2-19-13784/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13784 Tsiviilasi SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal hagi N P vastu nõude tunnustamiseks A R (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlusosalised Hageja: SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650, asukoht Liivalaia 13, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Elmer Aros (e-post: elmer.aros@unicredit.

1. ee)Kostja: N P (sünd. xxxx, elukoht: xxxx, postiaadressxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Geidi Sile (epost: geidi@lentsius.
2. ee)Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal hagi N P vastu nõude tunnustamiseks A R (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal esitas 06.09.2019 hagi N P vastu nõude tunnustamiseks A R (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus võttis 23.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. 15.10.2019 esitas kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse. Taotluse kohaselt ei allu käesolev tsiviilasi Eesti kohtule. Kostja märgib, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kohtualluvust esmalt kontrollida rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pankrotiseaduse või muu Eesti Vabariigi sisese õigusakti alusel. Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 lg 1 esimese lause kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht, kui õigusabileping ei näe ette teisiti. Õigusabileping ei näe ette teisiti ning kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Seega ei ole rahvusvahelise õiguse normide alusel võimalik asja läbi vaadata Eestis. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Vastavalt TsMS § 75 lg 2 kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kostja on 15.10.2019 kohtule esitatud taotluses märkinud, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Ka hageja on hagiavalduses märkinud kostja elukohaks Vene Föderatsiooni aadressi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ § 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtutel pädevust antud tsiviilasja arutada, sest kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis ning sellisel juhul kuulub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi tsiviilasja arutamine Vene Föderatsiooni kohtute pädevusse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kohus ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 2