) § 492 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7.
lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätetest tulenevalt peab kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) objektiivne koosseis (kahju tekitaja tegu, kannatanule tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel); 2) õigusvastasus; 3) süü. Seega hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida nimetatud eelduste olemasolu. 15.
Lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses kahe esimese rehvi ja ühe tagumise rehvi vahetusega kokku summas 679,13 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud 19.04.2018 maksmisotsuse nr 1 ja 17.05.2018 maksmisotsuse nr 2. Maksmisotsuse nr 1 kohaselt on kahe rehvi kulud vastavalt arvele 782,94 eurot, millest 315 eurot on omavastutus. Seega on hageja kuluks kahe esimese rehvi osas 467,94 eurot. Maksmisotsuse nr 2 kohaselt on hageja ühe tagumise rehvi kuluks 211,19 eurot (tlk 22-25).
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjuslik seos tõendatud kahju osas, mis tekkis seoses tagumise rehviga. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt avastas kindlustusvõtja tagumise rehvi kahjustuse alles kahe nädala möödumisel pärast liiklusõnnetust. Kohtule on tõendatud, et kindlustusvõtja kasutas sõidukit pärast kindlustusjuhtumit (tlk 20). Kui kindlustusvõtja on sõidukiga pärast liiklusõnnetuse toimumist osalenud liikluses, siis ei saa olla kindel, et tagumise rehvi kahjustus tekkis just 11.04.2018 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega ei ole tõendatud, et tagumise rehvi kahjustus on põhjuslikult seotud 11.04.2018 toimunud liiklusõnnetusega ning sellega seotud kahju summas 211,19 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja on kohtule esitanud internetiportaalist võetud väljaprindi, millega soovib tõendada miks tuleb korraga välja vahetada kaks rehvi ühe rehvi purunemisel (tlk 42). Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud tõendist, et rehvi purunemisel tuleb ilmtingimata vahetada kaks rehvi. Väljaprindist nähtub, et enamus juhtudel tuleb vahetada kaks rehvi korraga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et käesoleval juhul oli vajalik vahetada kaks rehvi korraga. Seejuures tuleneb
lg-st 3, et otsene varaline kahju hõlmab sh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Kohtu hinnangul on mõistlikuks kuluks vaid selline kahju, mille tekkimine oli otseses põhjuslikus seoses löökaugust läbisõitmisel. Seega tuleks kahju hüvitada vaid selle rehvi osas, mis löökaugust läbisõitmisel kahjustus. Seega põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel seisneb selles, et juhul, kui kostja oleks taganud tingimused ohutuks 6 liiklemiseks, ei oleks sõidukile esimese parempoolse rehvi osas kahju tekkinud ning hageja poleks pidanud kindlustusvõtjale kahju hüvitama. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsene varaline kahju on tekkinud kindlustusvõtjale vaid esimese parempoolse rehvi osas. Maksmisotsuse nr 1 alusel on kahe rehvi kulud vastavalt arvele 782,94 eurot. Seega ühe rehvi maksumus on 391,47 eurot. Ühe rehvi maksumusest tuleb maha arvutada omavastutus 315 eurot, seega on hageja kahjuks 76,47 eurot. 15.2. Õigusvastasus
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EhS § 97 lg-st 1 tuleneb kohustus tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus nimetatud sättest tulenevat kohustust.
lg 2 punktide 1-4 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul ei ole ükski eelpool
Kohtu hinnangul ei esine ka
S § 97 lg 1 eesmärgiks on justnimelt teise poole kaitsmine kahju tekkimise eest. Seega ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja kostja poolt kahju tekitamine on õigusvastane. 15.3. Süü
lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
lg 1 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega sätestab
Kostja vabaneks vastutusest, kui ta tõendab mõne
lg 1 punktides 1-4 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-53-06 p 12). Kostja leiab, et kahju on tekkinud kindlustusvõtja süül. Kostja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et sündmuse tekkimise ajal kell 21.40 on nimetatud teelõigul niivõrd tihe liiklus, mis ei lubanud kindlustusvõtjal õigeaegselt teeoludele reageerida ja sellega ka kahju vältida. Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid, millest saaks kohus järeldada, et kahju tekkimises on süüdi kindlustusvõtja. Kohus leiab, et kahju ei ole tekkinud kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mõne
lg 1 punktides 1-4 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahju tekitamises süüdi. 16. Eelnevaga on kohus tuvastanud kahjuhüvitise nõudmiseks vajalike eelduste olemasolu. 7 Kohtu hinnangul on oluline märkida ka järgnevat. Kostja heidab kindlustusvõtjale ette, et pärast löökaugust läbisõitmist pidas kindlustusvõtja sõiduki kinni Vabaõhumuuseumi 31 maja sissesõidul, mis asub ca 1 km kaugusel väidetavast sündmuskohast Paljandi bussipeatusest kesklinna suunas. Kohus leiab, et kostja vastuväited seoses sellega, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et sündmus toimus hageja nimetatud kohas ja ajal, on asjakohatud. Politseija Piirivalveameti poolt esitatud tõendiga on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus 11.04.2018 kell 21.40 Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 31 juures (tlk 18). Seejuures on kostja kinnitanud, et Vabaõhumuuseumi tee 31 ja Paljandi bussipeatuse ümbruses asuv tee on Tallinna linna ehk kostja omandis (tlk 101). Seega on liiklusõnnetuse aeg ja koht politsei poolt fikseeritud ning liiklusõnnetus juhtus teel, mis on kostja omandis. Kuivõrd kohus on välja selgitanud, et kostja vastutab tekitatud kahju eest, ei ole vajadust kostja vastutust hinnata alternatiivselt
Kõigest eeltoodust tulenevalt on hagejal
lg 1 alusel nõude üleminekust tulenevalt õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise tasumist, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 76,47 eurot.
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta hageja menetluskulud 11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 89% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 11% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 19,25 eurot. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata 89% ulatuses, tuleb nimetatud ulatuses kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on kohtule teatanud, et temal menetluskulud puuduvad (tlk 101 pöördel). Kuna kostja ei ole menetluses kulusid kandnud, tuleb need jätta rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.