KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 6. märts 2020 Kohtuasja number 1-16-6432 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Kohtuasi Vladislav Budichi (isikukood 379033103
) § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi 1 aasta 6 kuu ning § 200 lg 2 p 4 järgi 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumis liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 5 aastat 4 kuud.
§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 21.
jaanuari 2014 otsusega V. Budichile mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 7 kuu 17 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. V. Budichi karistusaeg algas
- mail 2016 ja see lõpeb
- mail
- novembril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Budichi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 1
(3)- Tartu Maakohus jättis
- veebruari 2020 määrusega V. Budichi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata, märkides järgmist. V. Budichil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vangla tööhõives ja õppinud riigikeelt.
- aastaks on planeeritud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemine ja kutsehariduse omandamine. Vabanemisel on süüdimõistetul kindel elukoht.
- juunil 2017 on Politsei- ja Piirivalveametile tehtud ettepanek V. Budichi osas väljasaatmisotsuse tegemiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks. Ennetähtaegselt ei võimalda V. Budichit vanglast vabastada tema varasem elukäik ja tema isik. Süüdimõistetu on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (2 kehtivat karistust) ja talle on mõistetud ka eriliigilisi karistusi. Sellele vaatamata ei ole ta lõpetanud kuritegelikku käitumist. Nimelt tunnistati V. Budich Harju Maakohtu
- jaanuari 2014 otsusega süüdi varguse ja röövimise toimepanemises, mille eest talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Ta vabastati vanglast tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu
- juuni 2015 määrusega. V. Budich jätkas katseajal samalaadsete kuritegudega ja seda juba märtsis
- Seega varasemad karistused ei ole avaldanud V. Budichile mingisugust mõju. Samuti on uute kuritegude toimepanemise riskiks süüdimõistetu alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus. Positiivne on, et V. Budich on avaldanud soovi vabanemisel loobuda alkoholist ja narkootikumidest (kavatseb pöörduda arstide poole). Sellele vaatamata ei saa aga olla kindel, et ta on täiel määral aru saanud oma tarvitamisprobleemi tõsidusest ja selle tagajärgedest ning suudab lõplikult tarvitamisest hoiduda. V. Budich ei ole senini selleks suuteline olnud.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Budich. Ta palub lahendi tühistada ja vabastada end vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. V. Budich leiab, et maakohus ei arvestanud oma otsustuse tegemisel üldse tema praegust suhtumist ellu. Ta on piisavalt kaua vanglas viibinud ja tal on olnud aega ümber hinnata oma senine elutee. Ta mõistab, et on paljugi korda saatnud ning põhjustanud enda tegudega nii kahju kannatanutele kui palju muret oma perekonnale. Märtsis saab ta 41-aastaseks ning tal on veel aega, et heastada patte nii inimeste kui Jumala ees. Vabanemisel on tal töökoht OÜ-s Safeway, garantiikiri on lisatud määruskaebusele. Ringkonnakohtu seisukoht 5.
§ 76
lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui
§ 76
lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole V. Budichi tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Samuti on esimese astme kohus oma otsustust küllaldaselt ja selgelt põhjendanud. Nõustudes vaidlustatud määruses toodud põhistustega, märgib kohtukolleegium omaltpoolt järgmist.
- Ringkonnakohus möönab kõigepealt, et V. Budichi osas on võimalik välja tuua mõndagi positiivset. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud vangla tööhõives, omandab kutseharidust ja on õppinud riigikeelt. Oluline on seegi, et süüdimõistetul on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama.
- Samas ei ole eeltoodu piisav V. Budichi ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks. Süüdimõistetu elukäiku ja isikut iseloomustavad andmed kaaluvad üle tema osas ilmneva positiivse teabe, 2
(3)osutades ohule, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Nagu maakohus õigesti välja tõi, viitab V. Budichi kuritegeliku käitumise kordumise riskile kõigepealt asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud varemgi (kaks kehtivat karistust) ning ka vangistuskogemus ei ole talle esimene. Kinnipidamisasutuses on V. Budich koguni seitsmendat korda. Eelnev näitab, et karistused, sh reaalne vabadusekaotus, V. Budichi puhul vähemalt seni oma eesmärki täitnud ei ole. Ühtlasi välistab seniste karistuste ebaefektiivsus võimaluse eeldada, et praegune vangistus on olnud eelmistest tunduvalt tõhusam ning karistuse siht on täidetud juba vaid poole vangistusaja möödumisel. Tõsi, süüdimõistetu on vanglas käitunud korrakohaselt, osalenud tööhõives jm tegevustes ning läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Üksnes selle põhjal tema hoiakute muutumist siiski järeldada ei saa. Nimelt on nt programmi läbimise osas oluline tähele panna, et olles sagedane vanglas viibija, on V. Budich rehabiliteerivaid tegevusi läbinud varemgi. Ometi on ta vabaduses ikka ja jälle jätkanud kuritegelikku eluviisi. Veel on oluline märgata, et süüdimõistetu vabastati eelmise vanglakaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ehk see tähendab, et ka toonase vangistuse ajal pidas V. Budich end ülal piisavalt hästi, andes oma käitumisega vanglas põhjuse endasse uskumiseks. Süüdimõistetu usaldamine oli aga põhjendamatu, kuivõrd vähem kui aasta möödumisel pani ta toime uued, eelnevatega samalaadsed kuriteod: varguse ja röövimise.
- Ka ei saa mööda vaadata ka sellest, et V. Budichist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad tema sõltuvusprobleemid. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdimõistetul on olnud probleeme nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisega. V. Budich seda ei eita. Vangla koostatud iseloomustusest selgub täpsemalt, et alkoholi hakkas süüdimõistetu ohtralt tarbima juba 18-aastaselt ning enne vanglasse naasmist tegi ta seda igapäevaselt. Ka kokkupuude narkootiliste ainetega algas juba
- aastal. Viimastel aastatel oli põhinarkootikumiks amfetamiin, mida V. Budich tarvitas samuti iga päev. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu väljendanud motivatsiooni tarvitamiskäitumisest loobuda ning see soov näib siiras. Kuigi V. Budichi selline kavatsus on igati kiiduväärt, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et V. Budich suudab vabaduses endale kindlaks jääda. Nimelt selgub, et ka varasemate vangistuste ajal on süüdimõistetu läbinud mitmeid sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme, kuid mingit tulemust seeläbi ei ole saavutatud. Vabaduses on alati saabunud tagasilangus ja uued kuriteod. Seega ei sisenda V. Budichi praegune püüdlus ning vangistuse tõttu pealesunnitud eemalolek joovastavatest ainetest veendumust sellesse, et teda ei taba taas tagasilöök. Kui süüdimõistetu hakkab taas alkoholi või narkootikume tarvitama, toob see suure tõenäosusega kaasa ka uued kuriteod. On ju süüdimõistetu ise möönnud, et joobes olles käitub ta vägivaldselt ja ka viimane vägivallakuritegu oli sooritatud joobeseisundis.
- Eelmärgitut arvestades ei veena V. Budichi kinnitus, et ta on just praeguse vangistuse ajal oma ellusuhtumist muutnud ning väärtused ümber hinnanud, ringkonnakohut tema ohtlikkuse äralangemises. Süüdimõistetu peab jätkama karistuse kandmist vangistuse tingimustes.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- veebruari 2020 määruse muutmata ning V. Budichi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 3
(3)