2-19-11335/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 19.02.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi A B hagi O K vastu abielu lahutamiseks 2-19-11335 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A B (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja O K (isikukood xxx, e-post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.02.2020 Resolutsioon Lahutada A B ja O K abielu, mis sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, tõendi number xxx. Menetluskulude jaotus Poolte kantud menetluskulud jätta poole endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 29.07.2019 esitas A B (edaspidi nimetatud hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse O K (edaspidi nimetatud kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, tõend nr xxx. Abielulised suhted on lõppenud. Kostja lahkus hageja juurest ja hageja ei tea kostja täpset asukohta. Hageja andmetel peaks kostja viibima Venemaal. Kostja on teatanud, et ei soovi samuti jätkata kooselu. Pooled on leidnud, et abielu registreerimine oli viga. Kostja keeldus tegemast toiminguid abielu lahutamiseks ja teatas, et hageja peab need ise korda ajama. Pooltel puudub ühisvara ja pooltel ei ole ühiseid lapsi. Pooltel puudub soov abielu jätkata, abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole soov taastada. Harju Maakohus 14.08.2019 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 23.08.2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hagi esitamise ajaks ei olnud hagejale teada kostja täpne asukoht ja ta on esitanud päringud tuttavatele ja sugulastele. Hagejale antud info kohaselt peaks olema kostja asukohaks xxx. Kostja e-post xxx, kostja telefoninumber, millelt hagejal oli viimane kontakt, ei ole hetkel kättesaadav. 13.07.2019 otsustati ühiselt abielu lõpetada tulenevalt ületamatutest erimeelsustest ja mittesobivusest. Kostja ei soovinud elada Eestis ja hageja ei soovi oma kodust lahkuda. Hageja on arvamusel, et täiskasvanud inimestena ei pea üksteist süüdistama vaid tuleb leppida tõsiasjaga, et pooled ei sobi kooselu jätkama. 17.07.2019 sõitis kostja ära. Hageja palus abielu lahutada kirjalikus menetluses. Kohus võttis hagi 04.09.2019 kohtumäärusega menetlusse. Kohus edastas samal päeval kohtumääruse ja hagimaterjalid kostja e-posti aadressil. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis kostjale ka venekeelseid e-maile, paludes teatada, kas kostja on lahutusega nõus. Kostja kohtule ei vastanud. 15.11.2019 saatis kohus hagejale e-kirja, paludes esitada kohtule menetlusdokumentide tõlge vene keelde, kuna kohus peab menetlusdokumendid kostjale kätte toimetama Justiitsministeeriumi kaudu Vene Föderatsiooni pädevale kohtule. Kostja tõlkeid ei esitanud. Kostja sai avalikus E-toimikus menetlusdokumendid 15.11.2019.a. kätte. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 12.02.2020 kell 10.30. Hagejale oli kohtukutse saadetud e-posti teel ja kätte toimetatud postkasti jätmisega hagiavalduses märgitud aadressil. Kostja kinnitas kohtukutse kättesaamist 24.12.2019 avalikus e-toimikus. Hageja saatis kohtule venekeelseid e-kirju, väljendades pahameelt kohtu aadressil. Kohus selgitas hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 346 lg 2. Kostja saatis kohtule 11.02.2020 e-kirja teatades, et ei saa kohtuistungil osaleda, kuna elab praegu xxx. Kostja palus lahutada teda A Bst, kostjal ei ole tema kohta kaebusi. Kostja ei hakka omandatud vara jagama. Pooled kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Abielu tõendi number xxx kohaselt poolte abielu sõlmiti xxx. Abielu registreerinud asutus Tallinna Perekonnaseisuamet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendab asja sisuliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 2 Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta, nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotamine Poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3