) § 440 lg-le 1. Märgitud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis 07.02.2020 vastuses hagi õigeks. Kohus teeb õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda
Kostja vaidlustas hageja väite, et väärteomenetluses edastati kostjale hageja kontaktandmed. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja sai hageja kontaktandmed väärteomenetluses. Kostja selgitas, et liiklusõnnetuse tulemusena murdis tema jalaluu, ning sündmuskohalt viidi kostja ära kiirabiga. Seega on usutav kostja väide, et tal puudus ülevaade hagejale tekitatud varalise kahju kohta. Kostja andmete väljaselgitamiseks pöördus hageja lepingulise esindaja poole, kes tuvastas kostja elukoha äriregistrist kättesaadavate andmete alusel. Ebaselgeks jääb, miks pärast kostja kontaktandmete teadaasamist pöördus hageja oma nõudega kohe kohtusse ja ei võtnud enne seda ühendust kostjaga ning ei proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt ja seda, et kostja võttis hagi kohe õigeks, mis näitab tema valmisolekut hageja nõuet täita mh kohtuväliselt, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda
5. Kostja väitel tegi ta kulutusi juriidilisele nõustamisele 264 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt kandis kostja kulusid esindajale seoses konsultatsiooni ja vastuse koostamisega.
lg 1 2 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadusitku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja esitas kõik menetlusdokumendid enda nimel ja oma allkirjaga. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostjat esindaks menetluses lepinguline esindaja
Lepingulise esindaja menetluses kasutamine ja sellega kaasnevate kulude tekkimine peab olema ettenähtav vastaspoolele, kelle kanda võivad kulud jääda. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja kasutas menetluses lepingulist esindajat ja sellega kaasnevad kulud ei olnud ettenähtavad ka vastaspoolele, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt kantud juriidilise nõustamise kulusid. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda ja kohus ei mõista hagejalt kostja kulud välja, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 6.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 7. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.