) § 229), kuid kostjal tulnuks hageja nõude rahuldamata jätmiseks oma vastuväiteid laenu tagasimaksmise kohustuse hageja kanda jäämise, abieluvaralepingu näilikkuse, hagejale laenumakseteks raha ülekandmise kohta tõendada (
). Arvestades hageja esitatud nõuet tuleb kohtul seega lähtuda VÕS § 69 lõikes 1 sätestatud eeldusest, et omavahelises suhtes täidavad solidaarvõlgnikud kohustuse võrdsetes osades. Sellest 3
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt rahuldatakse hagi 48% ulatuses (hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 14 063,25 eurot, kohus mõistab hageja kasuks välja 6731,29 eurot).
lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 48% ulatuses ja hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud 52% ulatuses. 8.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 8.
lg 1 alusel tuleb tasumata riigilõivu osamakse 162,50 eurot hagejalt välja mõista riigituludesse. Kohus märgib, et hageja peab 162,50 eurot tasuma riigituludesse kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (
lg 5) ja tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 650 eurot on kohtukulu
lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu 650 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot (riigilõiv), millest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 48%, so 312 eurot. 8.2. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 462 eurot, mis on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagivastuse koostamises (2 tundi) ning kohtuistungiks ettevalmistumises ja selles osalemises (1 tund 30 minutit) ajakuluga kokku 3 tundi 30 minutit ning tunnihinnaga 132 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (solidaarvõlgniku tagasinõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas) ning hagivastuses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 462 eurot kokku 3 tunni 30 minuti eest on põhjendatud ja vajalikud
Kohtu hinnangul tuleb kostjat esindanud lepingulise esindaja tasu 132 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 462 eurot (lepingulise esindaja kulud), millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 52%, so 240,24 eurot. 8.3. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 71,76 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.