Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (teenuse osutaja) ja kostja liitumislepingu nr 3212913 (kliendinumber 8335736), mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on 09.04.2019.a esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse täpsustuse hagi tervikteksti näol. Hageja on 09.04.2019.a esitatud täpsustuses leidnud, et kohtule algselt esitatud hagiavaldustes toodud summas ja arve numbrid ei vasta tõenditele. 09.04.2019.a esitanud hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja liitumislepingust nr 3212913 tulenevate võlgnevuste tasumist. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist 2016.a 2 2-19-4700 maikuus osutatud teenuste eest (01.06.2016.a arve nr 2015471259). Hageja palub kostjalt põhinõudena välja mõista 28,07 eurot, viivise 19,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist 2016.a augustis osutatud teenuste eest (01.09.2016.a arve nr 2016473455). Hageja palub kostjalt põhinõudena välja mõista 210,85 eurot, viivise 135,20 eurot ja võla sissenõudmiskulu 25 eurot. Esialgne võlausaldaja on lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale 01.02.2018.a. Käesoleva asja hagimaterjalid, sh hageja 09.04.2019.a hagiavalduse terviktekst on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 19.11.2019.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot (käibemaksuga).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Lisaks võtab kohus menetluskulude jaotusel arvesse seda, et hagejapoolsed nõuded tulenevad ühest ja samast liitumislepingust. Kohtu hinnangul on ühest lepingust tulenevate nõuete eraldiseisev kohtulik menetlemine põhjendamatu, mistõttu ei saa põhjendatuks lugeda hageja poolt kahe hagiavalduse esitamist (s.o algselt tsiviilasjades 2-19-4700 ja 2-19-4761). Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud kahe hagiavalduse peale kokku 70 euro ulatuses. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista hagiavaldustelt tasutud riigilõivud summas 175 eurot. Võttes arvesse, et kohus on tsiviilasjades 2-19-4700 ja 2-19-4761 esitatud hagid liitnud ning lugenud tsiviilasja ühtseks hinnaks 504,97 eurot, siis tuleb hagilt tasutavaks riigilõivuks lugeda 125 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ning selle lisa nr 1 alusel). Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulud 70 euro ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Kohus tagastab otsuse jõustumisel hagejale enamtasutud riigilõivu 50 eurot
3 2-19-4700 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.