KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-128979

§ 142lg 1 väidetava nõude aegumise tõttu selle tasumisest (möödas on 3a).

17.01.

1. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.02.
2. a esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtule hagi I L vastu põhivõlgnevuse 205,49 euro ja viivise alates 06.02.
3. a kuni põhinõude summas 205,49 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud I OÜ-le 05.03.
4. a laenutaotluse 1 000 euro saamiseks. I OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ja väljastas kostjale kokku laenu summas 1 000 eurot, mis on edastatud kostjale ülekandega. I OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 145,65% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise aja kuupäeval 05.03.
5. a oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 23,53%. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on seisukohal et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 406² lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Kostja on kohustuse katteks tasunud kokku 794,51 eurot. Seega on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus hageja ees tulenevalt tühisest tarbijakrediidilepingust summas 205,49 eurot. I L hagiavaldusele vastust esitanud ei ole, kuid on maksekäsu kiirmenetluses esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) kommenteeritud väljaande p-s 3.3.2.2.2.2 (lk 456) on selgitatud, et kui võlgnik esitas (maksekäsu kiirmenetluses) vastuväite, lahendatakse avaldus juba hagina hagimenetluses. Kuigi võlgnikule antakse TsMS § 487 lg 2 järgi tähtaeg hagile vastamiseks, tuleks tema vastuväideteks hagile lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväited, mh aegumisele tuginemine. Sel juhul ei saa kohus ilmselt ka nt hagile vastamata jätmise korral hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui nõue on esitatud asjaoludel tegelikult aegunud.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt

§-le 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 2

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alusetu rikastumise väljaandmise nõude aegumise algusaja määramisel on oluline, millal muutub rikastumise väljaandmise nõue sissenõutavaks. Kui tehing on tühine, tekib rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist, st näiteks alusetult makse tegemist (

kommenteeritud väljaanne, p. 3.2.1, lk 487).

§ 151

lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-14 selgitanud, et

151 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (p 12). Algne võlausaldaja I OÜ sai rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada kostjaga 05.03.2015. a laenulepingut sõlmides ja kostjale laenulepingu alusel raha üle kandes. Seega tekkis algsel võlausaldajal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue 05.03.2015. a.

§ 135

lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 135lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (

§ 136lg 2).

Kuna käesoleval juhul tekkis hagiavalduse aluseks olev nõue 05.03.

1. a, siis algab aegumise tähtaja arvestamine sellele järgnevast päevast ehk 06.03.
2. a. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat sai täis seega 06.03.
3. a. OÜ Aktiva Finants esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 13.11.
4. a, seega kohaldab kohus hageja nõude suhtes vastavalt kostja taotlusele aegumist, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta. Kohus peab vajalikuks juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt

§ 138

lg-le 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (p 14). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma nõudena märksa suuremat summat (1 241,09 eurot), kui hagis (205,49 eurot), mis vastavalt Riigikohtu selgitustele (lahend nr 3-2-1-186-13, p 24) võib tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduste olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (nn kolmnurkkelmuse kohta vt Riigikohtu 14.04.2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10, p 15). TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3