lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav KRISTIINA KUPP, isikukood 49206024223, xxxx; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht P OÜ, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati mõisteti Tartu Maakohtu 04.11.2019 otsusega
lg 2 p 9 järgi
lg 2 alusel karistuseks 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust
alusel tingimisi 5-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 12-l korral; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada KRISTIINA KUPP süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 04.11.2019 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Kristiina Kuppule liitkaristuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 3 ja § 74 lg 1, 3, 5 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristiina Kupp ei pane 5 (viie) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1 Määrata Kristiina Kupp katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile (narkomaanide sõltuvusravile) ajani, mil raviteenuse osutaja otsustab, et ravi enam vaja ei ole. Kristiina Kupp on eelnevalt ravile allumiseks nõusoleku andnud.
lg 2 p 7 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed).
lg 2 p 8 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 9 ja
¹ lg 3 kohaselt kohustub Kristiina Kupp alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, mille algust lugeda alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitati kriminaalasjas nr 1-19-5317 Kristiina Kuppu keha külge, s.o alates 30.12.
lg 2 p-s 1 tähendatud isikuna, tekitades teisele isikule varalise kasu saamise eesmärgil varalist kahju arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmete sisestamise teel, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kristiina Kuppule mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 ning § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2019 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse, s.o 4 aasta 9 kuu 28 päeva vangistusega, lugedes üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõista Kristiina Kupu liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Tartu Maakohtu otsuse kuulutamise kuupäev, s.o 04.11.2019.
§-de 65 lg 3 ja § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 5 aastat. Katseajaks allutada Kristiina Kupp kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud alluma ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele ravile (narkomaanide sõltuvusravile) 3 ajani, mil raviteenuse osutaja otsustab, et ravi enam vaja ei ole. Kristiina Kupp on eelnevalt ravile allumiseks nõusoleku andnud.
lg 2 p 7 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed).
lg 2 p 8 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Kristiina Kupp kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 5,
lg 2 p 9 ja
¹ lg 3 kohaselt kohustub Kristiina Kupp alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud. Süüdistatav Kristiina Kupp on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kristiina Kupp on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kristiina Kupp tuleb süüdi tunnistada
Kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju 3210 euro nõudes kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 179,16 eurot. Tartu Maakohtu 04.11.2019 otsusega on isikult sundraha välja mõistetud ning kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.