lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 (kaks) aastat.
lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Riho Joanurme järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
lg 2 p 7 alusel keelata Riho Joanurmel karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil suhelda alaealiste isikutega, v.a lähisugulased.
lg 2 p 7 alusel keelata Riho Joanurmel karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.
lg 2 p 8 alusel kohustada Riho Joanurme osalema sotsiaalprogrammis „Uus suund.“ Määrus Riho Joanurme suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riho Joanurm on Harju Maakohtu 16.03.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11012
lg 2 (episoodid ajavahemikul 2012 kuni 21.11.2013) järgi õigeks mõistetud tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise ja prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Sama kohtuotsusega on ta süüdi tunnistatud
lg 2 p 1, 6 (varem kehtinud redaktsiooni kohaselt
lg 2 p 1, 2) järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust;
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;
lg 3 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Riho Joanurmele mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2016-11.12.2016, s.o 7 kuud 21 päeva. Seega alates Riho Joanurme kinnipidamise päevast, s.o alates 19.12.2016 kuulus tal ärakandmisele 3 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.04.2020. Tartu Vangla edastas 03.02.2020 kohtule Riho Joanurme isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest tuleneb, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Riho Joanurm, et ta ei tea, miks ta sellised teod toime pani. Vabanedes ta oma ema juurde elama minna ei kavatse, vaid tahab minna Soome tööle, sest seal on parem palk. Süüdimõistetu ei olnud nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, sest ühe kaaskinnipeetava sõnul on see lisakaristus. Samuti tõi süüdimõistetu välja, et soovib vabanedes ühe poisiga edasi suhelda ja teda näiteks kinno ja teatrisse viia. Ta küsis kohtult korduvalt, kas ja millistel tingimustel ta lastega suhelda võib. Prokuröri hinnangul tuleks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Riho Joanurm ei ole vangistuses viibides oma tegusid tunnistanud ega tagajärgedest hoolinud. Tema praegused tulevikuplaanid hõlmavad võõraste lastega suhtlemist. Süüdimõistetul on ametlik sissekirjutus Tallinnas korteris, kus elavad tema pereliikmed, elamistingimused on head. Prokuröri hinnangul saab süüdimõistetut kohustada seal elama. Karistusjärgse käitumiskontrolli pikkus võiks olla 2 aastat ning süüdimõistetul tuleks keelata suhtlemine võõraste laste ja 2
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Riho Joanurm kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude eest. Kuritegusid pani süüdimõistetu toime pika aja vältel ning seksuaalkuritegude ohvriteks olid eranditult alaealised poisid. Riho Joanurmel on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire, lisaks ekspressiivne kõnehäire ja kerge vaimne alaareng. Tal puudub töövõime. Karistuse kandmise ajal on Riho Joanurm osalenud tööhõives, saanud psühholoogilist nõustamist ja läbinud programmi „Värav“. Tema käitumine on olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on Riho Joanurm eitanud oma süüd ja rääkinud soovist maksta kätte poistele, kes tema vastu tunnistasid, suutmata mõelda kannatanute tunnetele. Kinnipeetav on küll täitnud individuaalset täitmiskava, kuid kohtu hinnangul ei ole see tema suhtumist püsivalt mõjutanud. Süüdimõistetu on ise avaldanud, et programmist ei ole talle kasu olnud. Individuaalsetel psühholoogilistel nõustamistel ei olnud ta koostööaldis. Kinnipeetav on madala analüüsivõime ja väheste sotsiaalsete oskustega ning võib olla kergesti mõjutatav. Ta on ise korduvalt väljendanud, et paneb ilmselt toime uue kuriteo. Lisaks tuli kohtuistungil avaldatust selgelt välja, et Riho Joanurmel on endiselt väga suur huvi lastega suhtlemise vastu. Riho Joanurme ootused tulevikule on vangla iseloomustuse kohaselt kohati ebarealistlikud. Ainsaks eesmärgiks võib pidada tööle asumist. Süüdimõistetu on väitnud, et soovib minna elama Soome, kuid kohtuistungil ta selle kohta täpsemaid selgitusi ei andnud. Kinnipeetava enda väidete kohaselt ta ema juurde, kus on ka tema registrijärgne elukoht, elama minna ei saa, kuid põhjust ta välja ei toonud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et elamine nimetatud elukohas oleks takistatud. Ilmselt on Riho Joanurme selline väide kantud soovist vabaneda ilma täiendavate kohustusteta. 3
Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Riho Joanurmel täita
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Riho Joanurmele käitumiskontrolli perioodiks
Võttes arvesse Riho Joanurme mõjutatavust kaaslaste poolt, määrab kohus
lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda isikutega, kes on talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud, v.a lähisugulased. Arvestades toimepandud kuriteo laadi, määrab kohus Riho Joanurmele
lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammis „Uus suund.“ Kohus nõustub prokuröriga ning ei määra süüdimõistetule tema töövõimetust arvestades kohustust töötada.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.
sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.