KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3904 Kohtuasi UAB V

§ 2sätestatud eesmärki silmas pidades.

Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peab kohus andma hinnangu lepingu kehtivusele ka lepingu alusel teostatud ülekannete majanduslikule sisule, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega. Võlgnik leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik Banfi Baltic OÜ-le (likvideerimisel) ajutist haldurit nimetada. 7. 30.05.2019 arvamuses (tl 138-139) märkis võlgnik, et võlgnik jääb oma seisukohtade juurde. 08.05.2019 istungil mainis võlausaldaja, et „leping oli ette valmistatud Banfi Baltic poolt, Banfi saatis lepingu meile e-posti kaudu juulis 2017“. Võlgnik antud asjaolu ei kinnita. 17.05.2019 menetlusdokumendis kirjutas avaldaja, et „tal ei õnnestunud tänaseks leida 2017 aastal lepingu sõlmimisele eelnevat kirjavahetust“, mis jällegi tõendab fakti, et sellist kirjavahetust ei eksisteeri: pooled ei pidanud lepingueelseid läbirääkimisi, võlgniku esindaja allkiri lepingul nr 80-2017 ja 29-06-CA17 on võltsitud. Asjaolu, et lepingul olev M. Xe allkiri on võltsitud, kinnitab muuhulgas võrdlev analüüs (tl 141-142). Võrdlusest on näha, et tegemist on „copypaste“ arvuti abil tehtud allkirjaga. Võlgnik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ta ei ole kunagi andnud korraldust kauba tarnimiseks äriühingule X. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud CMR 704 nähtuvalt oli kaup äriühingule X väidetavalt saadetud äriühingu UAB X kaudu /CMR-is on mainitud UAB X aadress: x. Jällegi võlausaldaja poolt kohtule esitatud võlausaldaja registrikaardist nähtuvalt asub võlausaldaja UAB V & D Group samal aadressil: x, mis tähendab, et võlausaldaja sisuliselt müüs ja tarnis seadmeid iseendale ja nüüd nõuab võlgnikult raha. Tulenevalt võlausaldaja poolt kohtule esitatud registrikaardist on võlausaldaja asutajaks X X. Äriühing OOO X oli asutatud sama isiku- X X- poolt (tl 143-144, 152-153). Antud asjaolu tähendab, et müüja ja väidetav kauba kättesaaja on omavahel tihedalt seotud ning võlausaldaja sisuliselt müüs ja tarnis seadmeid iseendale ja nüüd nõuab võlgnikult raha. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud registrikaardist nähtuvalt omab võlausaldaja filiaali Valgevenes. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud lepingust nr 29-06-CA17 nähtuvalt asub äriühing Xa samuti Valgevenemaal. Võlgnik on seisukohal, et äriühingul Xa puudus vajadus kauba ostmiseks Eestis asuva äriühingu kaudu, kuna antud kaupa müüv äriühing /UAB V&D group Valgevenes asuv filiaal/ asub äriühinguga Xa samas riigis. 5 Võlausaldaja ei ole tõendanud (

1. i)kauba tellimist võlgniku poolt, sh lepingu sõlmimise fakti (
2. ii)kauba kättesaamist võlgniku poolt. Antud juhul on võlausaldaja nõude rahuldamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine välistatud. Võlgniku juhatuse liige M. Osas kinnitab, et ei ole allkirjastanud ega pitseerinud mitte ühtegi võlausaldaja poolt kohtule esitatud dokumenti. Võlausaldaja on esitanud kohtule 2 spetsifikatsiooni /mõlemad dateeritud 04.07.2017/: võlausaldaja versus Banfi Baltic OÜ ja Banfi Baltic OÜ versus X X LTD. Märkimisväärne on aga fakt, et spetsifikatsioonidest tulenev vahe on vaid ca 150 eurot, mis ei ole eluliselt usutav: ükski äriühing ei sõlmi mahulisi lepinguid ning ei tegele kauba tarnimisega 150 euro pärast. Antud fakt samuti viitab 04.07.2017 lepingu tühisusele: võlgnik ei oleks kunagi sellist lepingut sõlminud, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud CMR nr 704 sisaldab arve nr 20170704, samas on avaldaja esitanud kohtule arve numbriga 1855, mis oli väidetavalt väljastatud võlgnikule. Tegemist on erinevate arvete numbritega. 8. 28.06.2019 esitas võlgnik kohtule oma seisukoha (tl 160, pöördel). Õiguslikku tähtsust ei oma võlausaldaja väide, et „lepingu faksikoopia omab juriidilist jõudu (lepingu 10.2)“. Võlgniku likvideerija kinnitas kohtuistungil, et tema allkirja on võltsitud. Võlgnik ei ole kunagi saatnud võlausaldajale mistahes faksi, meili vms ning võlausaldaja ei ole vastupidist ka tõendanud. Selleks, et lepingupool saaks viidata, et lepingu faksikoopia omab juriidilist jõudu, peaks algdokument olema allkirjastatud originaalis, mitte faksi teel. Võlausaldaja poolt esitatud lepingud nr 80-2017 ja 29-06-ca17 ning muud dokumendid, millest võlausaldaja on varem kohtule kirjutanud (sh spetsifikatsioonid), on näilikud ega vasta tegelikele faktilistele asjaoludele. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud CMR-des pole isegi fikseeritud kauba saamise koht ja aeg, puudub kaubavedaja allkiri, CMR-i graafaas nr 20 puudub kinnitus selle kohta, et toiminguid tehakse väidetavalt avaldaja nimel. 08.05.2019 kinnitas võlausaldaja, et „lepingueelseid läbirääkimisi on peetud: suuliselt ja e-posti teel kirjavahetus; Banfi Baltic poolt oli X ja M. X“. Käesolevaga esitab võlgnik oma postkasti väljavõte (tl 162), mis tõendab, et võlausaldajaga ei olnud peetud mistahes lepingueelseid läbirääkimisi: M. Xe postkastis on vaid võlausaldaja pretensioonid raha tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused 9. 04.06.2019 määrusega jätkas kohus menetlusosaliste nõusolekul tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohus määras, et lõplikke seisukohti ja menetluskulude nimekirju saab esitada hiljemalt 14. juunil 2019 ja neile vastata kuni 28. juuni 2019. Kohus teatas, et kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kantselei kaudu ja e-toimikus 12. juulil 2019. 09.07.2019 esitas võlausaldaja kohtule seisukoha seoses võlgniku 28.06.2019 seisukohaga (tl 163, pöördel). Kohus leiab, et tegemist on hilinenud seisukoha esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja määruse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lähtudes eeltoodust 6 ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aja, jätab kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt tähelepanuta võlausaldaja 09.07.2019 seisukoha ja ei arvesta asja lahendamisel võlausaldaja 09.07.2019 menetlusdokumendis esile toodud uute asjaoludega. Esitatud seisukohta ei ole vaja selle elektroonilise edastamise tõttu võlausaldajale tagastada. 10. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt: - 04.07.2017 sõlmiti UAB V & D group (müüja, võlausaldaja) ja Banfi Baltic OÜ (ostja, võlgnik) vahel leping nr 80-2017 (leping) selle punktis 1.1. nimetatud kaupade müügiks. - 05.07.2017 tarnis võlausaldaja võlgnikule arvel toodud kaubad. Kaup on tarnitud võlausaldaja poolt võlgniku korraldusel võlgniku ja X X Ltd. vahel sõlmitud lepingu nr 29-06-CA17 (leping I) alusel X X Ltd.-le, milline on selle vastu võtnud. X X Ltd. on täies ulatuses lepingu I alusel tasunud võlgnikule saadud kauba eest. - 05.07.2017 edastas võlausaldaja võlgnikule tarnitud kauba eest tasumiseks arvesaatelehe nr 1855 summas 94 415,27 eurot. Pärast meeldetuletuse saamist tasus võlgnik 13.10.2017 arvest 6415,27 eurot. - 18.10.2017 edastas võlausaldaja võlgnikule teise meeldetuletuse arve tasumisega hilinemise kohta, millele võlgnik ei vastanud, kuid pärast meeldetuletuse saamist tasus 19.10.2017 võlgnik 5300 eurot. - 02.11.2017 edastas võlausaldaja võlgnikule kolmanda meeldetuletuse arve tasumisega hilinemise kohta, millele võlgnik ei vastanud. - 22.01.2018 edastas võlausaldaja võlgnikule neljanda meeldetuletuse arve tasumisega hilinemise kohta, millele võlgnik ei vastanud. - võlgnikul on võlgnevus võlausaldaja ees summas 82 700 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks alates 04.10.2017. - võlausaldaja on võlgnikule nii helistanud kui ka saatnud sms-e. - võlausaldaja on lepingu nr 80-2017 kohaselt täitnud. - leping nr 80-2017 ei ole võltsitud. - kauba lõppsaaja asus Valgevenes, mistõttu lepiti vaidluste lahendamise kohaks kokku Valgevene Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuv rahvusvaheline Arbitraažikohus. - usutav ei ole, et võlgnik ei ole ca 15-kuulise perioodi jooksul oma raamatupidamisandmeid kontrollinud teostatud maksete põhjendatuse osas. 11. Võlgnik esitas järgmised vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele: - võlgnik ei ole võlausaldajaga lepingut nr 80-217 ega lepingut nr 29-06-CA17 sõlminud. - võlgnik ei ole võlausaldajaga pidanud mistahes lepingueelseid läbirääkimisi. - juhatuse liikme X Xe allkiri lepingutel nr 80-2017 ja 29-06-CA17 on võltsitud ning lepingud on näilikud. - võlgnik ei ole võlausaldajalt kaupa tellinud ega seda kätte saanud. - võlgnik ei ole võlausaldajale mistahes ettemaksu teinud (lepingu p 3.1.). - eluliselt ei ole usutav, et pooled allkirjastasid lepingu, mille punkti 7.1 kohaselt lahendatakse vaidlused Valgevene Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuvas rahvusvahelises Arbitraažikohtus. - ei vasta tõele, et võlausaldaja on võlgniku juhatuse liikmele helistanud. - võlausaldajale tehtud kahte makset (13.10.2017, 19.10.2017) nõuab võlgnik tagasi, kuna tegemist oli võlgniku raamatupidaja eksitusega. - võlgnik ei ole andnud korraldust kauba tarnimiseks äriühingule X. - CMR 704 nähtuvalt saadeti kaup äriühingule X äriühingu UAB X kaudu (asukoht Paneriu 51, LT). Võlausaldaja asub samal aadressil, mis tähendab, et võlausaldaja müüs ja tarnis seadmeid iseendale. 7 - võlausaldaja ja OOO X asutajaks on üks ja sama isik X X. CMR nr 704 sisaldab arve nr 20170704, võlausaldaja on esitanud kohtule arve numbriga 1855. Tegemist on erinevate arvete numbritega. 04.07.2017 spetsifikatsioonidest tulenev vahe on ca 150 eurot. Ükski äriühing ei tegele kauba tarnimisega 150 euro pärast. CMR-ides pole fikseeritud kauba saamise koht ja aeg, puudub kaubavedaja allkiri. 12. 08.05.2019 toimunud eelistungil tutvus võlgnik CMR nr 704 originaali ja koopiaga ning faksi originaali ja koopiaga. Võlgnik märkis eelistungil, et võlgnik ei kinnita, et tegemist on tema allkirjaga, ei ole esitatud ühtegi originaali. Müüja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, kust nähtub kauba saaja ja kuhu müüja peab kauba saatma. Müüjapoolne arve, mis saadeti võlgnikule, ei ole tõend selle kohta, kuhu kaup peab olema saadetud. See peaks olema ostja korraldus. Lepingueelsetel läbirääkimistel lepivad pooled kokku muuhulgas selles, mis kaubaga on tegemist, mis on kauba hind ja kuhu kaup läheb. Leping oli suuline, väidetavalt eksisteerib e-kirjavahetus. Võib-olla sealt e-kirjavahetusest tuleb välja see, kuhu kaup on suunatud. Võlgnik vaidlustas lepingu ehtsust, likvideerija kinnitab, et see ei ole tema allkiri. Ei ole tõendatud kauba kättesaamine ostja poolt ega ostja korraldus kauba saatmiseks Valgevenemaale. Võlausaldaja selgitas, et leping ei pea olema originaalis, lepingus on kirjas, et faksikoopia omab juriidilist jõudu. Jõuti kokkuleppele võlausaldaja ja võlgniku vahel selles osas, et kaup edastatakse otse lõpptarbijale. Kohus määras eelistungil anda võlausaldajale tähtaeg e-kirjavahetuse esitamiseks hiljemalt 17.05.2019 ja võlgnikule tähtaeg vastuse esitamiseks hiljemalt 30.05.2019. 13. 17.05.2019 seisukohas märkis võlausaldaja, et võlausaldajal ei õnnestunud leida 2017. aastal lepingu sõlmimisele eelnevat e-kirjavahetust. Seoses võlausaldaja kasutuses oleva riistvara uuendamisega ei ole seda võlausaldajal suure tõenäosusega säilinud. Võlausaldaja oli seisukohal, et tema nõue on olemas ja see on tõendatud. Võlgnik seevastu leidis, et sisuliselt võlausaldaja müüs ja tarnis seadmeid iseendale ning nüüd nõuab võlgnikult raha. 14. Seega vaidlevad võlausaldaja ja võlgnik selle üle: - kas võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid nr 80-217 lepingu ja lepingu nr 29-06-CA17; - kas pooled pidasid eelnevalt lepingute sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi; - kas võlgnik tellis võlausaldajalt kaupa; - kas juhatuse liikme X Xe allkiri lepingul nr 80-2017 ja lepingul nr 29-06-CA17 on võltsitud; - kas lepingud on näilikud; - kas võlgnik on kauba kätte saanud või kas võlgnik andis võlausaldajale korralduse kauba tarnimiseks äriühingule X. 15. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. Nii on

§ 15

lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle 8 tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 7 alusel kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 16. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu ning kas see on ka tõendatud, tuleb lahendada hagimenetluses. Nii on

§ 15

lg 3 punkt 1 on suunatud eelkõige sellele, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud

eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-

1. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Lisaks märgib kohus, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust

§ 15

lg 3 pide 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-57-14, punkt 17). Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Võlausaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Samuti märgib kohus, et kuigi võlausaldaja nõude suurus võib ületada

§ 15

lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud. Kuna võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei pea kohus vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust.

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Kohus asub seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur võlausaldaja avalduse alusel jätta nimetamata. Kuna kohus võlgnikule ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlus. Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 15lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. 9 Ts

MS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule 30.05.

1. Võlgniku lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, materjalide arutelu, vastuse ettevalmistamine, avaldaja seisukohaga tutvumine: kokku 3 tundi; - ettevalmistamine 08.05.2019 kohtuistungiks, kohtuistungist osavõtt: 3 tundi ning - avaldaja 17.05.2019 seisukoha läbivaatamine, arutelu kliendiga, 30.05.2019 seisukoha ettevalmistamine: 4 tundi. Võlgniku lepinguline esindaja on teinud kokku 10 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 130 eurot. Võlgniku menetluskulud koosnevad õigusabi eest esindajale makstud kuludest summas kokku 1300 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja esitas vastuväite ajalisele mahule 3 t (08.05.2019) ja on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks oleks kogumis 1 t 30 min. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt toimus 08.05.2019 eelistung, mis algas kell 11.00 ja lõppes kell 11.
2. Istung kestis 0,75 tundi. Kuna võlgniku esindaja peab olema menetluse käiguga pidevalt kursis, on põhjendatud ja vajalik ajakulu eelistungi ettevalmistamiseks 0,5 tundi ja eelistungil osalemiseks 0,75 tundi, kokku 1,25 tundi. Ülejäänud võlgniku lepingulise esindaja õigusabitoimingute osas võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Võttes arvesse võlgniku teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 8,25 tunni (3 + 1,25 + 4) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9. detsembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et võlgniku esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (130 eurot/tund) ülemäära kõrge. Võlausaldajalt UAB V&D group tuleb mõista Osaühingu Banfi Baltic (likvideerimisel) kasuks välja menetluskulud summas 1072,50 eurot (8,25 tundi x 130 eurot/tund). Osaühingu Banfi Baltic (likvideerimisel) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 227,50 eurot (1300 – 1072,50). 10 TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11