) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et Viru Vangla 13.12.2019 vastus nr 6-10/48978-2 on tunnistatud kehtetuks ja kaebaja taotlus avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks on uuesti läbivaatamisel. Riigikohus on leidnud, et otsus kinnipeetava ümberpaigutamiseks avavanglasse on kaalutlusotsus.1 Vaidlusalune vangla otsus ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise kohta on samuti kaalutlusotsus, kuna nimetatud otsuses andis vangla hinnangu, kas kaebaja vastas avavanglaosakonda paigutamise tingimustele.2 Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 4 puudub kohtul volitus kohustada vanglat andma välja kindla sisuga haldusakti, on kaebus nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas täielikult ammendunud, ehk kaebaja on saavutanud eelpoolnimetatud nõuete eesmärki (tema taotlus on uuesti läbivaatamisel). Ühtlasi selgitab kohus kaebajale, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Kaebajal on olemas subjektiivne õigus nõuda, et ümberpaigutamise menetluse alustamise otsus oleks ilma kaalutlusvigadeta.3 Järelikult esineb menetluse lõpetamise alus. 5.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Tuvastamisnõudele ülemineku lubatavuse kontrollimisel peab kohus arvestama
6. Kohus on seisukohal, et antud juhul üleminek tuvastamisnõudele ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitsmiseks. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui kohus tuvastab Viru Vangla 13.12.2019 vastuses nr 6-10/48978-2 kaalutlusvea, ei saa kaebaja sellele edaspidi tulemuslikult tugineda, kuna kohtule teadaolevatel andmetel tehakse varsti uus otsus, millega otsustakse uuesti ümberpaigutamise menetluse alustamise üle, mistõttu esineb kaebajal tõhus õiguskaitsevahend ja tuvastamisnõude esitamine ei oleks vastavalt
Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda õigusi, kui esitab nimetatud otsuse peale halduskohtule kaebuse. Kuna vangla on ise tunnistanud 13.12.2019 vastuse nr 6-10/48978-2 kehtetuks, puudub kohtul veendumus, et uus otsus tuleb samade põhjendustega, nagu on esitatud vaidlusaluses vastuses. Seetõttu menetluse jätkamine Viru Vangla 13.12.2019 vastuse nr 610/48978-2 õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole kaebajale ilmselgelt vajalik ja lubatud. Kohus leiab, kuna juba praeguses menetlusstaadiumis on ilmselge, et kaebajal puudub tuvastamisnõudele ülemineku osas õiguskaitsevajadus ja see ei oleks ka lubatav, ei pea kohus lähtudes menetlusökoomina põhimõttest põhjendatuks küsida kaebaja käest, kas ta soovib üle minna tühistamisnõudelt ja kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. 7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
1 RKHKo 3-3-1-6-
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus selgitab, et ei välista vaidlusaluse vastuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest halduskohtule. Samas ei tekkinud kaebajal seoses kaebuse eitamisega menetluskulusid. Seega ei võta kohus menetluskulude jagamise osas seisukohta. 9. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
/allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.