T., ik xxx, elukoht xxx Hageja seaduslik esindaja: A. R., ik xxx, elukoht: xxx Kostja: A. T., ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos lisadega ja tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 ning kohtule tuleb esitada maksekorraldus selle tasumise kohta. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD S. T. esitas seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule 12.12.2019 hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on A. R. ja A. T. kooselust sündinud xxx laps S. T.. Hageja seaduslik esindja ja kostja ei ela alates 01.01.2019 koos. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja last ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks miinimummääras alates 01.01.2019 seadusega kehtestatud miinimummääras. ASJA KÄIK Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue anti allkirja vastu kätte kostjale isiklikult 06.01.2020. Vastuse esitamise tähtaeg oli 20.01.2020. Kostja ei ole kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi
lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108 toodud õiguslikel alustel.
lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Rahvastikuregistrist nähtub, et S. T. isa on A. T. ja ema A. R., kes on seega lapse seaduslik esindaja. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär
Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 1,2,3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus
Vastavalt Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (
lg 1).
lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Hageja palub 03.01.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas välja mõista kostjalt menetluskulud 300 eurot (5*60) hageja seadusliku esindaja õigusalase nõustamise so hagi koostamise eest. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja õigusabikulud 300 eurot ei ole põhjendatud. Tegemist on tavapärase elatise nõudega, mis ei vaja 6 tunnilist juriidilist nõustamist. Kohus loeb põhjendatud ajaks 1 tunni. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hageja seadusliku esindaja õigusabikulud kostja kanda. Kohus mõistab välja kostjalt õigusabikulud 60 eurot. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.