulutatud ajast, mis on 20,1 tundi. Järelikult on hageja esindaja kostjate hinnangul, kas oma menetluskulu alusetult paisutanud (enam kui 5 korda suurem kostjate menetluskulust) või on esitanud vastuväite kostjate menetluskuludele põhjendamatult. Kohus ei nõustu kostjate esindaja seisukohaga. Kostjate lepinguline esindaja astus antud asjas menetlusse alles 26.09.2018 toimunud kohtuistungil. Selleks ajaks olid kostjad edastanud kohtule juba kaks sisulist vastust. Seega ei saa pidada esindajate tööd antud asjas võrdseks. Lisaks sellele on hagiavalduse koostamine oluliselt mahukam ja keerukam kui kostja vastuse koostamine. Arvestada tuleks, et juba hagiavalduse mahuks on umbes 5 lehekülge ning kostjate esindaja poolt esitatud ainus sisuline dokument on 3 leheküljeline.
6. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva kohtuasja mahtu ja keerukust on hageja õigusabikulud 20,1 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikud kulud ning kuuluvad rahuldamisele. 11 Tsiviilasi nr 2-18-6538
7. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 3701 eurot. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 3701 eurot.
8. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivisintressi kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 näidatud määras.
9. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12