Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 103§ 108§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19895 Tsiviilasi

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja on esitanud kohtule 07.03.2016 sõlmitud liitumislepingu nr xxx rikkumisest tulenevad nõuded. Lepingu rikkumine seisneb kostja poolt arvete tasumata jätmises.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt

§ 103

lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus vastavalt Elisa Eesti AS poolt esitatud arvete alusel. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale kaks arvet (nr xxx ja xxx), mille kohaselt on kostja poolt võlgnetavaks summaks 506,92 eurot. Antud summast moodustub põhinõue 273,59 eurot ja 233,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Viivis tuleneb lepingujärgsest viivise määrast, mille suuruseks on Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt füüsilisele isikule 0.07% võlasummast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arve nr xxx kohaselt oli arve põhisummaks 19,59 eurot ja maksetähtajaks 18.06.2016 ning viivist tuleb hakata arvestama alates 19.06.2016 kuni 16.12.
2. Kohus on seisukohal, et antud juhul on viivise suuruseks 17.50 eurot ja seetõttu nõustub kohus hageja poolt nõutud viivise suurusega, milleks on arve nr xxx alusel 17.48 eurot. Arve nr xxx põhisummaks oli 254 eurot ja maksetähtajaks 18.08.2016 ning viivist tuleb hakata arvestama alates 19.08.2016 kuni 16.12.
3. Kohtu seisukohal on viivise suuruseks arve nr xxx puhul 216.03 eurot. Sellest tulenevalt kohus nõustub hageja poolt nõutud viivist suurusega, milleks on 215,85 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud Elise Eesti AS poolt esitatud arveid, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue, mille suuruseks on 273,59 eurot ning viivisest tulenev nõue 233,33 eurot.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude 273,59 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse koostamise järgnevast päevast s.o alates 17.12.
5. Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutava lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6. Hageja palub kohustada kostjat Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3 ja 6.1.7 alusel hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 ja alla 1000 euro. Antud juhul on võlausaldaja nõude suuruseks põhinõue ja viivisenõue, mis moodustavad kokku 506,

1. Hageja sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale kolm võlateatist (01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018). Kohus rahuldab hageja nõude, mille kohaselt on esimese võlateatise kättetoimetamise hinnaks 15 eurot ning teise ja kolmanda võlateatise summaks kokku 10 eurot. Kokku on hagejal tekkinud võlateatiste kättetoimetamisega seotud kulud 25 euro ulatuses, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 545 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 420 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
3. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin