Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-9819 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes.

) 8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

1. Sünnitunnistusest (tl 7, 25) nähtub, et S. D. on V. D. isa. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 07.03.2019 tõendist nr. 3.1-13/156 nähtub, et V. D. õpib alates 01.09.2018 neljanda taseme (kutsekeskharidusõppe) õppekaval xxxx statsionaarses-koolipõhises õppevormis, nominaalne õppeaeg 3 aastat, kooli lõpetamise aeg 26.06.
2. (tl. 26) Hageja 23.10.2019 kohtuistungil nõustus elatisega summas 100 eurot kuus.
3. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10).

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on hagiavalduses oma vajadusi hinnanud 474 euroni kuus. Hageja on märkinud kulutustena: eluasemekulud 80 eurot, kulud toidule 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmisele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud püsikulud 30 eurot. (tl 22-24). Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot kuus, 23.10.2019 kohtuistungil nõustus hageja elatisega summas 100 eurot kuus. Kostja ei nõustunud hageja kulutustega tervishoiule summas 30 eurot, rõivastele-jalatsitele summas 100 eurot ja vältimatute püsikuludega summas 30 eurot, so kostja ei nõustunud hageja kulutustega summas 160 eurot, seega on kostja sisuliselt tunnistanud hageja kulusid summas 314 eurot (474-160).

1. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et kulutused ravimitele, samuti rõivastele-jalatsitele ei pruugi sellises ulatuses olla igakuised, seega võivad tervishoiuga seotud mõistlikud kulud moodustada igakuiselt 15 eurot kuus ja rõivaste-jalatsite ostuga seotud igakuised kulud võivad moodustada 50 eurot kuus. Mis puudutab hageja vältimatuid püsikulusid summas 30 eurot, siis neid kulusid ei ole hageja põhjendanud, seega nõustub kohus selles osas kostjaga, et hageja ei ole neid tõendanud. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud kulud moodustavad 379 eurot kuus (eluasemekulud 80 eurot, kulutused toidule 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, ravimid 15 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed 20 eurot ja rõivad-jalatsid 50 eurot).
2. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

3

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

1. Kostja 16.07.2019 kohtule esitatud vastuses ja 23.10.2019 kohtuistungil nõustus hagiga osaliselt, summas 40 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline maksma elatist suuremas ulatuses, kuna tema netosissetulek moodustab 375 eurot, kulud moodustavad 340 eurot, seega läheb kogu tema sissetulek iseenda ülalpidamiseks (kommunaalkulud 60 eurot, toit 180 eurot, transport 15 eurot, riided, jalanõud 30 eurot, ravimid 25 eurot, telefon 10 eurot ja hügieenitarbed 20 eurot). Kostja on osalise töövõimega isik, tal puudub vara, ta elab oma vanemate juures. Kohtuistungil märkis kostja, et kui ta maksab hagejale elatist summas 100 eurot, siis jääb talle endale kätte natuke rohkem kui 100 eurot, mis ei ole piisav. (tl. 35-36).
2. Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud vastuväidetega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat:  Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttega, tuvastas, et kostja igakuine neto-sissetulek moodustab 320-370 eurot kuus, so keskmiselt 340-350 eurot kuus.  Kostja on märkinud igakuiste kuludena 340 eurot kuus. Kohus ei saa täiel määral nõustuda kostja poolt märgitud kulutustega, kuna kostja on ise kinnitanud, et ta elab oma vanemate juures, st kostjal sisuliselt puuduvad korteri hooldamisega seotud kulutused (maksed korteriühistule, kuna antud maksed tasuvad tõenäoliselt kostja vanemad, kellele korter kuulub). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et just tema tasuks korteri hooldamisega (sh elekter, TV) soetud kulud.  Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma igakuiseid kulutusi tõendanud osaliselt, kuna osade kulutuste osas langeb nende kandmise koormus kas täielikult või osaliselt kostja vanematele.  Kostja märgib, et hageja saab stipendiumi. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale on 2019.a kevadsemestril Haridus- ja teadusministeeriumi poolt makstud põhitoetust summas 60 eurot kuus, kuid antud juhul ei ole teada, kas tegemist on pidevalt, so igakuiselt saadava summaga.
3. Kohtu enda algatusel tegi kohus hageja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile ja Töötamise registrisse (TÖR).
4. Maksu- ja Tolliameti 08.10.2019 vastuse kohaselt moodustas hageja V. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2018-31.08.2019 kokku 1 455,90 eurot. TÖR andmetel töötas hageja ajavahemikul 27.06.2019-27.08.2019, so alates 28.08.2019 hageja ei tööta. Maksu- ja Tolliameti 08.10.2019 vastuse kohaselt moodustas kostja S. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2018-31.08.2019 kokku 1537,16 eurot. TÖR andmetel töötab kostja ajavahemikul alates 01.04.2019 Kohtla-Järve linn, xxxx KÜ-s ja xxx KÜ-s (Kohtla-Järve linn, xxx KÜ). Ülaltoodust nähtub, et hageja töötas ainult suveperioodil, õppeperioodi vältel on hageja töötamine piiratud/välistatud seoses õpingutega – seega puudub hagejal võimalus ise ennast üleval pidada. Kohus leiab, et hariduse omandamise ajal, kui see toimub enne 21-aastaseks saamist (seadusega sätestatud vanusepiir), puudub hagejal kohustus ise ennast täiel määral üleval pidada, tema peaülesandeks on siiski hariduse omandamine, mitte endale ülalpidamise teenimine, seega tuleb 4 lapsevanemal vähemalt sellel perioodil arvestada asjaoluga, et tema täisealine laps vajab ülalpidamist.
5. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad vähemalt 379 eurot kuus (võttes arvesse kostja vastuväiteid). Kohtu poolt on tuvastatud, et kuni 19aastaseks saamiseni, so kuni 22.02.2020 saab hageja peretoetust, mis
6. aastal moodustab 60 eurot kuus. Alates märtsist 2020 hageja nimetatud toetust enam saama ei hakka. Mis puudutab hageja poolt 2019.a. esimesel poolaastal saadud põhitoetust summas 60 eurot kuus, siis, isegi kui võtta arvesse hageja poolt saadud toetusi, moodustavad tema katmata kulud keskmiselt 259 eurot kuus (379-120). Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja poolt 23.10.2019 kohtuistungil palutud summas, so 100 eurot kuus. Kostja keskmine sissetulek moodustab keskmiselt 340-350 eurot kuus ning juhul, kui kostja maksab elatist summas 100 eurot, jääb tema enda vajaduste katteks keskmiselt 240-250 eurot kuus, mis on kohtu äranägemisel piisav summa, võttes arvesse, et kostja elab oma vanemate juures ja kostja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kohta. Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja kasutas antud menetluses lepingulise esindaja teenust, kostja ei palunud tasuta riigi õigusabi, mis tähendab, et kostja omas/omab piisavalt rahalisi vahendeid õigusteenuse eest tasumiseks. Seega peaks kostja omama ka piisavalt rahalisi vahendeid elatise maksmiseks.
7. Kohus arvestab ka sellega, et juhul, kui kostja ei maksa kohtulahendiga väljamõistetud elatist, siis on hagejal õigus/võimalus Perehüvitiste seaduse (PHS) § 47, § 48 lg 1 p 2, § 50, § 51 alusel pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole elatisabi saamiseks. Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (edaspidi võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse (edaspidi kohtumenetlusaegne elatisabi) või täitemenetluse ajal (edaspidi täitemenetlusaegne elatisabi). (PHS § 47). PHS § 48 lg 1 p 2 kohaselt, elatisabi saama õigustatud isik on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PHS § 50 lg 1, 4 kohaselt, täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Kui kohtulahendiga võlgnikult välja mõistetud elatise summa on väiksem kui 100 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suurus. Seega sõltub elatisabi saamine otseselt kohtuotsusega väljamõistetud summast juhul, kui väljamõistetud elatise summa on väiksem, kui 100 eurot, mis tähendab, et kui kohus rahuldaks hagi summas 40 eurot kuus, siis saaks hageja ka elatisabina riigilt ainult 40 eurot kuus, kohus leiab, et see ei ole õiglane hageja suhtes.
8. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka sellega, et kuna hageja suvekuudel töötas, siis mõistab kohus elatise välja mitte alates hagi esitamisest, so 01.07.2019, vaid alates õppeaasta algusest, so alates 01.09.
9. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 01.09.2019 summas 100 eurot kuus, kuni V. D. poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni
10. juuni 2021.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100; toodud õiguslikel alustel osaliselt. 5 Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ 6