Viru Maakohtu 15. novembri 2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 5.
alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea
kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust. Kuigi maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, mis on iseenesest
lg 3 järgi lubatud, oleks maakohus siiski pidanud vähemasti hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldama, et vältida tulevasi vaidlusi sama eseme kohta samal alusel (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. –
/3.4).
Otsust tehes hindab kohus
lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus on jätnud asjas eelmenetluse sisuliselt läbi viimata, selgitamiskohustuse täitmata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. 3 Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjas tähtsate asjaolude kohta seaduses sätestatud korras seisukoha võtmata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine
lg 2 teise lause mõttes, mis toob endaga kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus nõustub ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei andnud hagejale võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 2 järgi annab kohus kirjaliku menetluse korral enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda. Hageja on esitanud pärandvara jagamise nõude. Maakohtul tuleb teha kindlaks kaaspärijate osade suurused esitatud tõendite põhjal või vajadusel selgitada, et menetlusosalistel tuleb oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada. 7. Menetluskulude jaotuse otsustab
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.