S § 139 lg-s 3 ja § 140 lg-s 5 sätestatud teadete avaldamise eesmärk on teavitada avalikkust kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud DP-dest. Seda eesmärki arvestades ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks nende teadete mittejälgimist. PlanS § 139 lg-s 3 ettenähtud teadetega tutvumata jätmine on isikust olenev põhjus ja seda ei saa käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kaebajat ei saa pidada kogenematuks isikuks ning kaebajale pidi olema teada nii Ametlikes Teadaannetes kui ka teistes PlanS § 139 lg 3 kohastes publikatsioonides avaldatavate teadete õiguslik tähendus kui ka kaebetähtajad ja vajadus neid järgida. Tõsiseltvõetav ei ole väide, nagu olnuks info leidmine raskendatud, kuna kogu kirjavahetus ja muu teave liikus kaebaja väitel eksitava pealkirjaga „Laki tn 25 krundi detailplaneering“. Just selline on kõnealuse DP nimi ning selle osalise kehtetuks tunnistamise kohta Karjavälja 12 osas avaldati ka teated. 6.5 Väidetav avalik huvi ei kaalu üles õigushüvesid, mida tähtaja ennistamine kahjustaks ja puudutatud isiku huve. Kuigi kõigi planeeringuid puudutavate asjade puhul tuleb mõningast avalikku huvi jaatada, ei ole praeguses asjas tuvastatav ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks hilinenult esitatud kaebuse menetlemist. Tähtaja ennistamine kahjustaks oluliselt õiguskindlust ning kolmanda isiku huve ja õigusi, eeskätt ettevõtlusõigust ja omandiõigust. Kaebetähtaegade eesmärk on vältida kindlusetust, mis kaasneks sellega, kui haldusakte saaks vaidlustada piiramatu aja 4 jooksul. Kaebus ei ole esitatud mõnepäevase hilinemisega, vaid mitu kuud pärast kaebetähtaja möödumist. Selleks ajaks oli kolmandal isikul põhjendatud alus eeldada, et otsus jääb kehtima ja seda ei ole vaidlustatud. Kolmas isik on asunud tuginema vaidlusalusele otsusele ning kavandama sellest lähtuvalt oma tegevust ja tegema vastavalt kulutusi. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 8.
lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. PlanS § 141 sätestab kaebetähtaja osas eriregulatsiooni, andes otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui isik sai teada planeeringu kehtestamisest. Kaebajal oli 21.03.2019 otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva alates päevast, kui ta sai teada planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest. 9. Praegusel juhul on kaebetähtaegsuse küsimuse lahendamiseks seega oluline tuvastada, millal kaebaja sai DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsusest teada või pidi teada saama. 9.1 PlanS § 140 lg 5 kohaselt teavitatakse DP osalisest kehtetuks tunnistamisest PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes käesoleva seaduse § 139 lg-tes 3 ja 5 sätestatud nõuetest. PlanS § 139 lg 3 kohaselt avaldatakse DP kehtestamise teade 30 päeva jooksul DP kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille kohaliku omavalitsuse üksus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. PlanS § 139 lg 5 kohaselt tuleb DP kehtestamisest teatamisel anda lühikokkuvõte DP sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda DP elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. 9.2 Vaidlust ei ole, et Tallinna linn on DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta avaldanud kooskõlas PlanS § 140 lg-ga 5 ja § 139 lg-ga 3 teate 22.03.2019 Tallinna linna kodulehel, 25.03.2019 Eesti Päevalehes, 26.03.2019 Ametlikes Teadaannetes ning 01.04.2019 Tallinna linna ajalehes Pealinn. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja ei kuulu isikute hulka, keda oleks tulnud vaidlusalusest otsusest teavitada isiklikult. Riigikohus on 28.12.2012 määruses asjas nr 3-3-1-69-12 selgitanud, et on mõistlik ja planeerimisseadusega kooskõlas eeldada, et planeeringu kehtestamise teadet otsitakse kas veebilehelt, vallalehest, maakonnalehest või päevalehest tingimusel, et valitud avaldamiskoht on nõuetekohane. Juhtudel, kui huvitatud isik pole planeeringu kehtestamise teadet märganud, loetakse isik planeeringu kehtestamisest teada saama pidanuks vastava teate nõuetekohase avaldamisega (p 14). Eelviidatud seisukoht on kohaldatav ka planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teadasaamise aja kindlakstegemisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema puhul ei ole eelviidatud Riigikohtu lahend kohaldatav, kuna teda ei saa pidada huvitatud isikuks nagu planeeringuala naabreid või DP taotlejat. Kohtu hinnangul ei saa kõnealusest Riigikohtu seisukohast kuidagi välja lugeda seda, et üksnes PlanS § 127 lg-s 2 nimetatud isikute puhul, kes on üldjuhul planeeringumenetlusse kaasatud ja kellele nende õigusi ja huve puudutavad otsused teadmiseks edastatakse, hakkab kaebetähtaeg kulgema DP kehtestamise või osalise kehtetuks tunnistamise kohta teate nõuetekohasel viisil avaldamisega. Samuti ei tehta seaduses DP kehtestamise ega osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuste 5 vaidlustamisel kaebetähtaja arvestamisel vahet, kas otsust vaidlustatakse enda subjektiivsete õiguste või avalike huvide kaitseks. Kohus jääb 06.08.2019 määruses avaldatud seisukoha juurde, et populaarkaebusega planeerimisotsuseid vaidlustada sooviv isik peab ise jälgima infokanaleid, mille kaudu kohalik omavalitsus vastavat teavet avaldab. Kuna vastustaja on teated DP osalise kehtetuks tunnistamise kohta avaldanud nõuetekohastes avaldamiskohtades, siis tuleb lugeda, et kaebaja pidanuks saama planeeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teada sellest ettenähtud moel teavitamisest alates, s.o praegusel juhul seega hiljemalt 01.04.2019 ehk alates teate avaldamisest linnalehes Pealinn. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 26.07.2019, s.o pärast vastustaja poolt teate avaldamisega seotud ühekuulise kaebetähtaja möödumist. 9.3 Kaebetähtaja kulgema hakkamist DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes infokanalites avaldamisest alates ei mõjuta asjaolu, et teadetes ei olnud avatud DP osalise kehtetuks tunnistamise eesmärke ega sellega kaasnevaid mõjusid. Käesolevas asjas kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja osundatud Rapla ja Viimsi valla poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teated. Vaidlust pole, et vastustaja poolt avaldatud teadetes on selgelt ära märgitud, milline DP osaliselt kehtetuks tunnistati ja millise kinnistu osas. Põhjendatud on vastustaja selgitused, et hoonestamata kinnistu osas DP kehtetuks tunnistamine ei too kaasa senise olukorra muutust, mille puhul saaks rääkida kaasnevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest, mida oleks saanud teadetes välja tuua. Teadetes sisaldub link/viide internetiaadressile https://tpr.tallinn.ee/, kust on vaidlustatud otsus osaliselt kehtetuks tunnistatud DP nime järgi hõlpsasti leitav. Vastustaja oli DP osalisest kehtetuks tunnistamisest nõuetekohastes avaldamiskohtades teada andnud ning huvitatud isikul oli teadetega tutvumisel võimalus vastav otsus kerge vaevaga üles leida ja selle sisuga tutvuda. Teadetes otsuse lühikokkuvõtte puudumine ei tähenda, et kaebetähtaega ei saa hakata lugema alates vastava teate avaldamisest alates. Samuti ei vabanda see kaebaja tegevusetust ise välja selgitada, kas selline otsus võiks rikkuda tema subjektiivseid õigusi või avalikke huve. 9.4 Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et 26.07.2019 kaebus on esitatud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. 10.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebust esitada. 10.1 Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). 10.2 Kaebaja toob välja, et ta ei olnud teadlik
Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (
12.
lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist Lidl Eesti OÜ kasuks summas 2245 eurot (s.o õigusabikulu 2241 eurot ja äriregistri väljavõtte tegemise kulu 4 eurot) ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri, õigusabiteenuse arved ja maksekorraldused. 13. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
lg 6), arvestades ka õigluse ja mõistlikkuse kriteeriumi (
7 Kolmas isik on käesolevas asjas kohtule esitanud 05.08.2019 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele ning 11.09.2019 vastuse kaebuse tähtaegsuse/tähtaja ennistamise taotluse osas. Kolmanda isiku esitatud taotlusest ja kuludokumentidest nähtuvalt on käesoleva kohtuasjaga seoses teostatud toimingutele kulutatud kokku 19,30 h. Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulu kogu ulatuses põhjendatuks pidada ning väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu tuleb vähendada. Kohus arvestab põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramisel sellega, et kuigi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames hinnatakse muu hulgas kaebuse põhjendatust ja perspektiivi, ei eelda see kaebusele vastuse esitamisega samaväärset õiguslikku analüüsi. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele on kolmas isik muu hulgas analüüsinud kaebetähtaegsuse küsimust, mistõttu ei nõudnud 11.09.2019 vastuse koostamine enam niivõrd põhjalikku eeltööd. Asja ei saa pidada ka sisuliselt niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku taotletud mahus menetluskulusid. Arvestades seejuures asja menetluslikku staadiumi (st asi ei ole jõudnud sisulise menetluseni), vähendab kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks õigusabikuludena välja 1500 eurot, mis vastab ligikaudu 13 tunnile vandeadvokaadi tööle, arvestades, et teenuse tunnihinnaks oli 120 eurot. Kokkuvõttes tuleb kaebajalt seega kolmanda isiku kasuks välja mõista 1504 eurot (s.o õigusabikulu 1500 eurot + äriregistri väljavõtte kulu 4 eurot). Kohtu hinnangul on selles ulatuses menetluskulude kaebaja kanda jätmine põhjendatud ja mõistlik. Muus osas tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. 14.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot). Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt (st lõivustatud toiming on tehtud). /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.