lg 2 p 4), tuleb tal kohtule selgitada millal ja mis liiki (kas varaline või mittevaraline ) kahju talle tekkis. Varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb märkida konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on aluseks taotletava varalise kahju summa kujunemisele. Lisaks esitada tõendid temale tekitatud varalise kahju kohta ning selgitused selle kohta, milles varaline kahju seisneb. Kui kaebaja soov on esitada hüvitamisnõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb tal selgitada, millise riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud õigushüve, s.o väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, riivamise eest ta mittevaralise kahju hüvitamist soovib. Täiendavalt tuleb põhjendada, milles talle tekkinud mittevaraline kahju täpselt seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed talle tekkisid. Eeltoodust tulenevalt peab kaebaja: esitama selge kaebuse nõude ja esitama vajadusel vaidlustatavad haldusaktid. Kaebajal tuleb kohtule selgitada, mida ja millist tulemust soovib kaebaja oma kaebusega saavutada. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebajal kohtule teatada millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab ja mis on kaebuse eesmärk. Kohtule teadaolevalt on kaebaja vanglast vabanenud. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest (
Halduskohus selgitas ka kaebajale, kui isik soovib vaidlustada süüteomenetluses tehtud toimingut ja nõuda kahju, ei saa halduskohus seda nõuet riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel ja korras lahendada. Selline nõue tuleb lahendada eriseaduse ehk süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alustel ja korras (SKHS § 1 lg 1, RVastS § 1 lg 1). Kui isikule on süüteomenetluses õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju, on tal õigus nõuda selle hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Kahju hüvitamise taotlus tuleb isikul esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus võimaldab isikul esitada iseseisvat õigusvastasuse tuvastamise nõuet ilma kahju hüvitamise nõudeta või mitte, see asjaolu ei mõjuta halduskohtu pädevust vaidluse lahendamisel. Halduskohtu pädevus sõltub sellest, kas kaebaja vaidlustab süüteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse raames tehtud tegevust. 6. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 12.02.2020. Seega puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 17.02.2020. 7. Kaebaja on 18.02.2020 kuupäeva postitempliga saatnud kohtule kirja soovides määruse tõlget. 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 9. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ega täiendavat tähtaega palunud. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale
12. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kui kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest ja dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist (halduskohtumenetluse seadustik (
) § 121 lg 2 p 3). 13. Vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.