Obsah (6)

§ 121§ 424§ 64§ 74§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-9513 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9513 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Viktor Seleznevile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvati Viktor Seleznevi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. Viktor Seleznevi kandmata karistust, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, ei pööratud

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele 2 aasta 6-kuulise katseajaga.

Viktor Seleznevil tuli täita

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati Viktor Seleznevit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.11.

1. a. Tartu Maakohtu 14.02.
2. a määrusega pöörati täitmisele Viktor Seleznevile Tartu Maakohtu 30.10.
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 02.03.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.03.
5. a ja lõppeb 16.09.
6. a. Vangla ei toeta Viktor Seleznevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Viktor Seleznevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Viktor Seleznevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Viktor Seleznev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Viktor Seleznevi, leiab, et Viktor Seleznevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
8. Viktor Seleznevi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Viktor Seleznev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Viktor Seleznevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Viktor Seleznev on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Viktor Seleznev reaalset vangistust mootorsõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Viktor Seleznevi elukäigust nähtuvalt on talle juba varasemalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Nimelt Tartu Maakohtu 31.01.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-930 tunnistati Viktor Seleznev süüdi lõhkeaine ja tulirelva või selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku kätlemise (mille eest mõisteti rahaline karistus) ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise (mille eest mõisteti 1 aasta vangistust) eest. Viktor Seleznevile mõistetud vangistusest kuulus 2 kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata 1 aasta 6kuulise katseajaga. Vaatamata sellele, et Viktor Seleznevil tuli osa vangistusest koheselt ära kanda, jätkas ta uute samalaadsete kuritegude (s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine) toimepanemist vabanemisest üksnes paari kuu möödumisel (s.o 02.06.
2. a). Tartu Maakohtu 15.07.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6046 mõisteti Viktor Seleznevile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Viktor Seleznevi käitumist ei mõjutanud ka pikemaajalisema vangistuse kandmine, kuna Viktor Seleznev jätkas ka pärast vanglast vabanemist uute kuritegude toimepanemist – 27.05.
4. a kehaline väärkohtlemine elukaaslase suhtes ja 29.08.
5. a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Viktor Seleznevile Tartu Maakohtu 30.10.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9513 liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud (ära kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud 27 päeva) vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Vaatamata sellele, et Viktor Seleznevile anti taaskord võimalus kanda karistust vabaduses, ei olnud Viktor Seleznev suuteline täitma kohtu poolt määratud kohustusi (rikkudes korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu). Kuna Viktor Seleznev ei olnud suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema ja ta jätkas kohustuste rikkumist, pöörati Viktor Seleznevile mõistetud karistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole Viktor Seleznevile senini mõistetud karistused ilmselgelt avaldanud talle mingisugust mõju. Viktor Seleznevile on antud korduvalt võimalusi täita kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi, kuid ta ei ole olnud võimeline neid korrektselt ja nõuetekohaselt täitma. Seetõttu puudub kohtul igasugune veendumus, et Viktor Seleznev on sellel korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõuetekohaselt kriminaalhooldusele ja tegelema alkoholiga seotud probleemiga. 3.2 Viktor Seleznev on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Samuti on ta läbinud vabanemiseelse nõustamise. Samuti on Viktor Seleznev täitnud Viha juhtimise töövihikut ja osalenud vangla tööhõives. Vangistuse jooksul puuduvad Viktor Seleznevil distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on Viktor Seleznevi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused. Arvestades Viktor Seleznevi selgitusi ja materjalidest nähtuvaid asjaolusid, ei ole kohus veendunud, et Viktor Seleznev on sellel korral vabaduses suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Sellest tulenevalt ei ole aga maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.3 Vabanemise korral puudub Viktor Seleznevil kindel elukoht. Materjalidest nähtuvalt on Põltsamaa Vallavalitsusele esitatud avaldus elamispinna saamiseks ja sotsiaaltöötaja sõnul tagatakse Viktor Seleznevile sotsiaalpind, kuid konkreetne eluruum selgub siis, kui Viktor Seleznev on vanglast vabastatud. Seega, kuna Viktor Seleznevil puudub vabaduses kindel elukoht, ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust rakendada (mis eeldab alalise elukoha kindlaksmääramist). Lisaks puudub Viktor Seleznevil ennetähtaegsel vabanemisel kindel töökoht. 03.12.
7. a seisuga on vangla andmetel Viktor Seleznevil tasumata nõudeid summas 5720,83 eurot.
8. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Viktor Seleznevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Viktor Seleznevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3