← Eesti

2-18-4936/37

Obsah (7)§ 173§ 162§ 190§ 129§ 144§ 175§ 177

2-18-4936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05. 2019. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4936 Tsiviilasi Dmitri Mezents

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagejale oli määratud esindaja riigi õigusabi korras Tartu Maakohtu 20.10.2015.a määrusega. Määruse kohaselt anti hagejale riigi õigusabi, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 12.10.2018 ja 30.05.2019.a määrustega on hageja esindajatele määratud ja riigi vahenditest tasutud seoses õigusabi osutamisega kokku 1308 eurot. Kuna hageja oli vabastatud enda õigusabi eest tasumisest, siis jäävad esindajatele makstud tasu ja kulud riigi kanda. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel 17.04.2018.a määrusega.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus teeb lahendi hageja kahjuks, tuleb tal tasuda hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv. Hagi hinnaks on käesolevalt 11 8800 eurot (põhinõue 11 000€+viivis ühe aasta eest

§ 129lg 1 tulenevalt 880€).

Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb hagilt , mille hind on kuni 12 500eurot, tasuda riigilõivu 600 eurot. Nimetatud riigilõiv tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista.

§ 190

lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Seega on hagejal kohustus hüvitada kostjate menetluskulud. Kostjate esindaja esitas taotluse mõista hagejalt välja õigusabiga seotud kulud summas 6831 eurot (koos käibemaksuga). Kulude nimekirja kohaselt osutas kostjate esindaja õigusabi kokku 51.75 tundi , tunnihinnaga 110 eurot. Hageja esindaja esitas vastuväited kostjate õigusabikuludele, leidis, et need on ebamõistlikult suured ja palus kulusid vähendada 2448.60 euro võrra. Hageja esindaja tõi välja erinevad kostja esindaja poolt nimetatud ajalised positsioonid ja leidis, et kõigis positsioonides on ajakulu olnud ebamõistlikult suur. Poole õigusabikulud on kohtuvälised kulud vastavalt

§ 144

p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.

§ 175

lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et kostjate esindaja poolt taotlusse märgitud ajakulu ei ole vastavuses asja keerukuse, menetlusdokumentide sisu ja mahukuse ning esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega. Kohus leiab, et põhjendatud on 2019.a mais esmase vastuse koostamiseks kulunud aeg: kuigi vastus ei ole pikk (sisu 3 lehekülge), nõuab selle koostamine siiski nii hagi ja selle lisadega kui ka kogu vaidluse olemusega (kostjate seisukohad ja olukorra kirjeldus) tutvumist. 2018.a juunis-august koostas esindaja vaid kaks lühikest taotlust ning eeldatavalt pidas ka läbirääkimisi, milleks kohus oli andud tähtaja. Kohus leiab, et ajakulu 3 tundi on põhjendatud. Septembris ja oktoobris 2018 ei nähtu asja materjalidest kostjate esindaja poolt mingit aktiivset tegevust- menetluses toimus hageja esindaja vahetumine. Kohus on palunud hageja uue esindaja 12.10.2018 esitatud seisukoha osas omapoolse vastuse esitada ja selle on kostja esitanud alles 03.12.2018- seega koostas esindaja selle novembris. Vastus on 3,5 lehekülge pikk ja sellel ei ole lisasid. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja seisukohtadega tutvumise ja vastuse koostamiseks vajalik aeg 6 tundi. Detsembris 2018-jaanuaris 2019 on kostjate esindaja esitanud kohtule ekspertarvamuse (menetlusdokument pikkusega alla 1 lehekülje), tutvunud hageja 17.01.2019 seiskohaga (2 lk), osalenud istungil 22.01.2018 kestusega 2,5 tundi (eeldatavalt valmistus ka istungiks ning koostanud 04. veebruariks 2019 tasaarvestuse avalduse (3

  1. lk)koos tõenditega. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg nimetatud tegevusteks kokku 13 tundi. 2019.a veebruaris on kostjate esindaja märkinud enda tegevusteks veelkord tasaarvestuse avalduse täiendamise ja seisukohtade täiendamise 12,25 tundi ning märtsis–aprillis veelkord kirjalike seisukohtade koostamise 4,75 tundi. Arvestades, et kohus luges tasaarvestuse avalduse koostamiseks vajaliku aja juba jaanuarisse, kostjate esindaja tutvus vaid hageja vastuväidetega (4
  2. lk)ja täiendavalt 25.02.2019.a esitatud tõendiga ning koostas 08.aprilliks oma kokkuvõtlikud seisukohad (6 lk), mida täiendas 30.04.219, leiab kohus, et kõigi nimetatud tegevustele kulunud ajaks märgitud 17 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik aeg. Seejuures tuleb arvestada menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostjate poolt ei kogutud ega esitaud mingeid uusi tõendeid ja kostjate esindaja kordas vaid oma varasemaid seiskohti. Kohus leiab, et piisavaks ajakuluks saab lugeda 10 tundi. Kokku on kostjate esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 40 tundi. Arvestades esindaja tunnimäära, on kostjate põhjendatud kulud õigusabile 4400 eurot, millele lisandub käibemaks 880 eurot, kokku 5280 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista 5280 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel hagejalt kostjate kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.