Obsah (14)

§ 178§ 168§ 663§ 667§ 651§ 442§ 174§ 429§ 138§ 150§ 177§ 654§ 171§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11716 Tsiviilasi Osaü

§ 178lg 4).

1. Määruskaebemenetluse menetluskulud menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jätta HKP OÜ kanda.
2. Mõista HKP OÜ-lt Osaühingu ALVORO kasuks välja menetluskulude hüvitis 134 eurot 40 senti. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3. Osaühingu ALVORO avaldus menetluskulude rahuldamata summas 33 eurot 60 senti. kindlaksmääramiseks jätta
4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
5. Osaühing ALVORO (hageja) esitas kohtule hagi HKP OÜ (kostja) vastu põhivõla 3 923.10 euro ja viivise 396.54 euro väljamõistmiseks.
7. novembri 2019 kohtuistungil esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostja on hageja põhinõude ja osaliselt viivisenõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja poole riigilõivu tagastamist. Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid leidis, et kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist temalt võla tasumist nõudnud, siis oli hagi esitamine põhjendamatu. Põhjendamatu on hagejal kahe lepingulise esindaja osavõtt, nende teostatud toimingute ajakulu ja tunnitasu on ebamõistlikud. Esimese astme kohtu määrus
8. Harju Maakohtu
9. novembri 2019 määrusega võttis kohus hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis need summas 812.50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nõude täitmiseni. Sama määrusega tagastas kohus hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot.
10. Maakohus märkis, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb lähtuda

§ 168lg-st 5 ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohus pidas hagi esitamisel tasutud riigilõivust poolt, s.o 175 eurot põhjendatud menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja õigusabikulud lepinguliste esindajate teostatud toimingute eest summas 2 637.50 eurot on põhjendatud ja vastavad töö mahule, mistõttu kuuluvad need kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus

1. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kogusummas 812.50 eurot hageja kasuks välja koos seaduses sätestatud määras viivisega. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest vastamata on kõikidele kostja esitatud vastuväidetele nii menetluskulude jaotuse kui ka menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Vastus määruskaebusele ja edasine menetluse käik
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja saatis Ringkonnakohtu seisukoht 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 595 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 595 eurot. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse resolutsiooni tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuna määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse, ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. 10. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18; RKTKm 11.02.2015, nr 32-1-115-14, p 11). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määruses on maakohus jätnud hageja menetluskulud

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda ning pidanud hageja menetluskulusid avalduses taotletud ulatuses põhjendatuks ja mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavate kaalutlusotsustuste tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest ei ole tähtsust omavaid asjaolusid piisavalt hinnanud. Samuti on maakohus jätnud kolleegiumi hinnangul mõlema otsustuse sisuliselt põhjendamata ja kostja vastuväidetele vastamata (

§ 442lg 8).

Ringkonnakohus saab maakohtu minetused kõrvaldada (vt nt RKTKo 11.04.2018, 2-15-8191, p 12; RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-44-06, p 18). 11. Maakohus on menetluskulude jaotamisel piirdunud vaid normile viitamisega (

§ 168

lg 5) ja jätnud analüüsimata normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud.

§ 168

lg 5 reguleerib menetluskulude jaotust hagist loobumisel olukorras, kui kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskulude jaotus kirjeldatud juhul sõltub seega 3 peamiselt sellest, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte. Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale põhivõla ja osaliselt viivised pärast hagi esitamist. Kostja väitel oli kohtusse pöördumine põhjendamatu, sest hageja ei nõudnud enne hagi esitamist kostjalt võla tasumist. Kuigi kolleegiumi hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hageja enne kohtusse pöördumist võlga ei nõudnud, alust menetluskulude jaotust muuta, saab kostjale adresseeritud

1. juuni 2019 dateeringuga võlanõudest (tl 13) ja väljavõttest saadetise teekonna jälgimise kohta järeldada, et võlanõue väljastati saajale
2. juunil 2019 [tl 44] s.o enne kohtusse pöördumist
3. augustil 2019 (nähtub Kohtute Infosüsteemist). Kostja ei ole toonud esile muid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes ebaõiglane. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta hageja menetluskulud

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda, sest hageja oli õigustatud pöörduma kohtusse ja kostja ei ole teinud usutavaks, et hageja nõue oleks selliselt täidetud ka kohtuvaidluseta. 12. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb

§ 174lg-st 1.

Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-6513, p 17). Hageja

1. novembril 2019 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal alates kohtuistungi toimumisest kaks lepingulist esindajat, kellest üks, Tom Annikve, on teinud enne kohtuistungit järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine, sh alusmaterjalide analüüs, nõupidamine ja suhtlus kliendiga 2 tundi; kohtu
2. augusti 2019 määruse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,4 tundi; kostja
3. septembri 2019 vastuse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,4 tundi ja
4. septembri 2019 vastuse koostamine 1 tund. Kokku 3,8 tundi koondtöötasuga 300 eurot (käibemaksuta). Teiseks esindajaks on hagejal vandeadvokaat Marek Herm, kes on
5. novembril 2019 pidanud nõu kliendiga ja valmistunud kohtuistungiks 1,75 tunni jooksul ning võtnud osa kohtuistungist, mis kestis 0,5 tundi. Kokku 2,25 töötundi tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta), mis teeb kokku tasuna 337.50 eurot (2,25h x 150 eurot/h). Hageja palub kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot koos lepinguliste esindajate kuludega 637.50 eurot, kokku 812.50 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei taotle hageja kulude hüvitamist esindajate toimingute eest, mis üksteist dubleeriks, siis ei muuda praegusel juhul hagejal kahe lepingulise esindaja olemasolu kostja menetluskulude hüvitamise kohustuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja (s.o Tom Annikve) tehtud toimingud enne kohtuistungit põhjendatud ja vajalikud. Kohtule esitatud dokumendid (hagiavaldus ja vastus kostja vastusele) olid vajalikud ning dokumentide sisu ja mahtu arvestades nende koostamiseks märgitud ajakulu põhjendatud. Esindaja oli õigustatud tutvuma nii
6. augusti 2019 määruse kui ka kostja vastusega ning suhtlema kliendiga, milleks märgitud ajakulu on kolleegiumi hinnangul mõistlik. Kolleegium leiab, et kuigi hageja loobus kohtuistungil hagist, ei saa pidada hagiavalduse koostamist viivisearvestuse osas põhjendamatuks. Kuna hagist võib loobuda

§ 429

lg 1 esimese lause järgi kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, siis ei saa hagejale ette heita hagist loobumist alles kohtuistungil. Kolleegium peab aga ülepaisutatuks teise lepingulise esindaja (s.o vandeadvokaadi Marek Herm)

1. novembri 2019 toimingu ajakulu 1,75 tundi, mis menetluskulude nimekirja järgi kulus nõupidamisele kliendiga ja kohtuistungiks 4 ettevalmistumiseks. Arvestades nõude sisu ja asja mahtu ning seda, et kohtuistungil esitati ainult hagist loobumise avaldus ilma asja sisulise aruteluta, peab ringkonnakohus kliendiga nõupidamist ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Kuna kohtuistung kestis 30 minutit (vt kohtuistungi protokoll [tl 45]), on sellest osavõtmiseks kulunud aeg samas ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus 150 eurot, sest see ei vasta vastavat kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu keskmisele määrale vastava keerukusega asjades. Arvestades hageja vandeadvokaadist esindaja poolt tehtud õigusabitoimingute tavapärast iseloomu, vaidluse vähest keerukust ja mahtu, on vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta).
2. Eeltoodud põhjendustel on kolleegiumi hinnangul hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud ja nendele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 4,8 töötunni eest (3,8+1), mis vastab esindajate tasule 420 eurot (koondtasuna 300 eurot + 120 eurot [kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit ja istungikulu 30 minutit, tunnitasuga 120 eurot]). Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138

lg 2 alusel ka hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada, sest hagist loobumise korral tagastatakse pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 2).

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 595 eurot (420 + 175), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 217.50 euro ulatuses (812.50 – 595).

§ 177

lg 4 alusel märgib kolleegium, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni vastavalt kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate lepinguliste esindajate kulude muudetud suurusele, esitab ringkonnakohus

§ 654

lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 15. Arvestades seda, et määruskaebus rahuldati osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), tuleb ringkonnakohtus menetluskulude jaotuse vaidlustamisel kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

16.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse järgi on määruskaebemenetluses menetluskulude jaotuse vaidlustamisel hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1,12 töötunni eest kokku summas 168 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja töötunnihind on 150 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja määruskaebusele vastuse koostamisel analüüsinud ka Harju Maakohtu 18. novembri 2019 kohtumäärust ja määruskaebust ning vaadanud üle määruskaebusele seisukoha esitamiseks asjassepuutuvad kohtumenetlusse esitatud dokumendid. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva 5 lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleva kohtumääruse p-is 12 toodud põhjendustel on kolleegiumi arvates praeguses asjas vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud olid vajalikud ning kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu vastab dokumentide sisule ja mahule, mis puudutab menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 134.40 eurot (1,12h x 120 eurot/h), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 33.60 eurot (168 – 134.40). Kolleegium rahuldab ka

§ 177

lg 4 alusel hageja taotluse välja mõista viivis menetluskuludelt ja märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 134.40 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, v.a määruskaebemenetluses menetluskulude kindlaksmääramise osas, kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 200 eurot (

§ 660

lg 1 ja § 433 lg 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1, § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ning § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar 6