2-18-7095/7

Tsiviilasi nr 2-18-7095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7095 Tsiviilasi B2 Kapital SIA hagi Aleksandr Danilov vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1 357 eurot 48 senti hageja B2 Kapital SIA, rk 40103645131; asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Läti Vabariik; Menetlusosalised ja nende esindajad hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post carlo.kask@creditreform.ee; kostja Aleksandr Danilov, isikukood XXX; tegelik elu- või viibimiskoht XXX. Menetlus Kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista Aleksandr Danilovilt (Danilov) B2 Kapital SIA kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Aleksandr Danilovi vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1057.50 eurot, mis koosneb põhivõlast 939.46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 63.05 eurot ja sissenõudmiskulust 54.99 eurot
4. Välja mõista Aleksandr Danilovilt B2 Kapital SIA kasuks viivis põhivõlalt (939.46 eurot) alates 08.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 224.82 eurot nõudes.
6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Jätta menetluskulud 82% ulatuses Aleksandr Danilovi kanda ja 18% ulatuses B2 Kapital SIA kanda.
9. Määrata B2 Kapital SIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 (kolmsada) eurot, millest vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu on 100 eurot ja riigilõiv 200 eurot.
10. Välja mõista Aleksandr Danilovilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulude katteks 246 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 14.11.2018 avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja märgib osaliselt põhjendava osa. 2 Kohus leiab, et B2 Kapital SIA hagi Aleksandr Danilovi vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt Tele2 Eesti OÜ ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX (telefoninumbrile XXX) ja XX.XX.XXXX sõlmitud seadme Apple iPhone 7 järelmaksulepingust tulenevat põhivõlga 939.46 eurot, leppetrahvi 224.82 eurot, viivist 63.05 eurot, sissenõudmiskulu 54.99 eurot ning lisanduvat viivist põhinõudelt alates 08.05.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust sealhulgas tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt ostis kostja järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 7, mille eest tuli tasuda 24 kuu jooksul 36.15 eurot kuus, telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles XX.XX.XXXX ning kostja kohustus tulenevalt lepingust tasuma ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel leppetrahvi, mis koosneb lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ja kostja valitud paketi kuumaksu korrutisest. Paketi kuumaks oli 12.49 eurot ja kostjal jäi tasumata 18 kuud, leppetrahv on 224.82 eurot. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ja lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu. Hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kostjale üle antud mobiiltelefoni maksumust (jääkmaksumust). Kohus leiab, et tüüptingimus, mille kohaselt lepetrahvi arvutamisel lähtutakse lepingu tähtaja lõpuni jäävast perioodist ning kliendi poolt valitud kuumaksust, on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostjal sõlmis lepingu 24 kuuks, millest jäi tarbimata 18 kuud, mistõttu tegeliku tarbimise aja ja teenuse tavapärase maksumuse (12.49 eurot kuus) vaheline proportsioon on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb hageja leppetrahvi nõue summas 224.82 eurot jätta rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1057.50 eurot (põhivõlg 939.46 eurot, viivis 63.05 eurot ja sissenõudmiskulu 54.99 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 08.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 82% 3 ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 140 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest, hageja on riigilõivu tasunud. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 246 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4