Kriminaalasi nr 1-05-1000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.02.2020) Kriminaalasja number 1-05-1000 Tä

§ 114

p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti Heigo Jaansonile 15 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti määratud karistusega kaetuks ka 26.02.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus. Lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks loeti 12.05.2005. 1

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistusest, sama otsusega

§ 114p 3 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.

1. Tartu Vangla edastas 05.02.2020 kohtule materjalid Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult 20.02.
2. Prokuröri arvates ei ole Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna on säilinud oht uue kuriteo toimepanemiseks ja süüdimõistetul puudub vabaduses kindel elukoht. Heigo Jaanson avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda. Ta on juba peaaegu 15 aastat vangistuses viibinud ning leiab, et ei võidaks sellega midagi, kui vabaneks umbes poolteist kuud enne tähtaega. Väidetavalt plaanib ta pärast karistuse lõpuni kandmist minna välismaale tööle. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heigo Jaanson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heigo Jaanson on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kannab esimest reaalset vangistust. Ta kannab karistust kahe inimese mõrva eest. Heigo Jaansoni puhul on positiivne tema osalemine tööhõives ja mitmetes sotsiaalprogrammides, samuti õppetöös osalemine. Kinnipeetaval on säilinud head suhted perekonnaga, kelle moodustavad isa, õde ja vennad. Vabanemise korral on pereliikmed valmis teda aitama. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada Heigo Jaansoni isikut ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses viibides läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, ei saa käesolevalt olla veendunud, et kuriteoriskid on tema puhul maandatud. Vangla iseloomustusest nähtub, et stressiolukorras võib süüdimõistetu kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt. Konfliktsetes situatsioonides on valdavalt kasutanud domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda, enesekehtestamiseks võib kasutada vägivalda. Kinnipeetav on küll võimeline oma tegusid analüüsima ja mõistab probleemide olemust, kuid lahenduste leidmine võib raskusi valmistada. Heigo Jaansonil on vangistuses esinenud ka probleeme kehtiva korra järgimisega, talle on määratud distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega. Vabanemise korral puudub tal kindel elukoht. 2