) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.11.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik töötas 2014.a veebruarist 2016.a augustini ja 2017.a juulist praeguseni. Võlgniku töötasu on kogu menetluse aja jäänud alamtasu kanti. Viimane teave võlgniku poolt töökohtadele kandideerimiste kohta pärineb 2017.a algusest, hiljem selle kohta andmeid esitatud ei ole. Võlgniku väitel ei ole ta leidnud paremini tasustatud tööd, kuid võlgnik ei ole väidet põhjendanud. Kohtu hinnangul ei ole see ka usutav, võlgnik on kõrgharidusega töövõimeline varasemate töökogemustega inimene, kellel oleks praeguses majandusolukorras võimalik teenida vähemalt keskmist töötasu kui mitte rohkem. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida. Võlgnikul võivad olla varjatud tuluallikad. Võlgniku kahele arveldusarvele on menetluse kestel kokku sularahas sisse pandud 16 985 eurot, mis viitab täiendava sissetuleku saamisele. Võlgniku sagedased väljassöömised, iluteenuste kasutamised ning välisreisid viitavad, et võlgniku elustandard on kõrgem kui alamtasu seda võimaldaks.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et oma tegevusetusega ta vähendab võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade mittetasumise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes 3 Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X X kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.