Obsah (7)
§ 424§ 74§ 121§ 64§ 75§ 56§ 68KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 30.november 2018 Võru kohtumaja Põlvas,
§-de 121 lg 1 ja 424 lg 2 järgi üldmenetluses Abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Aivar Jürimäe isikukood 35806126515; elukoht xxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel - eesti keel; ei tööta, on töövõimetuspensionär; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 14.06.2016 otsusega
§ 424
järgi vangistusega 5 kuud 27 päeva
§ 74
sätete alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg 26.november 2018 RESOLUTSIOON Aivar Jürimäe süüdi mõista
§ 121lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.
Aivar Jürimäe süüdi mõista
§ 424
lg 2 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aivar Jürimäele liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust.
§ 74
lg-te 1-3 alusel määrata, et Aivar Jürimäele mõistetavast karistusest 2 aastat 7 kuud vangistust kuulub kohe ära kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aivar Jürimäe 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 30.11.2018. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
§-s 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete (otsuse punktid 1-6) täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Aivar Jürimäed ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Aivar Jürimäe vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Aivar Jürimäelt menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 668 (kuussada kuuskümmend kaheksa) eurot 40 senti riigituludesse. Aivar Jürimäelt väljamõistetud menetluskulud (kokku 1432,40 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes 11-ne osamakse katteks 119,36 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 119,44 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99918700063958 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-18-7686). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. 2 CD-R-i häirekeskuse kõnede salvestistega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 30.11.2018. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. 2
(14)Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 20.12.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 20.12.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 30.11.2018 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu Aivar Jürimäed süüdistatakse selles, et tema lõi 16.05.2018 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx asuvas korteris kannatanut xxxx xxxxx ühel korral enda lahtise käega vastu kannatanu pea vasakut poolt. Antud tegevusega tekitas Aivar Jürimäe xxxx xxxxxxx füüsilist valu. Seega pani Aivar Jürimäe toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Veel süüdistatakse Aivar Jürimäed selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsusega nr 1-16-5245 ja 10.09.2014 otsusega nr 1-14-6423 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 10.06.2018 kella 13.07 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes ning omamata juhtimisõigust. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli Aivar Jürimäe etanoolisisaldus veres 3,32 ± 0,07 mg/g. Sellise tegevusega rikkus Aivar Jürimäe liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi. Seega pani Aivar Jürimäe toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
25.09.2018 koostatud süüdistusaktis (mille alusel süüdistatav on kohtu alla antud) oli mootorsõiduki joobes juhtimise kuupäevana märgitud 14.06.
- Kohtuistungil prokurör esitas mootorsõiduki joobes juhtimise osas parandatud süüdistuse, mille kohaselt Aivar Jürimäe juhtis mootorsõidukit joobeseisundis 10.06.
- Süüdistatav Aivar Jürimäe tunnistab ennast süüdi xxxx xxxxx kehalises väärkohtlemises, kuid mootorsõiduki joobes juhtimises ta ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus xxxx xxxxx kehalises väärkohtlemises on põhjendatud, kuid mootorsõiduki joobes juhtimise süüdistuses tuleb süüdistatav õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused xxxx xxxxx kehaline väärkohtlemine Tõendid on kattuvad asjaolus, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 16.05.2018 süüdistatav ja kannatanu xxxx Kiik viibisid koos kannatanu elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkis neil konflikt, mille käigus süüdistatav kannatanut lõi. Seda on kinnitanud nii kannatanu kui süüdistatav ka ise. 3
(14)Kannatanu xxxx xxxx 26.11.2018 kohtuistungil endaga juhtunut esmalt ei mäletanud. Prokuröri taotlusel lubas kohus KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel kannatanule mälu värskendamise eesmärgil tutvustada tema poolt kohtueelse menetluse käigus 21.05.2018 antud ütlusi. Seejärel andis kannatanu ütlusi (tl 67-67 pöördel), mille kohaselt oli ta 16.05.2018 oma kodus koos Aivariga ning nad jõid viina. Joomise käigus mingil hetkel tekkis nende vahel sõnavahetus. Mille üle vaidlus toimus, seda ei mäleta. Vaidluse käigus Aivar lõi talle lahtise käega vastu kõrva vastu vasakut poolt. Kõrv õhetas, tuhises, valutas seest ja oli mitu päeva punane. Peale löömist Aivar läks ära, kannatanu jäi oma korterisse. Kuhugi ta ei helistanud ning sel päeval keegi tema korteris enam ei käinud. Kuidas politsei asjast teada sai, öelda ei oska. Arvab, et kutsus ise politsei välja, kuid ta seda enam ei mäleta. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 73-74 pöördel) tunneb ta xxxx xxxxx 2-3 aastat. Vahel võtavad nad koos viina ja vahel tekib tülisid. Selle aasta 16. mail lasid xxxx pool xxxx kahe peale ära pudeli viina. xxxx tegi süüdistatavale etteheiteid, et viimane naistes käib. Kui xxxx norimist ei lõpetanud, lõi süüdistatav talle lahtise käega vastu kõrva. Aivar Jürimäe teada xxxx xxxx helistas politseisse ning politsei käis kohapeal. Kuigi kannatanu kohtuistungil ei mäletanud, et ta pärast Aivar Jürimäega aset leidnud konflikti oleks kuhugi helistanud, pole ta siiski välistanud, et ta ise politsei välja kutsus. Et xxxx xxxx 16.05.2018 õhtul helistas Häirekeskusesse, tõendab asitõendi vaatlusprotokoll ühes Häirekeskuse kõnesalvestisega ja kõne osalise üleskirjutisega (tl 20-23). Nii nähtub vaatlusprotokollist ja kõne osalisest üleskirjutusest, et 16.05.2018 kell 21.50 xxxx xxxx helistas Häirekeskusesse ja teatas, et Aivar peksis teda ja kõrv on valus. Kõne sisust tuleneb ka, et helistamise ajal lööjat xxxx xxxxx korteris enam ei viibinud. Vahetu ohu puudumise tõttu politseid välja ei saadetud. xxxx xxxx kiirabi ei soovinud. Patrullileht (koopia tl 24-25) ning tunnistaja xxxxx xxxxxxxx kohtuistungil antud ütlused (tl 68-68 pöördel) tõendavad kogumis, et 16.05.2018 hilisõhtul käis xxxx xxxxx elukohas siiski ka politsei. Nii nähtub patrullilehest, et patrullitoimkonnas olnud xxxxx xxxxxxx ja xxxx xxxxx on saanud kell 23.27 väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxx külla, kus xxxx xxxxx ukse taga on Aivari nimeline isik, kes lubab ukse maha lüüa. Politsei saabudes Aivarit ukse taga ei olnud. xxxx oli üksinda kodus. Ta oli tarvitanud alkoholi. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx kohtuistungil ei mäletanud, kas sel päeval midagi veel juhtunud oli ja kas kannatanu oma tervise üle kaebas. Samas on patrullilehes fikseeritud, et xxxx xxxx politseinikele siiski avaldas, et Aivar oli teda samal päeval löönud, ent väliseid vigastusi xxxx xxxxx ei tuvastatud. Tunnistaja ütluste kohaselt xxxx saatis nad xxx xxxxx juurde, kus arvas Aivari viibivat. Edasi läksid xxx xxxxx juurde, kus oli ka Aivar. Isikud oli rahulikud, istusid ja tarbisid õlut. Mõlemad kinnitasid, et ei ole xxxx xxxxx ukse taga käinud. Selline sündmuste edasine käik on fikseeritud ka patrullilehes. Kohtu hinnangul Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatu ja patrullilehes märgitu, et kannatanu rääkis endaga toimunust (et Aivar Jürimäe teda lõi) politseile, suurendab veelgi kannatanu ja süüdistatava sama asjaolu kohta antud ütluste usaldusväärsust. Asjaolu, et tunnistaja xxxxx xxxxxxx ei mäleta, kas kannatanuga oli veel midagi juhtunud peale selle, et Aivari nimeline isik ukse taga lõhkumas käis, ei muuda ülejäänud tõendeid ebausaldusväärseks. Sündmuskohal avaldatu on fikseeritud patrullilehes. Politseiametnikust tunnistaja xxxxx xxxxxxx käib oma ametikohast tulenevalt paljudel sündmuskohtadel, mistõttu ei pruugi ta mitu kuud hiljem iga sündmuse kõiki asjaolusid enam mäletada. Asjas on üheks tõendiks ka fototabel (tl 18-19), mille kohaselt on xxxx xxxxx 22.05.2018 vaadeldud ja fotografeeritud PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas Põlvas. Foto nr 2 all on märkusena kirjas „vaade xxxx xxxx vasakul kõrval nähtavatele vigastustele“. Seega on xxxx xxxxx ja tema vigastusi pildistatud mitu päeva hiljem süüteo toimumisest. Iseenesest 4
(14)ei ole välistatud, et kannatanul võivad kehalise väärkohtlemise toimumisest veel mitu päeva hiljem olla veel silmnähtavad vigastused. Samas olukorras, kus kannatanut ei ole vaadeldud vahetult peale juhtunut, vaid mitu päeva hiljem, on raske seostada selliseid vigastusi süüdistatavale etteheidetava teoga. Seda ka käesoleval juhul. Teo toimumise päeva hilisõhtul ei ole politseiametnikud kannatanul väliseid vigastusi märganud. See äratab kahtlust asjaolus, et kas kannatanul väidetavalt 22.05.2018 olevad vigastused on tekkinud 16.05.2018 õhtul. Peale selle kohus leiab, et fototabeli fotodelt pole võimalik aru saada, kas xxxx xxxxx vasaku kõrva piirkonnas on üleüldse mingeid vigastusi. Kuigi kannatanu vasakul kõrvalestal on tumedam laik ja kuulmekäigu vahetus läheduses tumedam täpp, on tumedamad laigud ka kannatanu rangluu piirkonnas ja vasakul põsesarnal. See teeb küsitavaks, kas tumedamad alad kannatanu vasakul kõrval on üldse mingid vigastused. Et süüdistatav oleks kannatanu vasakule kõrvale vigastusi tekitanud, ei nähtu ka muudest tõenditest ega ole süüdistatavale süüdistuses ette heidetud. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et fototabel ei tõenda usaldusväärselt, et süüdistatav lõi kannatanut 16.05.2018 õhtul vastu vasakut kõrva. Kuid nagu kohus juba eespool tuvastas, tõendavad sellise teo toimepanemist muud tõendid - eelkõige kannatanu ja süüdistatava ütlused, kuid ka asitõendi vaatlusprotokoll ja patrullileht, mille kohaselt kannatanu teatas samal õhtul juhtunust (et Aivar Jürimäe teda lõi) Häirekeskusele ja politseile. Süüdistatav ega kannatanu ei ole sündmuse toimumise täpsema aja (kellaeg, hommik, lõuna, õhtu) kohta kohtuistungil ütlusi andnud. Kannatanu kinnitusel lahkus süüdistatav korterist peale tema löömist. Kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne sisust tulenevalt kella 21.50 ajal süüdistatavat kannatanu korteris enam ei viibinud. Seega on süüdistatava ja kannatanu ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga kogumis tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut 16.05.2018 õhtul enne kella 21.50. Kell 21.50 Häirekeskusesse helistamise ajal on xxxx xxxx väidetava peksa saamise ajana avaldanud „enne natukese aja pärast juhtus“, täpsustades hiljem, et see toimus kell viis, pool kuus. Seega on kannatanu Häirekeskusele helistades määratlenud väidetava löömise aega mõnevõrra vastuoluliselt (kas veidi aega enne helistamist või mitu tundi tagasi). Kuna olemasolevad tõendid kannatanu löömise täpset kellaaega tuvastada ei võimalda, leiab kohus, et süüteo toimepanemise ajaks võib lugeda 16.05.2018 õhtu nagu on märgitud süüdistuses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuriteosündmust saab ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. Kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna. Seadus ei kirjuta ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.03.2006 otsus asjas 3-1-1-146-05, 18.04.2000 otsus asjas 3-1-1-5100). Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda lahtise käega vastu vasakut kõrva. Süüdistatav on oma ütlustes samuti kinnitanud, et lõi kannatanut lahtise käega vastu kõrva. Kuigi süüdistatav pole konkretiseerinud, vastu millist kõrva ta kannatanut lõi, puudub kohtul alus kahelda kannatanu väites, et süüdistatav lõi teda vastu vasakut kõrva. Kohus loeb kannatanu ja süüdistatava ütlustega kogumis tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut ühe korra lahtise käega vastu vasakut kõrva. Süüdistuses on Aivar Jürimäele ette heidetud, et ta lõi xxxx xxxxx ühel korral enda lahtise käega vastu kannatanu pea vasakut poolt. Kohtu hinnangul hõlmab süüdistuses kirjeldatud tegevus käesoleval juhul ka kannatanu vastu vasakut kõrva löömist, sest vastu vasakut kõrva löömisega ühtlasi lüüakse ka samal ajal vastu vasakut pea poolt. Süüdistus määratleb löögi tabamise kohta üksnes mõnevõrra laiemalt kui süüdistatav ja kannatanu ise on kirjeldanud. 5
(14)Kirjeldamaks, kuidas kannatanu ennast pärast lööki tundis, kasutas kannatanu kohtuistungil väljendeid „kõrv mitu päeva tuhises ja oli punane“, „õhetas ja valutas seest“. Ka Häirekeskusele tehtud kõnes on xxxx xxxx kõrvavalu üle kurtnud. Seega on kannatanu sisuliselt kinnitanud, et süüdistatava löök tegi talle haiget. Kohtu hinnangul on see kannatanu väide ka eluliselt usutav. Aivar Jürimäe ütluste kohaselt tingis kannatanu löömise asjaolu, et kannatanu tema kallal noris. Süüdistatava sellisest selgitusest saab järeldada, et ta lõi kannatanut tahtlikult. Lüües kannatanut lahtise käega pea piirkonda vastu kõrva, mis on õrn ja tundlik kehaosa, pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks, et tekitab oma löögiga kannatanule valu. Kohus leiab, et Aivar Jürimäe on kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Aivar Jürimäe 16.05.2018 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx asuvas korteris lõi kannatanut xxxx xxxxx ühel korral enda lahtise käega vastu kannatanu pea vasakut poolt, tekitades kannatanule füüsilist valu. Aivar Jürimäe süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Aivar Jürimäe poolt toimepandu valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, s.o
§ 121lg 1 järgi.
Mootorsõiduki joobes juhtimine Käesolevas episoodis on keskseks küsimuseks, kas süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis ja kas ta tegi seda alkoholijoobes. Nimetatud asjaolude kohta on tõendid vastuolulised. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx kohtuistungil antud ütluste (tl 68 pöördel-69 pöördel) kohaselt
- juuni hommikupoolsel ajal nägi ta oma xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxx talu teise korruse aknast enda ja naaberkinnistu piiril hõbedast universaalkerega Nissanit, milles olid 2 isikut. Juhi kõrval istus naaber xxxxx xxxxxxx. Mingi hetk see auto tagurdas suure hooga tema kinnistul asuvasse lillepeenrasse ja sõitis prügikasti pikali. Vahetult peale seda helistas xxxxxx xxxxxxxx naine politseisse. Siis hakkas auto majade vahelt ära sõitma Võru-Põlva maantee poole. Kui xxxxxx xxxxxxx teiselt korruselt alla sai, oli auto juba umbes 200-250 meetri kaugusel. xxxxxx xxxxxxx jooksis autole otse üle põllu järele ja nägi, et auto jäi seisma. Et tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx abikaasa xxxxxxxxx xxxxxxx 10.06.2018 helistas Häirekeskusesse, tõendab asitõendi vaatlusprotokoll ühes kõne osalise üleskirjutisega ( tl 2627) ja kõnesalvestisega CD-Ril (tl 29, fail: 20180610_130709_05035149.mp3). Nii nähtub nimetatud tõendist, et 10.06.2018 kell 13.07 helistas xxxxxxxxx xxxxxxx Häirekeskusesse ja teatas Himma küla vahel autoga Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx ringi sõitvast purjus juhist, kes sõitis xxx talu lillepeenrasse ning prügikasti pikali. Ka on helistaja avaldanud, et tema mees jooksis autole järele. Patrullileht (koopia tl 33-34) tõendab, et 10.06.2018 patrullitoimkonnas olnud xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxx on saanud kell 13.14 väljakutse sisuga, et joobes juht on sõitnud teataja lillepeenrasse ja prügikasti pikali. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt
- juuni hommikupoolikul käis ta oma autoga koos xxxxx xxxxxxxxxx Tilsi poes, et Aivar Jürimäe sünnipäeva hakata tähistama. 6
(14)Pool üksteist olid nad poest tagasi. xxxxxx xxxxxxxx kodu juurest ta mööda ei sõitnud ning xxxxx xxxxxxxx juures ta ei käinud. Poes käies alkoholi tarvitanud ei olnud. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx kohtuistungil antud ütluste (tl 70 pöördel-71 pöördel) kohaselt käis ta ühel päeval (mis oli Aivar Jürimäe sünnipäev) koos Aivar Jürimäega viimase autoga Tilsis viina järel. Roolis oli Aivar Jürimäe, kes ei olnud sel ajal veel viina võtnud. Poest tagasi sõites möödusid nad xxxxx xxxxxxxx kodu teeotsast, kuid mingeid manöövreid süüdistatav seal ei teinud. 3.07.2018 liiklusregistri väljatrükk (tl 38) tõendab, et hõbedane universaalkerega sõiduauto Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx registrisse kantud omanik on xxx xxxxx. Süüdistatava ütluste kohaselt see auto kuulub temale. Ta ostis auto xxx xxxxx käest jaanuaris või veebruaris, kuid auto on ümber vormistamata. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, et ta 10.06.2018 xxx talu läheduses üldse ei viibinud, on ümber lükatud teiste tõenditega. Kohus loeb tunnistajate xxxxxx xxxxxxxx ja xxxxx xxxxxxx ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja patrullilehes tooduga kogumis tõendatuks, et 10.06.2018 pealelõunasel ajal sõitis süüdistatav muuhulgas oma autoga ringi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxx talu lähistel. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxx on kinnitanud, et nägi 10.06.2018 hõbedast universaalkerega Nissanit oma kodu lähistel liikumas. Tunnistaja kirjeldatud auto on sarnane süüdistatava sõiduautoga, mis registriandmete kohaselt ongi hõbedane universaalkerega sõiduauto Nissan Primera. Süüdistatava sõiduautole vastavad registriandmed on Häirekeskusele avaldanud sinna helistanud xxxxxxxxx xxxxxxx. Kuna nii Häirekeskusele helistaja kui tunnistaja xxxxxx xxxxxxx on sõidukit osanud kirjeldada ja nende kirjeldus vastab süüdistatava sõiduautole, puudub alus kahelda asjaolus, et tunnistaja xxxxxx xxxxxxx on näinud just süüdistatava sõidukit ja xxxxxxxxx xxxxxxx on Häirekeskusele teatanud just süüdistatava sõidukist. Nii tunnistaja xxxxx xxxxxxx kui xxxxxx xxxxxxx on kinnitanud, et on naabrid. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx on kinnitanud, et sel päeval poest tulles nad mingil hetkel tema kodu teeotsast mööda sõitsid. Kuna xxxxx xxxxxxx on xxxxxx xxxxxxxx naaber, on seega eluliselt usutav, et süüdistatav sel päeval liikus autoga siiski ka xxxxxx xxxxxxxx kodu lähistel. Seega võis xxxxxx xxxxxxx süüdistatava sõidukit ka tema kirjeldatud viisil näha (oma kodu teise korruse aknast). Erinevalt tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx on tunnistaja xxxxx xxxxxxx igasuguste manöövrite tegemist tema ja naabri kinnistute piiril eitanud. Samas on tunnistaja xxxxx xxxxxxx ise kinnitanud, et oli alkoholi tarvitanud juba enne Aivar Jürimäega poodi minekut. Alkoholijoobes oleku tõttu ei pruugi tunnistaja xxxxx xxxxxxx kogu sündmust enam mitte täpselt mäletada. Asjas ei ole mingeid viiteid, et tunnistaja xxxxxx xxxxxxx oleks sel päeval olnud joobes. Asjaolu, et xxxxxx xxxxxxxx ütlused langevad kokku xxxxxxxxx xxxxxxxx poolt Häirekeskusele avaldatuga, suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Nagu nähtub Häirekeskusele tehtud kõnest ja patrullilehest, on Häirekeskusele teatatud mitte lihtsalt kusagil purjuspäi ringisõitvast juhist, vaid väga konkreetsetest antud sündmuse asjaoludest (lillpeenrasse sõit ja prügikasti ümberajamine). Tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ütlustest tulenevalt helistas tema abikaasa Häirekeskusesse vahetult peale juhtunut. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd lühikese aja jooksul jõudsid tunnistaja xxxxxx xxxxxxx või tema abikaasa välja mõelda juhtumi, mida nad tegelikkuses näinud ei olnud. Kuigi tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx mäletamist mööda leidis sündmus aset 10.06.2018 hommikupoolsel ajal, kinnitab asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud Häirekeskusele tehtud kõne aeg ja patrullilehes toodu, et sündmus on aset leidnud tegelikult peale lõunat. Eksimus tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx kirjeldatud sündmuse toimumise ajas ei ole väga oluline ega muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Sündmuse ajalise kulu osas võimaldab kõige 7
(14)õigemaid järeldusi teha asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud Häirekeskusele tehtud kõnede kellaajad, samuti patrullilehes toodu. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt jooksis ta tema krundi piiril manööverdanud autole järgi otse üle põllu ja jõudis auto juurde minutiga. Auto juurde jõudes avas ta juhipoolse ukse. Juhiistmel istus süüdistatav ja kõrval naaber xxxxx. xxxxxx xxxxxxxx arvates sel hetkel auto veel käis. Ta võttis autovõtmed süütelukust ära enda kätte ning jättis isikud politseid ootama. Ise kõndis koju tagasi. Võtmete äravõtmisest politsei saabumiseni oli umbes 5-7 minutit. Kui politsei kohale tuli, viis võtmed politsei kätte. Asitõendi vaatlusprotokoll ühes kõne osalise üleskirjutisega (tl 26-27) ja kõnesalvestisega CD-Ril (tl 29, fail: 20180610_131509_05035149.mp3) tõendab, et 10.06.2018 kell 13.15 on xxxxxxxxx xxxxxxx helistanud uuesti Häirekeskusesse ja teatanud asjaolust, et sama auto asub nüüd Sika teeristi kahekorruselise maja juures. Ka on helistaja avaldanud, et tema abikaasa võttis enda kätte selle auto võtmed, mis asuvad nüüd xxx talus. Patrullileht (koopia tl 33-34) tõendab, et 10.06.2018 patrullitoimkonnas olnud xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxx on saanud kell 13.15 uue väljakutse, et nüüd see sama auto seisab Sika teeristi kahekorruselise maja juures. Samadest tõenditest nähtuvalt kell 13.20 jõudis patrull sündmuskohale. Nissan Primera xxxxxx oli pargitud, sõiduki roolis istus Aivar Jürimäe, kõrvalistmel xxxxx xxxxxxx. Teataja abikaasa võttis autovõtme ära, võti on xxx talus. Tunnistaja xxxxx xxxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 70 pöördel-71 pöördel) suve hakul said nad juhtimiskeskuselt väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxx külla joobes juhist, kes sõitis lillepeenrasse. Hiljem said korduva väljakutse, et sõiduk on pargitud. Esmase väljakutse saamisest Himma külla jõudmiseni kulus maksimaalselt viis minutit. Kordusväljakutse saamisest kulus sõidukini jõudmiseks kaks minutit. Autoks osutus hall Nissan. Auto asus maja juurde viival juurdepääsuteel ristmiku läheduses. Auto roolis istus süüdistatav. Süüdistatava ütluste kohaselt jõudsid nad poest tagasi kell pool üksteist ning nad parkisid auto maja otsa juurde. Politsei saabus 2-3 tundi peale nende poest tagasitulekut, kella ühe ajal. xxx politseid, kella poole ühe paiku käis auto juures xxxxxxx. Viimane käsutas xxxxx, et tule autost välja ja et süüdistatav olevat mingi asja ära sõitnud. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt pärast poes käimist läksid tagasi Himma külla kahekordse silikaatmaja juurde. Kui nad olid 15 minutit õues olnud, tuli politsei. Vahepeal käis nende juures tema naaber xxxxxxx, kes ütles, et nad on purjus. Tema ja xxxxxxxx kodu on kortermajast umbes 300 m kaugusel. Kohus leiab, et eespoolloetletud tõenditega kogumis on tõendatud, et 10.06.2018 veidi aega pärast seda, kui Aivar Jürimäe sõiduautot Nissan registreerimisnumbriga xxxxxx nähti Himma külas xxx talu läheduses sõitmas, peatus see talust 200-300 meetrit eemal Sika teeristi lähistel ühe kahekorruselise maja juures. Juhikohal istus süüdistatav Aivar Jürimäe, tema kõrval xxxxx xxxxxxx. Kuigi süüdistatava väitel seisis sõiduk antud kohas juba kella poole üheteistkümnest saati, on see väide ümber lükatud muude tõenditega. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx kinnitusel jõudis ta oma kodust Aivar Jürimäe seisma jäänud sõiduautoni umbes minutiga. Arvestades tunnistaja elukoha kaugust autost on see väide eluliselt usutav. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tehti esimene Aivar Jürimäe sõidukit puudutav kõne kell 13.07 ja järgmine 13.15. Teise kõne toimumise ajaks oli tunnistaja xxxxxx xxxxxxx juba Aivar Jürimäe sõiduki juures ära käinud. Et tunnistaja xxxxxx xxxxxxx süüdistatava sõiduki juures (kui see juba seisis) käis, on lisaks tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx endale kinnitanud nii tunnistaja xxxxx xxxxxxx kui süüdistatav. Patrullilehest ja tunnistaja xxxxx xxxxx ütlustest nähtuvalt jõudis lühikese aja jooksul ( hiljemalt kell 13.20) Aivar Jürimäe 8
(14)sõiduki juurde ka politsei. Ühestki uuritud tõendist ei tulene, et Aivar Jürimäe jõudis peale Tilsi poest tulekut autoga kuni politsei tulekuni ühe koha peal seista mitu tundi, nagu on väitnud süüdistatav. Süüdistatava ütlused on vastuolus isegi temaga ühes autos olnud tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütlusega, mille kohaselt peale poest tulekut jõudsid nad auto juures olla 15 minutit. Võrreldes süüdistatava ütlustega on tunnistaja xxxxx xxxxxxxx hinnang ajakulule muude tõenditega tunduvalt enam kooskõlas. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt oli sõiduki juht ebaadekvaatne, purjus. Olid tugevad alkoholilõhnad. Autos olijad ajasid seosetut juttu. Naabrimehel oli käes viinapudel, milles vedelikku umbes poole jagu. Kas naabrimees sel hetkel viina tarbis, tunnistaja ei mäleta. Juhil midagi käes ei olnud. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste kohaselt Aivar Jürimäe oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Ka juhi kõrval istunud meesterahvas oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Kõrvalistuja ja juhi vahel oli pooleliitrine viinapudel, milles vedelikku alles umbes pool. Aivar Jürimäe puhus indikaatorvahendisse. Näit oli xxxxx xxxxx mäletamist mööda 1,32. Aivar Jürimäe ei suutnud iseseisvalt politseisõidukini kõndida, vaid teda pidi toetama. Politseisõidukis ei suutnud Aivar Jürimäe tõenduslikku alkomeetrisse piisavalt pikalt puhuda. Sel põhjusel viidi juht viimase nõusolekul Põlva Haiglasse vereproovi andma. Kohapeal andis Aivar Jürimäe autoga sõitmise kohta vastuolulisi selgitusi. Kord tunnistas, et sõitis ja siis jälle, et ei sõitnud. Patrullilehest nähtub, et juhil tuvastatud esialgne joove 1,32 mg/l. Põlva Haiglas võetud veri alkoholile. Süüdistatava ütluste kohaselt alates kella poole üheteistkümnest istusid nad autos, lasid viina ja pidasid sünnipäeva. Autos olid sellepärast, et muusikat kuulata. Politsei saabudes oli käsil juba kolmas viinapudel. Ent süüdistatava kinnitusel ta vereproovi andmas ei käinud. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt poest tagasi jõudes hakkasid nad silikaatmaja juures viina jooma. Olid autost väljas. Ostetud ühest pooleliitrisest viinast jõid nad ära umbes poole. Seega on tunnistajate xxxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxxx ütluste, patrullilehe ning süüdistatava enda ütlustega tõendatud, et tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ja ka politsei saabumise ajaks oli süüdistatav kui ka tunnistaja xxxxx xxxxxxx alkoholi tarvitanud. Kuigi süüdistatava ja tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütlused on vastuolus tarbitud alkoholi koguse osas, on mõlemad kinnitanud, et peale seda, kui autoga poest tuldi, hakati viina jooma. Poolikut viinapudelit on autos näinud nii tunnistaja xxxxxx xxxxxxx kui tunnistaja xxxxx xxxxx. Kuigi tunnistaja xxxxx xxxxxxx väitel toimus alkoholi tarvitamine autost väljas, on süüdistatav ise kinnitanud, et seda tehti autos istudes. See süüdistatava väide on kooskõlas ka tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ja xxxxx xxxxx ütlustega, mille kohaselt süüdistatav ja xxxxx xxxxxxx autos istusid. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste kohaselt koostati sõiduki teisaldamise dokument ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Eelnevalt ülekuulatud tunnistaja (tunnistaja xxxxx xxxxx pidas silmas enne teda ütlusi andnud xxxxxx xxxxxxxx) tõi võtmed nende kätte ja need läksid sõidukiga kaasa. Kui süüdistatavalt veri sai võetud, toimetasid nad ta Võru kainestusmajja kainenema. Et Aivar Jürimäe 10.06.2018 pealelõunasel ajal juhtimiselt kõrvaldati ja sõiduk hoiukohta teisaldati, on tõendatud lisaks tunnistaja Rinna xxxxx ütlustele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 35-35 pöördel) nähtuvalt on 10.06.2018 kella 13.25 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxx PPA patrullpolitseinik xxxxx xxxxx kõrvaldanud Aivar Jürimäe sõiduki Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et 9
(14)Aivar Jürimäe veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Aivar Jürimäe kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti (tl 36-36 pöördel) kohaselt 10.06.2018 kella 14.15 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx PPA patrullpolitseinik xxxxx xxxxxx otsustas LS § 92 lg 1 alusel teisalda sõiduki Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdistuse kohaselt on Aivar Jürimäe alkoholijoove kindlaks tehtud alkoholisisalduse järgi tema veres. Süüdistatava väitel ta vereproovi üldse andmas ei käinud. See süüdistatava väide on ümber lükatud lisaks tunnistaja xxxxx xxxxx ütlustele ka järgmiste tõenditega. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 30-31) nähtub, et Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskond saatis Aivar Jürimäe 10.06.2018 Põlva Haiglasse vereproovi andma, et tuvastada etanoolisisaldus tema veres. Vereproov võeti Aivar Jürimäelt 10.06.2018 kell 14.
- Proovi identifitseerimise markeeringu koodina on saatekirja märgitud V12197/
- Uuringuaktis nr 365T (tl 30) ekspert Anne Moori 30.06.2018 antud eksperdiarvamuse kohaselt 10.06.2018 kella 14.55 ajal Põlva Haiglas Aivar Jürimäelt võetud veres oli etanooli 3,32 +/- 0,07 mg/g, k=
- Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisas nr 1 (tl 31) on märgitud, et proov toodi turvakotis nr
- Turvakott oli korralikult suletud. Vereproovi katsutil oli turvakleeps V
- Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et 10.06.2018 kella 14.55 ajal Põlva Haiglas Aivar Jürimäelt võeti vereproov etanoolisisalduse tuvastamiseks ning tehti kindaks, et tema veres oli etanooli 3,32 +/- 0,07 mg/g, s.o vähemalt 3,25 mg/g. Asjaolu valguses, et alkoholisisaldus süüdistatava veres on olnud väga suur, on alust arvata, et süüdistatav ise haiglas vereproovi andmas käimist ise ei mäletagi. Tegelikult asjaolu üle, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud juba tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ja politsei seisva auto juurde saabumise ajaks, vaidlust ei olegi. Ent süüdistatava kinnitusel ta alkoholijoobes mootorsõidukit ei juhtinud, vaid alkoholi tarbis vaid seisvas sõidukis kahekorruselise maja juures. Ka tunnistaja xxxxx xxxxxxxx kinnitusel süüdistatav alkoholijoobes mootorsõidukit ei ole juhtinud. xxx poodi sõitmist süüdistatav talle kinnitas, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Nagu kohus eespool tuvastas, tehti esimene Aivar Jürimäe sõidukit puudutav kõne Häirekeskusele 10.06.2018 kell 13.
- Nagu kohus eespool tuvastas, jõudis tunnistaja xxxxxx xxxxxxx süüdistatav Aivar Jürimäe pargitud sõidukini minutiga ning temast mõned minutid hiljem jõudis kohale ka politsei. xxxxxx xxxxxxxx kinnitusel võttis ta sõiduki juurde jõudes enda kätte Aivar Jürimäe sõiduki võtmed. Kuigi süüdistatava väitel see nii ei olnud, kinnitavad tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx ütlusi (et ta autovõtmed enda kätte võttis) ka tunnistaja xxxxx xxxxx ütlused, mille kohaselt autovõtmed sai ta xxxxxx xxxxxxxx. Kuna tunnistaja xxxxxx xxxxxxx Aivar Jürimäe sõiduki võtme ära võttis, ei saanud Aivar Jürimäe sellest hetkest sõidukit enam juhtida. Arvestades Häirekeskusele tehtud kõne aega ja asjaolu, et tunnistaja xxxxxx xxxxxxx jõudis autole järgi umbes minuti hiljem, saab asuda seisukohale, et Aivar Jürimäe juhtis sõiduautot 10.06.2018 kella 13.07 paiku ja alates sellest ajast sõiduk seisis. Iseenesest on võimalik, et süüdistatav võis seisvas sõidukis veel enne tunnistaja xxxxxx xxxxxxxx saabumist alkoholi tarvitada ning jätkata alkoholi tarvitamist veel peale xxxxxx xxxxxxxx lahkumist. Kohus möönab, et kuna süüdistataval oli võimalik alkoholi tarvitada peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist, on käesoleval juhul problemaatiline tõsikindlalt tuvastada, kas ja millisel määral oli Aivar Jürimäe alkoholi tarvitanud sõiduki juhtimise ajal. Ent kohus loeb siiski tõendatuks, et Aivar Jürimäe 10.06.2018 kella 13.07 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit juhtides oli joobeseisundis. 10
(14)Nagu kohus eespool tuvastas, oli alkoholisisaldus Aivar Jürimäe ühes grammis veres 3,25 mg/g. Vereproov Aivar Jürimäelt on võetud poolteist tundi hiljem peale politsei saabumist (politsei saabus kell 13.20, proov on võetud 14.55). Uuritud tõenditest ei nähtu, et Aivar Jürimäe oleks alkoholi tarvitamist jätkanud veel ka pärast politsei saabumist. Seega on Aivar Jürimäe veres alkoholisisaldus kindlaks tehtud hiljemalt kella 13.20-ks tarbitud alkoholi alusel. Kuivõrd alkoholisisaldus Aivar Jürimäe veres on olnud väga suur, pidi väga suur olema ka tarbitud alkoholi kogus. Kohtu arvates ei ole eluliselt võimalik, et niivõrd suure joobeaste saanuks Aivar Jürimäe saavutada ainuüksi alkoholitarvitamisega selle lühikese aja jooksul, mis jäi sõiduki seismajäämisest kuni politsei saabumiseni. Seda enam asjaolu valguses, et juba tunnistaja xxxxxx xxxxxxx on auto juurde jõudes täheldanud süüdistataval esinevaid joobele viitavaid tunnuseid (alkoholilõhn, seosetu jutt, ebaadekvaatsus). Kohtu hinnangul sellised alkoholijoobele viitavad tunnused (välja arvatud alkoholilõhn) ei avaldu vahetult peale minutilist alkoholi tarvitamist. Et Aivar Jürimäe oli silmnähtavalt alkoholijoobes, on kinnitanud ka tunnistaja xxxxx xxxxx oma ütlustes. Mõlemad tunnistajad (nii xxxxx xxxxx kui xxxxxx xxxxxxx) on autos näinud poolikut viinapudelit. Seega ei olnud alkoholikogus alates xxxxxx xxxxxxxx auto juures käimisest kuni politsei saabumiseni oluliselt vähenenud. Seega isegi siis, kui Aivar Jürimäe pargitud sõidukis alkoholi tarvitas, oli ta joobes ka juba enne sh 10.06.2018 kell 13.07 mootorsõiduki juhtimise ajal. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,5 mg alkoholi. Aivar Jürimäe veres kindlakstehtud alkoholisisaldus pole piiripealne, millest alates loetakse juht alkoholijoobes olevaks, vaid enam kui kaks korda suurem. Seega isegi juhul, kui osa alkoholist oli tarbitud peale sõiduki juhtimise lõpetamist, ei teki käesoleval juhul kahtlust, kas sõiduki juhtimise ajal oli Aivar Jürimäe joobeseisundis. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütlused (et mootorsõiduki juhtimise ajal süüdistatav alkoholi tarvitanud ei olnud) pole usaldusväärne tõend kinnitamaks süüdistatava samasisulist väidet. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx oli ka ise alkoholi tarvitanud, mis ilmselgelt vähendas tema võimet aru saada, kas teine inimene on kaine või mitte. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx pole süüdistatava kainust või joobes olekut ka kuidagi kindlaks määranud. Tema enda kinnitusel hindas ta süüdistatava seisundit üksnes viimase poolt avaldatu alusel. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Aivar Jürimäe juhtis 10.06.2018 kella 13.07 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduautot Nissan Primera registrimärgiga xxxxxx isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,25 mg/g, s.o olles joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes. Sellega Aivar Jürimäe rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Aivar Jürimäe suurt joobeastet arvestades sai ta ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on Aivar Jürimäe süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusregistri väljatrüki ja Tartu Maakohtu 10.09.2014 otsusega nr 1-14-6423 ja 14.06.2016 otsusega nr 1-16-5245 (tl 42-51) on tõendatud, et Aivar Jürimäed on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega on ta varem mootorsõiduki joobes juhtimise toime pannud isik. Süüdistusaktis on märgitud, et Aivar Jürimäe on teo toime pannud isikuna, keda on mh varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 10.06.2016 otsusega nr 1-16-5245. Kohtu arvates on viidatud kohtuotsuse kuupäeva 10.06.2016 puhul tegemist ilmselge ebatäpsusega, sest tegelikult on Aivar Jürimäed karistatud 14.06.2016 sama numbriga otsusega. Kohtu hinnangul ei ole süüdistusakti ebatäpsus oluline, mistõttu saab kohus selle ise kõrvaldada. 11
(14)Aivar Jürimäe süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Aivar Jürimäe toimepandu korduvalt toimepandud mootorsõiduki joobes juhtimisena, s.o
§ 424lg 2 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise episoodis ei ole süüdistatava süü eriti suur. Löömine on olnud ühekordne ning kannatanule pole raskeid tagajärgi kaasnenud. Ent mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis on süüdistatava süü suur. Süüd suurendab suur joobeaste, samuti asjaolu, et Aivar Jürimäel on kaks kehtivat kriminaalkaristust samasuguse kuriteo eest. Peale selle suurendab süüd ka asjaolu, et lisaks mootorsõiduki joobes juhtimisele on süüdistatav seda teinud ka ilma juhtimisõigust omamata. Liiklusregistri 4.07.2018 väljatrükk (tl 37) tõendab, et Aivar Jürimäe juhtimisõigust ei oma. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal juhtimisõigus olemas. Kunagi võeti temalt load ära ja selleks, et lube tagasi saada, pidi ta uue eksami tegema. Load on tehtud välisriigis. Aivar Jürimäe ütlused temal juhtimisõiguse olemasolu kohta on paljasõnalised, mis on ümber lükatud liiklusregistri andmetega. Kohus leiab, et Aivar Jürimäel juhtimisõigus puudub ja puudus ka vaidlusaluse teo toimepanemise ajal. Nimetatud asjaolu ei oma tähtsust küll süüdistatavalele etteheidetava teo kvalifitseerimise seisukohalt, kuid suurendab tema süüd, sest süüdistatav on üheaegselt rikkunud mitut liiklusseaduse sätet. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kehalise väärkohtlemise episoodis on karistust kergendavateks asjaoludeks süü puhtsüdamlik kahetsus ja leppimine kannatanuga. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et on süüdistatavaga ära leppinud. Joobes juhtimise episoodis karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavad asjaolud mõlema kuriteo puhul puuduvad.
§ 121
lg 1 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui kuni üheaastase vangistuse.
§ 424
lg 2 sanktsioon näeb ette kuni nelja-aastase vangistuse, mis sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei jäeta täielikult tingimisi kohaldamata (punkt 1) ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (punkt 2). Kuna süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle enda väitel märkimisväärne sissetulek puudub, ei pea kohus kehalise väärkohtlemise eest põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist. Kuna kehalise väärkohtlemise episoodis esineb kaks karistust kergendavat asjaolu, raskendavad asjaolud puuduvad, süüdistatava süü ei ole suur, võib karistus olla sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Arvestades joobes juhtimise episoodis karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava suurt süü suurust, tuleb joobes juhtimise eest süüdistatavale mõista karistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Süüdistusaktis on märgitud, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 6.-8.07.2018, s.o 3 päeva. Kohtuvaidluse käigus prokurör kinnitas, et Aivar Jürimäed ei ole käesolevas asjas kahtlustatavana kinni peetud ning vastav info süüdistusaktis on ekslik. Aivar Jürimäe viidi üksnes kainenema. Kohtule pole ka esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Aivar Jürimäe 12
(14)oleks käesolevas asjas kahtlustavana kinni peetud. Seega puudub alus
§ 68lg 1 kohaldamiseks.
Aivar Jürimäe on küll olnud varem kriminaalhooldusel, kuid ta ei ole kandnud reaalselt vangistust. Nii Aivar Jürimäe isikust kui ka asjaolust, et ta on toime pannud korduva joobes juhtimise, on vajalik mõistetav vangistus pöörata osaliselt täitmisele (
§ 424lg 2 p 1).
Ülejäänud karistuse võib siiski jätta tingimisi kohaldamata
§ 74sätete alusel.
Varem reaalset vanglakaristust mittekandnud isiku puhul on alust eeldada, et osaliselt täitmisele pööratud vangistus mõjutab sellist isikut edaspidi süütegu toimepanemisest hoiduma. Mõlemad käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteod on Aivar Jürimäe toime pannud alkoholi tarvitanuna. Ka on ta joobes olekus varem kuritegusid toime pannud. Korduvalt kuritegude toimepanemine alkoholijoobes viitab Aivar Jürimäe kalduvusele alkoholiga liialdada. Korduvalt liiklusalaste süütegude toimepanemine osutab asjaolule, et Aivar Jürimäe suhtub liikluskorda ükskõikselt. Aivar Jürimäe isikut arvestades peab kohus lisaks
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele vajalikuks kohustada Aivar Jürimäed katseajal alkoholi mitte tarvitama ning osalema kriminaalhooldusametniku määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Kuna Aivar Jürimäel mootorsõiduki juhtimisõigus teo toimepanemise ajal puudus, ei saa talle kohaldada
§ 424lg 2 p-s 2 sätestatud lisakaristust. Otsuse põhjendused menetluskulude, asitõendite osas Kr
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2018 töötasu alamäär kuus on 500 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 500, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamise kulu 14 eurot ( tl 30). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku summas 668,40 eurot (60 eurot – tl 53; 60 eurot – tl 56; 548,40 eurot - tl 60-63). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Aivar Jürimäelt kõik menetluskulud riigituludesse välja. Kohus ei pea põhjendatuks jätta osa menetluskulusid riigi kanda nagu taotles kohtuistungil kaitsja. Süüdistataval puuduvad küll märkimisväärsed regulaarsed sissetulekud (ta ei tööta, on töövõimetuspensionär), kuid tal on muud vara. Kriminaalhooldusosakonna iseloomustuses (tl 39-41) on märgitud, et süüdistatav tarbib nädalas mitmel korral alkoholi. Süüdistatava enda kinnitusel on ta ostnud endale sõiduauto. Seega on süüdistataval olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et alkoholi muretseda ja lubada endale auto ostu. Asjaolu valguses, et süüdistataval juhtimisõigus puudub, on üldse kaheldav, kas süüdistataval on autot vaja. Süüdistataval on võimalik see menetluskulude katteks realiseerida. 13
(14)Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolusid, et süüdistatava regulaarsed sissetulekud on väiksed ning vara võõrandamine võib võtta aega, peab kohus põhjendatuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Aivar Jürimäelt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid - kaks CD-Ri häirekeskuse kõnede salvestistega jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 14
(14)