Obsah (4)

§ 111§ 112§ 249§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-364 Haldusasi A esialgse õiguskaitse taotlus nõudega lubada

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. 12. Taotleja vanglasisene isikuarve väljavõte ei näita andmeid selle kohta, et taotlejal oleks raha, mistõttu kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest. 13.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

1. A on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega lubada helistada erakorraliselt esindajale/nõustajale Tairi Ehlvestile. Tairi Ehlvest kinnitas 11.07.2019, et on Ae nõustaja ja esindaja Euroopa Inimõiguste kohtus ja muudes haldusasjades. Samas kirjas tõi T. Ehlvest välja, et taotlejal ja temal on vaja suhelda telefoni teel rohkem kui on ettenähtud õigusaktides (Tallinna Vangla lisa nr 3). 20.02.2020 kinnitas T. Ehlvest täiendavalt, et on Ae esindaja (Tallinna Vangla lisa nr 4).
2. Kohtutel tuleb eristada kaebuse (ka vaide) perspektiivitust ja ilmselgelt perspektiivitust (perspektiivitu oleks kaebus, mis jääks suure tõenäosusega rahuldamata, kuid mida siiski ei saa

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastada ja mida tuleks kohtul sisuliselt lahendada (

kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 434-435)). Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebuse (vaide) eduväljavaated ei ole suured, peaks kohus kaebuse siiski sisuliselt lahendama. Samadel põhjustel peaks kohus kohaldama ka esialgset õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et A vaie ei ole ilmselgelt perspektiivitu ega saa keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel. Siiski tuleb kohtul hinnata, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

1. Tulenevalt VangS § 28 lg-st 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 järgi võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. 3
2. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu järgi on A alates 15.01.2020 viibinud Tallinna Vangla V-hoone lukustatud kambris ja alates 19.02.2020 V-hoone kartserikambris.
3. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“1 (edaspidi: kodukord) p 12.3.1.3 sätestab, et kinnipeetavale, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse kohaldatakse helistamisel 12.3.3.
4. sätestatut. VSkE § 51 lg 3 sätestab, et määruse § 8 lõikes 4 nimetatud kinnipeetavad ja vahistatud ning kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Kodukorra p 12.3.3.2, sätestab, et kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, kohustatud esitama telefoni kasutamiseks taotluse hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida lisaks enda andmetele ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele kinnipeetav soovib helistada. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete õigsust. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri vajadusel ise. Kodukorra p 12.3.3.
5. järgi kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. Vastavalt V-hoone telefoni kasutamise graafikule saavad V-hoone lukustatud kambrites viibivad isikud helistada reedeti ja V-hoone kartserikambrites viibivad isikud neljapäeviti (Tallinna Vangla lisa nr 7).
6. Eesti Advokatuuri andmetel ei ole T. Ehlvest advokaat. Kohtute Infosüsteemi andmetel oli kriminaalasjas nr 1-18-6385 Ae kaitsja vandeadvokaat R. Napa. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole T. Ehlvest ka ametiisik VangS § 28 lg 3 mõttes. Riigikohtu halduskolleegium on oma 21.05.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-26-14 punktides 14, 15 ja 16 selgitanud, et kinnipeetav peab saama ka haldusasjades oma volitatud esindajaga, kes ei ole advokaat, suhelda piisaval ja vajalikul määral, lähtudes kinnipeetava õiguskaitsevajadusest, kuigi selline suhtlemine ei mahu VangS § 26 ja § 28 lg 3 reguleerimisalasse. Euroopa vanglareeglistiku p 23.2 kohaselt võivad kinnipeetavad küsida nõu nende poolt valitud õigusnõustajalt ja enda kulul ka ükskõik millises õiguslikus küsimuses. Kinnipeetaval peab olema ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul võimalik kokku saada oma esindajaga, kes ei ole advokaat, põhjendatud vajaduse korral rohkem, kui on sätestatud VangS §-s 24, ning telefoni teel suhelda suuremas ulatuses kui tuleneb VangS § 28 lg-st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast. Kinnipeetaval ja tema volitatud esindajal, kes ei ole advokaat, peab olema võimalus suhelda ka kartserikaristuse kandmise ajal, kui seda tingib kinnipeetava õiguskaitse põhjendatud vajadus. Kinnipeetava helistamine oma volitatud esindajale ei tohi toimuda lähedastega suhtlemiseks ettenähtud võimaluste arvelt, sest see võib ohustada kinnipeetava resotsialiseerimiseks oluliste sidemete säilimist. Vangla peab kaalumisel sellise põhimõttega arvestama. Samas leidis kolleegium, et kinnipeetaval ei pea olema võimalusi telefoni teel piiramatult suhelda advokaadiks mitteoleva esindajaga. Vanglal on sellises olukorras oluline kaalumisruum ja keeldumise korral põhjendamiskohustus.
7. Tallinna Vangla on A võimaldanud helistamist üldises korras vastavalt telefoni kasutamise graafikule. Ae telefonikõnede logist nähtub, et ta on saanud kuupäevadel 17.01.2020, 24.01.2020, 31.01.2020, 07.02.2020, 14.02.2020, 20.02.2020, 27.02.2020 helistada sh ka numbritele xxxxxxxx ja xxxxxxxxx (Tallinna Vangla lisa nr 8), mis avalduste järgi kuuluvad T. Ehlvestile (vt Tallinna Vangla lisa nr 3). A on esitanud taotluse helistamiseks esindajale T. Ehlvestile 28.01.2020, 04.02.2020, 14.02.2020, 18.02.2020, 20.02.2020, 22.02.2020 Samuti on A 03.02.2020 teinud taotluse erakorraliseks helistamiseks 03.02.2020 ja 05.02.2020 (Tallinna Vangla lisa 9). Taotlusest 4 ei nähtu põhjuseid, miks erakorraline helistamine T. Ehlvestile oli vajalik, mistõttu ei saanud ka Tallinna Vangla kaaluda vajaduse olulisust. A kinnitas taotluses, et Tartu Vanglas võimaldati tal teha erakorralisi kõnesid oma esindajale ning oktoobris-novembris 2019 võimaldati helistada 2 korda nädalas kuni 2 tundi. Kohus eeldab eelnevast, et taotleja ei viibinud kirjeldatud ajal kartserikambris või muus kinnises tsoonis, mis välistab telefonikõnede tegemise piirangu.
8. Kinnituskirja järgi esindab T. Ehlvest Ai EIK-s. Arvestades seda, et taotleja on saanud tema enda sõnul T. Ehlvestiga aktiivselt suhelda alates augustist 2019, on taotlejal olnud piisavalt võimalusi arutada võimaliku kohtuasjaga seonduvat. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et taotleja on üldse pöördunud EIK-sse.
9. Nagu kohus eelnevalt välja tõi on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja olukorra halvenemist või pöördumatute tagajärgede tekkimist enne vaidemenetluse lõppu. A ei ole märkinud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta. Vähese helistamise tagajärjel kaasnevad võimalikud probleemid resotsialiseerumisega, ei ole niivõrd kiireloomuline põhjus, mis tingib esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse.
10. Kohus jätab A esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5