← Eesti

4-19-5917/25

Väärteoasi nr. 4-19-5917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2020.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-19-5917 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 46

lg 1 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 223lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl karistas Martin Metsis’t väärteoasjas nr. 2302,19,016785 20.11.2019.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot,

§ 223lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja muuta mõistetud karistust: jätta talle alles juhtimisõigus, ka taotleb kaebuse esitaja maksegraafikut. Kaebuse esitaja puuduste kõrvaldamises märgib, et temalt ei saanud juhtimisõigust ära võtta, sest väärteootsuse koostamise ajal tal ei olnud juhtimisõigust. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde lisades, et ta soovib, et ta ei jääks juhtimisõigusest ilma, maksegraafikut oluliseks ei pea. Ta selgitas, et ta ei vaidlusta seda, et ta antud väärteo toime pani. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning märkis, et kaebuse esitaja on kõigile teistele liiklejatele suureks ohuks, kuivõrd ta on lühikese aja jooksul näidanud, et ta paneb ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja M. Metsis, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust /kohtutoimik tl 2-7, 15/; - kohtuvälise menetleja 20.11.2019.a. otsust väärteoasjas 2302,19,016785 /tl 16-17; väärteotoimik lk 53/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi /väärteotoimik lk 1, 3, 4/; - fototabelid /väärteotoimik lk 5-12, 13-42/; - sõiduki hoiukohta teisaldamise akti /väärteotoimik lk 43/; - sõidukite vaatlusprotokolle /väärteotoimik lk 45-46/; - väärteoprotokolli, lisalehte /väärteotoimik lk 51-52/; - karistusregistri väljavõtet / väärteotoimik lk 54-55/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina videosalvestist. 2 Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr. x19.10.2019.a. kella 16:28 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tartu mnt. 87 juures, vastavalt oma sõiduki kiirusele ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool seisma jäänud sõidukile Volvo ning sõitis sellele tagant otsa, millega tekitas varalise kahju Luminor Bank AS’ile ja Auto 100 Tallinn AS’ile. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja vaidlustab talle määratud karistust. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine M. Metsis’e poolt. M. Metsis’e poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelitega (lk 1, 3-4, 5-12), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Sõiduki Škoda Octavia vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelist (lk 45, 25-42) nähtuvalt on vaadeldud sõidukit Škoda Octavia reg nr. x, mille esiosa on deformeerunud, eesmised turvapadjad on avanenud, salongi peegel eraldunud, ka on purunenud esituled, suunatuled, udutuled, ka on salongi peegel eraldunud. Sõiduki Volvo XC60 vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist (lk 46, 13-24) nähtuvalt on vaadeldud sõidukit Volvo XC60 reg nr. x, mille tagaosal on vigastused. Vigastatud on tagaluuk, tagumine põrkeraud, summuti. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 25.10.2019.a. koostatud väärteoprotokollis, lisalehel (tema poolt mootorsõiduki Škoda Octavia reg nr. x juhtimine, vastavalt oma sõiduki kiirusele pikkivahe mitte hoidmine, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool seisma jäänud sõidukile, tagant otsa sõitmine sõidukile Volvo, varalise kahju tekitamine Luminor Bank AS’ile ja Auto 100 Tallinn AS’ile) (lk 51-52). M. Metsis’e poolt liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud kõigi eelrefereeritud tõenditega, samuti kaebuse esitaja enese ütlustega. Ka vaatles kohus vahetult kohtuistungil videosalvestist sündmusest ning veendus isiku süüs. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud M. Metsis’e poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine, rikutud on

§ 46

lg 1 kohustust.

§ 46

lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Käesoleval juhul ei hoidnud menetlusalune isik sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees seisma jäänud sõidukile. Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui 3 sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et M. Metsis’e poolt

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusalune isik on

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma.

§ 46

lg 1 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Kuivõrd maakohus peab arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest peab kohus vajalikuks ka märkida, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus

§ 46

lg 1 sätestatud nõudet, siis on tegemist väärteona vastavalt

§ 223lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega M. Metsis’ele määratud karistus, rahatrahv 100 trahviühiku trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot on põhjendatud.

§ 223

lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus keskmisest madalamas määras. Seetõttu leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Eraldi peab kohus vajalikuks ka peatuda

§ 223lg 2 alusel lisakaristuse määramisel.

Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustega selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik sellele ka vastavalt reageerinud ja näinud

§ 223

lg-tes 1 ja 2 ette ranged karistusmäärad, sh nii põhi, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse. Kohtu hinnangul pidi M. Metsis ka ette nägema, et raskemate liiklusalaste rikkumiste puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta, seda eriti juhul, kui isikul oli eelnevalt mitu kehtivat karistust liiklusalase rikkumise eest (lk 54-55). Kohus märgib, et

§ 223

lg 2 sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 1st kuust kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja antud juhul on 4 kohaldanud seda sanktsiooni ülemmääras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et isikul on mitu kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise eest, varasemalt määratud karistused ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Isikul on osaliselt tasumata kohaldatud rahalised karistused. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-126-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Käesoleval juhul nähtub karistusregistri väljatrükist (lk 54-55), et isikul on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust, kõik need on liiklusalased süüteod. Kohus rõhutab, et antud asjas eelnimetatu ongi avaldunud M. Metsis’ele iseloomulik käitumismuster, mis seisneb tema poolt ükskõikses suhtumises liiklusnõuetesse. Isikute väljakujunenud tegevusmustrit on tervikpildi saamiseks tõendite hindamisel samuti oluline arvestada (RKKKo 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09; 3-1-1-8-10). Kohus leiab, et isiku väljakujunenud käitumismustrit tuleb samuti arvestada. Ka tuleb arvestada asjaolu, et kaebuse esitaja enese sõnul töötab taksojuhina. Isik paneb korduvalt toime liiklusalaseid süütegusid ja on liikluses ohtlik. On vajalik saavutada tema väärtushinnangute muutmist ning seetõttu on igati vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Kaebuse esitaja avaldas seisukohta, et temalt ei saa juhtimisõigust ära võtta, kuivõrd otsuse tegemise ajal tal juhtimisõigus puudus. Kohus märgib, et juhtimisõigus oli isikul olemas, see oli isikul ära võetud 2-ks kuuks (lk 54).

§ 125

lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit, seega oli isikul keeld juhtida sõidukit 2 kuud, see ei tähenda, et isik on juhtimisõiguseta. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuste osas. Karistuse kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures CD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 2, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126. Merle Parts Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.