) § 16 lg 1 p-ga 1, § 16 lg-ga 2 ja § 20 lg-ga
sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Seetõttu ei saa ühistu üldkoosolekul esitatud küsimusi ja peetud diskussiooni lugeda ühistust kahjustavaks. Hagejale jääb arusaamatuks ka väide väljaarvamisteates, et ühistu tegevuse oluline takistamine (põhikirja p 2.14.3) väljendub kokkuvõtvalt selles, et hageja ja/või tema lepinguline esindaja esitavad ühistu erinevatel koosolekutel provotseerivaid küsimusi, toovad teadlikult ja pahatahtlikult esile näilikke probleeme eesmärgiga luua teistes ühistu liikmetes ühistu juhtorganite tegevuse ja ühistu juhtimise osas äärmiselt negatiivne ja salalik kuvand. Selles osas on kohus juba oma seisukoha tsiviilasjas nr 2-13-50793 andnud. Hageja leiab, et selgusetuks jääb väljaarvamisteates, mida peab J.M hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguteks, mis ei ole ilmselgelt kooskõlas ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Lõppkokkuvõttes jääb hagejale käsitamatuks kostja konstanteering, et väljaarvamisteates nimetatud loetelu hageja ühistust väljaarvamisel ei ole ühelgi juhul ammendav. Lisaks eeltoodud selgitustele ei ole kostja käsitlenud õiguspäraselt hageja kaebust üldkoosolekul, rikkudes üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda. Nimelt üldkoosoleku kokkukutsumise teates väljatoodud päevakorra p 2 nägi ette ülevaate andmise ettevalmistusest suurprojekti elluviimiseks koostöös partneritega, kuid nimetatud punkti all võeti vastu 2 otsust. Ka päevakorrapunkt 3 ei olnud sisustatud üksnes ülevaate andmisega. Päevakorrpunktist nr 4 kinni ei peetud, kuna tegelikkuses 21.07.2016 esitatud kaebust ette ei kantud ega sellest lühikokkuvõtet ei tehtud. Samuti ei kandnud ka hageja esindaja kaebust ette, vaid kandis ette seisukohad. Protokoll ei kajasta tegelikke asjade käiku ning protokolli lisas puudub kõige olulisem dokument, so Päivila Talu kaebus üldkoosolekule ja lisatud on vaid 18.11.2016 allkirjastatud hageja seisukohad. Muuhulgas muudeti päevakorrapunkti 4 all üldkoosoleku otsust nr 1 (üldkoosoleku päevakorra kinnitamine) ning anti hagejale õigus sõna võtta üksnes 10 minutit. Seejuures ei pandud hääletusele otsuse punkti 1 muutmist, millega ei oldud piiratud ettekannate aega. Päevakorrapunktis 5 oli ette nähtud Päivila Talu ühistust väljaarvamise peale esitatud kaebuse läbivaatamine, mis tegelikkuses ei toimunud. Ka ei kantud nimetatud punkti all ette ühistu juhatuse 17.06.2016 protokollise otsuse punkti 12 ega selle lisaks olevaid kaalutlusi. Kuigi kostja juhatus tegi ettepaneku panna hääletusele otsus väljastada Päivila Talule väljavõte ühistu juhatuse 17.06.2016 koosolekul vastuvõetud protokollisest otsusest nr 7 otsuse p 12 koos selle lahutamatuks lisaks olevate juhatuse kaalutlustega ning üldkoosolek võttis nimetatud otsuse ka vastu, ei avaldatud nimetatud juhatuse otsust üldkoosolekule, vaid juhatus lubas juhatuse otsuse saata tähitud postiga alles 21.11.2016. Seega ei arutatud ka päevakorras punkti 5 all väljatoodud küsimusi, vaid hageja väljaarvamine pandi hääletusele ühistu juhatuse poolt kohapeal loodud negaiivses toonis ja juhatusele sobilikul viisil. ÄS §-st 1721 tuleneb, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõuded, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama on sätestatud
§s
lg 2 kohaselt on liikmel õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Nimetatud küsimuse pani üldkoosolek hääletamisele 18.11.2016 üldkoosolekul üldkoosoleku otsusena nr 7 ning seega tekkis ühistul õigus juhatuse otsuse väljastamiseks alles üldkoosoleku otsuse nr 7 vastuvõtmisega. Isegi juhul, kui ühistu juhatuse 17.06.2016 otsuse punkti 12 kehtetuks tunnistamiseks leidub mõni materiaalõiguslik alus, ei ole eeldused igal juhul täidetud. Kostja leiab, et hageja vastuväited ühistust väljaarvamise osas on põhjendamatud ning eksitavad. Vastavalt ühistu põhikirja p-le 2.14.3 võib juhatuse liikme ühistust välja arvata, kui liige tekitab ühistule olulist kahju või kahjustab ühistu huvisid või mainet või oluliselt takistab ühistu tegevust. Ühistu põhikirja p 2.14.7 kohaselt võib liikme ühistust välja arvata, kui esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Juhatus tõi 20.06.2016 väljaarvamisteates esile põhjendusi, millega on hageja ühistust väljaarvamine põhjendatud. Kostja hinnangul on tähtis hinnata hageja käitumist kogumis. „Võrumaa Teatajas“ 14.04.2016 ilmunud artikli „Rõuge Päivila talu tootja käib E-Piimaga kohut“ osas väidab hageja, et ta ei ole oma nõusolekut artikli avaldamiseks andnud, kuid kostja sellega ei nõustu. Ka ei nõustu kostja hageja väitega selle kohta nagu ettevõte eelistaks suuremaid piimatootjaid väiksemate ees ja kõlvatus konkurentsis. Kostja selgitab, et ühistul puudub eraldi seisev hageja poolt viidatud Juustupiima müügileping ning kõigi ühistu liikmetega on sõlmitud ühesugused piima müügilepingud ning nende lisaks olevad tüüptingimused ning kõigile kehtib lepingus sisalduv konfidentsiaalsusnõue. Õige ei ole hageja väide, justkui ühistu kohtleb oma liikmeid ebavõrdselt (võrreldes teiste piima kokkuostjatega või ühistusiseselt). Hageja hinnangul ei ole võimalik väljaarvamisteates toodud väitest „kvaliteedi määramine ei tohiks olla töötleja käes“ lugeda seost ühistuga, kuid kostja sellega ei nõustu, ka ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et artiklis väljendatust saab välja lugeda üksnes seda, et suure koguse piima müüjate transpordikulu on madalam kui väiksema koguse piima müüjate tulu. Samuti lükkab kostja ümber hageja väiteid ühistu nõukogu liiget S.K puudutavas osas ning vaidleb vastu hageja seisukohale, et ühistu üldkoosolekul on õigus otsustada igasuguse õigusvaidluse pidamise üle. Selline hageja tõlgendus ei vasta seadusandja tahtele. Põhjendatud ei ole hageja väited hageja lepingulise esindaja 21.04.2016 üldkoosolekul öeldud tsitaatide moonutamise osas, samuti hageja etteheited tsiviilasja nr 2-13-50793 menetluskulude suuruse osas. Esitades ühistu liikmete ees väiteid, et ühistu õigusabikulud olid 80 000 eurot olukorras, kus tegelikult ei ole see tõene, jätab ühistust liikmete ees halva mulje. Kostja leiab, et hageja ja tema esindaja ilmselgelt kiuslike ning etteregistreerimata mitmete küsimuste esitamine ning provotseerivad teemapüstitused venitavad üldkoosoleku planeeritud aega pikemaks ning see takistab teiste liikmete elukorraldust oluliselt. Samuti algatatakse põhjendamatult kohtuvaidlusi muuhulgas selleks, et tekitada ühistule tööd juurde. Kui hageja ei esitaks meedia 5 2-16-19017 vahendusel kostjat mustavaid väiteid, ei peaks ka sellega täiendavalt tegelema oma põhiülesannete kõrval. Kostja põhikirja p 2.14.7 kohaselt võib liikme ühistu välja arvata, kui esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Põhikiri ei täpsusta, mida tuleks eeskätt pidada silmas „muu mõjuva põhjuse all“, mistõttu on kostja selle mõiste sisustanud asjaoludega, mis annavad koosmõjus aluse hageja ühistust väljaarvamiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et alusetu on hageja väide, justkui juhatuse 17.06.2016 otsuse p-ga 12 taunitakse ühistu liikme kriitilist arvamust ühistu organi suhtes. Olukorras, kus ühistu liige on algatanud ühistu vastu käesoleva seisuga neli kohtumenetlust ning järjepidevalt kahjustanud ühistu mainet, tekib õigustatud küsimus, kas hageja eesmärk seisneb ühistu kooskõlastatud majandustegevuse toetamises või pelgalt ühistu efektiivse toimimise kahjustamises. Hageja heidab kostjale ette ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, kuid kostja märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei kujuta endast üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alust
Hageja ei ole välja toonud ühtegi muud alust, mis oleksid võimaldanud järeldada, et 18.11.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagejal puudub otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus, kuna
lg-st 3 tulenevalt võib ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Protokollist nähtub vaid kaks vastuväidet otsuse nr 2 ja nr 4 osas. Üldkoosolekul otsuste nr 2 ja nr 4 vaidlustamise õigus puudub hagejal ka üldkoosolekul esitatud vastuväidetest sõltumata. Vastuväidetest ei selgu, milles väljendub otsuste eelnõu vastuolu päevakorraga. Hagejale tagati 18.11.2016 üldkoosolekul ärakuulamisõigus ning kostja märgib, et ärakuulamisõiguse tagamata jätmine ei ole üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise alus
Eeltoodust sõltumata on ühistu nõuetekohaselt võimaldanud avaldada hageja esindajal üldkoosoleku päevakorrapunkti 4 osas oma seisukoht. Üldkoosolekul pandi korraldusliku otsusena nr 6 hääletamisele hageja ettekandeks antav aeg, millele hageja esindajal vastuväiteid ei olnud ning ka ükski ühistu liige ei hääletanud otsuse nr 6 vastu. Seega ei väljendanud hageja enne ettekande tegemist mingil viisil enda tahet juhatuse poolt antud aja pikendamiseks. Alusetu on hageja väide, justkui pidanuks juhatus võimaldama tal kanda ette nii kaebuse kui seisukohad, kuna üldkoosoleku päevakorrapunkt 4 nägi ette üksnes Kalev Kann`i seisukohtade ärakuulamise. Protokollist nähtuvalt võimaldas ühistu hageja esindajal ettekandega jätkata ka pärast 10 minuti möödumist ning hageja jõudis lugeda ette pea kõik seisukohtade punktid. Hageja leiab, et ühistu juhatus pidanuks üldkoosolekul ette kandma juhatuse 17.06.2016 otsuse punkti 12 ja selle lisaks olevad kaalutlused, kuid nimetatud kohustust ei tulene juhatusele üheski seaduse sättest ega üldkoosoleku päevakorrapunktist. Hageja heidab ühistule ette üldkoosoleku päevakorra muutmist sellest ühistu liikmeid eelnevalt teavitamata, kuid ühistu ei ole üldkoosolekul päevakorda muutnud ega lisanud päevakorda otsuste eelnõusid sellest liikmetele eelnevalt teavitamata. Päevakorras välja toomata otsused (nr 1, 5 ja 6) kandsid korralduslikku iseloomu
lg 6 mõistes, seega ei lasunud ühistul ka kohustust olematutest muudatustest teavitada. Hageja hinnangul seisneb ühistu 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine päevakorrapunktide pealkirjade mittevastavuses üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisuga, kuid päevakorrapunkt ja otsuse eelnõu on erinevad mõisted. Viidatud mõistete samastamine eesmärgiga põhjendada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist on lubamatu. Kostja on hagejale 01.12.2016 üle andnud kõik
Kuigi seadus ei näe ette muude dokumentide esitamist, edastas kostja hagejale muuhulgas üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 5 helisalvestise ja üldkoosolekul kasututatud slaidid. Põhjendamatu on hageja seisukoht, justkui kostja oleks jätnud edastamata 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused.
lg 1 p 5 kohaselt sisalduvad üldkoosolekul vastuvõetud otsused üldkoosoleku protokollis. Hageja väide, justkui talle edastatud üldkoosoleku dokumendid ei vasta tegelikkusele, on põhjendamatu. Hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi asjaolu, mis seaks üldkoosoleku protokolli ja selle lisade autentsuse kahtluse alla. Kostja võtab omaks üksnes ühe vormilise eksimuse, mis puudutab 18.11.2016 protokolli lisa 4, kus nimetatud „Päivila Talu kaebus nr 1-6/955 ja 6 2-16-19017 sellele lisatud kirjavahetus“ all on tegelikult hageja 18.11.2016 seisukohad nr 1-6/1560, mille hageja esitas protokolli lisaks üldkoosolekul kohapeal. Seega on üldkoosoleku protokolli lisa 4 pealkiri kogemata ekslik. Seevastu hageja 21.07.2016 kaebus nr 1-6/955 (hagi lisa 11) ei ole lisatud 18.11.2016 üldkoosolekul lisana, vaid sellega oli võimalik kõigil liikmetel tutvuda enne üldkoosoleku toimumist. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Seda, kas ühistu huvi võib olla kahjustatud, ei saa hinnata mitte juhatuse subjektiivse arvamuse alusel, vaid tuleb kaaluda objektiivsete asjaolude seisukohalt. Vastuseks kostja kirjeldusele, mis puudutab 18.11.2016 üldkoosolekule eelnevat aega, leiab hageja, et juhatuse heakskiidul toimunud üldkoosoleku materjalidega tutvumise takistamist saab ühemõtteliselt kvalifitseerida liikme õiguste rikkumisena. Kui hageja on osutanud õigustatud kriitikat, siis pole loogiline, et see saab samal ajal olla põhjus tema väljaarvamiseks ühistust. Kostja käsitlus vastuväidete esitamise kohta üldkoosolekul ei ole aktsepteeritav. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega selle kohta, et enne otsuse vastuvõtmist ei saa vastuväidet esitada, kuna sellisel juhul kaotaks koosolek kui protsess ühise eesmärgi nimel oma mõtte.
lg 3 ls 2 sätesta, et vastuväide peab olema esitatud vastuvõetud otsusele, vaid seaduses on kirjas, et ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite. Hageja osales ühistu koosolekul ning esitas vastuväiteid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ühistul tekkis õigus väljastada hagejale juhatuse 17.06.2016 otsuse p 12 alles pärast 18.11.2016 üldkoosolekut, kuna kostja käsitlusest saab järeldada, et ühistu liikmed hääletasid koosolekul otsuse osas, mida nad polnud näinud enne koosolekut, koosoleku ajal ning millega võis tutvuda alles peale koosolekut. Kostja vastuväited hageja täiendavatele seisukohtadele Kostja jääb seisukohale, et hageja ei ole esitanud
lg 3 ls 2 mõttes korrektset ja selget vastuväidet üldkoosolekul vastuvõetud otsustele ning seetõttu ei ole hagejal kui üldkoosolekul osalenud isikul õigus nõuda vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Lisaks märgib kostja, et vastuväitena ei ole käsitletav ka lihtsalt otsuse vastu hääletamine. Juhul, kui kohus leiab, et hageja esitas üldkoosolekul otsuste 2, 4 ja 7 osas
lg 2 ls 2 kohaselt nõuetekohaselt vastuväited, ei ole need vastuväited põhjendatud ega too kaasa otsuste kehtetuks tunnistamist. Vastuvõetud otsuste nr 2 ja 4 osas leiab kostja, et otsuste projektid ei olnud vastuolus üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldatud päevakorra punktidega. Pealegi päevakord ei pea sisaldama otsuse eelnõusid. Tähtis on see, et otsuste eelnõud ja vastuvõetud otsused oleksid samad ning et ühistu liikmetel oli võimalus enne üldkoosoleku toimumist otsuste eelnõudega tutvuda. Õige ei ole hageja etteheide, et üldkoosolek otsustas väljastada hagejale väljavõtte juhatuse otsusest olukorras, kus üldkoosolek ei olnud informeeritud. Kui kohus leiab, et juhatuse 17.06.2016 otsuses ja otsuse lisadeks olevates kaalutlustes toodud asjaolud ei ole piisavad hageja ühistust väljaarvamiseks põhikirja p 2.14.3 mõlemal alusel, oli hageja väljaarvamine igal juhul põhjendatud põhikirja p-le 2.14.7 tuginedes, kuna kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes esines „muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks“, mis seisneb muuhulgas selles, et kostja üldkoosolek on tänaseks vähemalt kahel korral väljendanud tahet hageja ühistust välja arvata (18.11.2016 97,9%-lise kohalolijate poolthäälteenamusega). Kostja meelest on tähtis see, et ühistu kõrgeim organ, üldkoosolek, on hageja liikmelisuse osas väljendanud oma seisukohta selgelt ja ühemõtteliselt – hagejat ei soovita tema käitumise ja tegude pärast ühistu liikmeks. Hageja väljaarvamist tema pahatahtliku ja ühistuvastase käitumisega on pidanud põhjendatuks ka kostja nõukogu oma 31.05.2016 koosolekul. „Muu mõjuv põhjus liikme väljaarvamiseks“ saab olla ka hea usu põhimõtte rikkumine TsÜS § 32 järgi. 7 2-16-19017 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
) § 39 lg-ga 8, kuid õigusliku küsimuse püstitamine ei saa kahjustada kellegi mainet ning iseenesest küsimuse püstutus on õige, kuna põhjendamatu õigusvaidluse pidamisega saavad tulundusühistu majandushuvid kahjustatud. Kohus nõustub hagejaga tervikuna kagupiirkonna koosolekul hageja poolt avaldatu osas, et ühistu liikmel ei ole keelatud oma mõtteid ja seisukohti avaldada ning teha ka kriitikat ühistu siseselt, mida ei saa tõlgendada maine kahjustamisena. 7. Väljaarvamisteates on Kalev Kannile pandud süüks, et tema vandeadvokaadist esindaja Alar Eiche esines 21.04.2016 üldkoosolekul muuhulgas väidetega, mis on ebaõiged ja/või mainet kahjustava alatooniga ühistu suhtes. Üldkoosolekuid (21.04.2016 ja ka 18.11.2016) puudutavas osas on hageja esitanud tõenditena helisalvestised ja stenogrammid sinna juurde (hageja 06.03.2018 menetlusdokumendi lisad nr 3-4 kd 3 tl 194, kd 4 tl 14-85; 108).
ega ka kostja põhikiri ei keela üldkoosolekut helisalvestada ega nõua 10 2-16-19017 selleks nõusoleku küsimist, seepärast ei saa kohtu arvates hageja poolt esitatud helisalvestist pidada seadusevastaseks ega ka tõendina lubamatuks. Viidatud helisalvestitel kuuldavad sõnavõtud ja arvamused ei ole käsitletavad isikuandmetena, millele laieneksid kostja poolt viidatud isikuandmete kaitse seadust puudutavad sätteid. Seega leiab kohus, et neid võib TsMS § 272 lg 1 järgi tõendina arvestada. Kohus nõustub kostjaga, et kokkuvõtvalt koostatud ametlik protokoll ei ole nii täpne kui helisalvestisel tuvastatu, seepärast arvestab kohus tõenditena hageja poolt esitatud helisalvestiste ja stenogrammidega. Väide õigusabikulude kohta ning täpse numbri küsimine näitab kostja arvates, et ühistu juhatus „raiskab“ ühistu ja selle liikmete raha ning kahjustab ühistu mainet ning kostja viitab ametlikule protokollile (kd 4, tl 183). Käesoleva kohtuotsuse p-s 6 on kohus õigusabikulude teemat juba käsitlenud ning kostja arvamus, et väitega õigusabikulude suuruse kohta heidab hageja juhatusele halba varju, on meelevaldne. Hageja poolt esitatud helisalvestisel sõnakasutus „raiskab raha“ puudub (stenogramm kd 4 tl 14-85). Antud küsimus esitati päevakorrapunkti 1 all „PÜ E-Piim juhatuse ja nõukogu aruanne 2015 tegevuse kohta“, kus räägiti muuhulgas ühistu tuludest ja kuludest ning J.M lubas vastata eraldi päevakorrapunkti all, mida nõukogu esimees S.M ka tegi (kd 4 tl 193). Seega oli hageja esindaja küsimus kooskõlas päevakorraga. Väljaarvamisteates selgitatakse, et koosoleku kutse järgi tuleks küsimuste küsimine eelnevalt registreerida, kuna vastasel juhul ei ole võimalik juhatusel või nõukogul ühistu liikmete küsimustele vastata puuduliku ettevalmistuse tõttu. Samas on arvestatav hageja seisukoht, et kui nõukogu või juhatuse aruannet enne avaldatud ei ole, võib siiski küsimusi tekkida. Ka PÜ E-Piim põhikirjast (p 2.9.4) tuleneb, et ühistu liikmel on õigus saada ühistu juhatuselt informatsiooni ühistu tegevuse kohta. Kuigi kostja on osundanud
lg-le 2, mis annab üldkoosolekule õiguse otsustada liikmele avaldatava teabe üle, ei ole informatsiooni küsimine hageja poolt kohtu arvates talle etteheidetav. Hageja on selgitanud ning osutanud stenogrammile (kd 4, tl 39), et tema eesmärk ei olnud isiklikult informatsiooni saada, vaid muuta ühistu toimimine läbipaistvamaks. Kostja seisukoha kohaselt on A.Eiche sisuliselt heitnud üldkoosolekule ette
lg-st 2 tulenevat, so seaduses ettenähtud otsustamise õiguse kasutamist, kuid kõnealusest stenogrammist nähtub hoopis, et A.Eiche juhib tähelepanu hääletamisel vajadusele teada, mille kohta hääletatakse. Sellele on ka tsiviilasjas 2-15-17842 kohtulahendiga tähelepanu juhitud. Eeltoodust lähtudes jääb kokkuvõtvalt selgusetuks, kuidas saab lugeda vandeadvokaat A.Eiche poolt ühistu 21.04.2016 koosolekul esitatud väiteid, olgugi et need on kriitilised ja juhtorganite tegevust taunivad, ühistu mainet kahjustavaks või ühistu tegevust oluliselt kahjustavaks. 26.03.2018 menetlusdokumendis on kostja lisaks varem esitatule toonud välja ka hageja ülima kriitilisuse kostja tegevuse suhtes, viidates JK sõnavõtule 21.04.2016 üldkoosolekul (kd 4, tl 189), kuid sõnavõtus ei ole viidatud ühelegi nimele ega konkreetsele sündmusele, mistõttu on viited hagejale kui maine kahjustajale väheveenvad. 8. Lisaks hageja ühistust väljaarvamisele ühistu põhikirja p 2.14.3 alusel leiab kostja, et esineb ka muu mõjuv põhjus (põhikirja p 2.14.7) hageja väljaarvamiseks, mis väljendub selles, et ühistu ega selle liikmed ei pea võimalikuks K.Kanniga koos samas ühistus tegutsemise jätkamist ning soovivad K.Kanni ühistust välja arvata teates PÜ E-Piim väljaarvamise kohta nimetatud põhjustel (p-d i- viii). Selgusetuks jääb, mida peetakse hageja majanduslikuks huviks ja väärtushinnanguteks, mis ei ole ilmselgelt kooskõlas ühistu huvide ja väärtushinnangutega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-29-15 leidnud, et ühistu liikme võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis kohaldub koostoimes TsÜS §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõttega ka mittetulundusühingu liikmetele. Kuivõrd kostja ei ole viidanud ühelegi juhtorgani tegutsemisele, jääb kostja etteheide väheveenvaks selle kohta, et hageja ja tema lepinguline esindaja 11 2-16-19017 seavad sihilikult ja pahatahtlikult avalikult kahtluse alla ühistu juhtorganite tegutsemise õiguspärasuses. Tsiviilasjas nr 2-13-50793 ei leidnud kohtus kinnitust ükski juhatuse ja nõukogu poolt K.Kannile omistatud rikkumine. Puuduvad tõendid, et K.Kann ei oleks tegutsenud põhikirja alusel ja teiste ühistu liikmetega koos samadel alustel. Kostja on viidanud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-17842 teabenõude menetluses, kuid nimetatud asjas on olemas kohtulahend hageja kasuks ega anna alust hageja väljaarvamiseks ühistust. Hageja ja tema lepinguline esindaja on esitanud koosolekutel küsimusi, mis ei ole isikustatud ega solvavad, vaid seotud ühistu igapäevase tegevusega ning nende õiguste kasutamine hageja poolt ei saa kohtu arvates olla aluseks tema väljaarvamiseks. Kostja ei ole sisustanud ka hageja hea usu vastast käitumist. Kuigi kostja on väljaarvamisteates märkinud, et ühistu ja PÄIVILA TALU vahel võlasuhte jätkamine liikmelisuse näol ei ole enam mitte ühelgi juhul võimalik, on pooled pärast 2017 novembri kohtuistungit pidanud kompromissiläbirääkimisi (kd 3 tl 164-170). Hageja soov on olnud olla jätkuvalt ühistu liige ning ta on õigesti osundanud
-le, mille § 1 kohaselt on tulundusühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad. Juhatus peab olema näoga oma liikmete poole. Mõeldav pole, et ühistu liige saab infot vaid juhatuse antud selgitusest ja ülevaadetest, sest otsused avalikustatakse vaid üldkoosolekul. Otsused, mille alusel toimuvad raha paigutamised ühistu loodud ärivõrgustikku, samuti kõik võimalikud ühinemised, uute äriühingute moodustamised ja muud ärilised tegevused peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad. 9. Vastavalt
lg-s 1 sätestatule arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alusel. Liikme võib vaatamata põhikirjaga ettenähtule arvata välja mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige seaduse või põhikirjaga sätestatud nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti ühistu maine või huvide oluline kahjustamine. Kostja põhikirja p 4.16.1 kohaselt kuulub ühistu liikme väljaarvamine juhatuse pädevusse. Kostja põhikirja p 2.14.3 kohaselt võib liikme ühistust välja arvata, kui liige tekitab ühistule olulist kahju või kahjustab ühistu huvisid või mainet või oluliselt takistab ühistu tegevust ning põhikirja p 2.14.7 kohaselt võib liikme ühistust välja arvata, kui esinevad muud mõjuvad põhjused liikme väljaarvamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal seaduslik alus hageja liikmete hulgast väljaarvamiseks ja selline otsus tuleb tunnistada kehtetuks
10. 18.11.2016 üldkoosolekust
lg 4 esimese lause kohaselt võib väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus, edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Sellist õigust on hageja ka kasutanud, vaidlustades 18.11.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse PÄIVILA TALU puudutavas osas (kd 1 tl 87-96). Kuna kohus leiab, et juhatuse otsus hageja ühistust väljaarvamise osas tuleb tunnistada kehtetuks, siis olenemata hageja väidetest 18.11.2016 üldkoosoleku otsuse nr 8 õigustühisuse kohta on üldkoosoleku otsus nr 8 sisuliselt ebaõige eelnevalt toodud põhjendustel ning seetõttu kehtetu
Hageja on esitanud vastuväited otsustele nr 6 ja 7 (sõnavõttude ajalimiit ja PÄIVILA TALUle dokumentide väljastamine). Hageja sai enda kinnitusel 18.11.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte 07.11.2016 (kd 1 tl 116-117) ning pärast PÜ E-Piimaga peetud kirjavahetust (kd 1 tl 118-120) on saanud üldkoosoleku eelnõudega tutvuda (kd 1 tl 121). Samuti on ta saanud tutvuda kostja juhatuse 17.06.2016 protokollilise otsusega nr 7 teda puudutavas osas.
lg 2 kohaselt on liikmel õigus tutvuda ühistu dokumentidega üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta ühistu majanduslikke huve. Riigikohus on oma 14.12.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16 (p 15) selgitanud, et kui liige soovib tutvuda ühistu juhatuse või nõukogu koosolekute protokollidega ja otsusega, peab selles küsimuses kõigepealt otsuse tegema üldkoosolek. Ühistu juhatus pani juhatuse protokollilise otsuse väljastamise hääletamisele ühistu 18.11.2016 üldkoosolekul. Seega tekkis hagejale otsuse väljastamise 12 2-16-19017 õigus vastava otsuse vastuvõtmisest alates ning ühistu ei ole põhjendamatult takistanud hagejal tutvuda teda puudutava juhatuse 17.06.2016 otsusega. Hageja on väitnud ka, et rikuti tema ärakuulamise õigust. 18.11.2016 koosolekul pandi hääletamisele hagejale ettekandeks antav aeg. Väljapakutud aja osas hagejal vastuväiteid ei olnud ning üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et keegi oleks olnud selle vastu. Kuna tegemist on korraldusliku küsimusega, siis võib üldkoosolek sellise küsimuse üle
Hageja on leidnud, et juhatuse liige JM sai koosolekul oluliselt rohkem sõna kui hageja lepinguline esindaja, kuid nagu nähtub üldkoosoleku materjalidest, moodustas hageja liikmelisuse küsimus üksnes väikese osa üldkoosolekul arutamisele tulevatest teemadest, mistõttu on ka mõistetav, et suurema osa ajast käsitletakse teemasid, mis ei puuduta hageja liikmelisust. Üldkoosoleku päevakorrast nähtub p 4 all, et ühistu juhatus ja üldkoosolek kuulab ära K.Kann´i seisukohad Päivila Talu ühistus väljaarvamise kohta (kd 2 tl 33-39), mis tegelikult ka toimus, kuigi kostja on tunnistanud, et protokollis on eksitusena märgitud A.Eiche poolt kaebus nr 1-6/955 ettekandmine (kd 1 tl 153). Hageja seisukohad koosnesid 28 punktist ning protokolli kohaselt jõudis A.Eiche 27.punkti ettekandmiseni. Seega sai hageja põhilises osas oma seisukohad ette kantud. Üldkoosoleku päevakorrast ei nähtu hageja kaebuse ettekandmine, samuti ei tulene kohustust ette kanda juhatuse 17.06.2016 protokollist otsust ei üldkoosoleku päevakorrast ega ka ühestki seadusest ning eelnevast tulenevalt ei ole hageja ärakuulamisõigust rikutud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.