3-20-267/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-267 Määruse kuupäev

1. veebruar 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Riida Rõivase kaebus kahju hüvitamiseks ja andmete väljastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Riida Rõivas RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
2. Riida Rõivas esitas 11.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse (digitoimiku leht dtl 3-4), mis oli pealkirjastatud hagiavaldusena moraalse kahju tekitamise eest kahjutasu nõudes 50 000 eurot. Väidetav kahju oli kaebajale tekkinud arstide R. Suija ja P. Lääne poolt kaebaja digiloos haiguslugude vaatamisega. Täiendava 11.02.2020 avaldusega (dtl 10) tühistas kaebaja 50 000 euro nõude ja soovis kahjutasu 10 000 eurot.
3. Kaebaja esitas 13.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse lisa (dtl 17-18), milles soovib määruse punktis 1 nimetatud kahjutasu nõuda täiendavalt perearst J. Mikkorilt. Koos avaldusega esitas kaebaja Andmekaitse Inspektsiooni 10.02.2020.a teate menetluse lõpetamise kohta isikuandmete kaitse asjas.
4. Kaebaja esitas 15.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse (dtl 21), milles soovib tagasi võtta hagiavaldust kahjutasu nõudes, kuna asi ei kuulu lahendamisele halduskohtus.
5. Kaebaja esitas 18.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse (dtl 29-31), mis oli pealkirjastatud hagiavaldusena hagita asjas meditsiinidokumendi nõudes. Avalduse kohaselt soovis kaebaja Jaanson-Lääne OÜ-lt välja nõuda kaebaja nimele koostatud ravidokumendid ja ambulatoorsed epikriisid. Kohtu seisukoht
6. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kaebaja nõuded on seotud eraõiguslike isikute - arstide ja osaühingu - tegevusega. Kaebaja ei ole rahul tema tervise infosüsteemis olevate isikuandmete käsitlemisega ning soovib saada täiendavaid terviseandmetega seotud dokumente. Kaebaja ei vaidlusta ühegi isiku tegevust avalik-õiguslikus suhtes. Võlaõigusseaduse § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. Seega ka vaidlus selle üle, kas kaebaja isikuandmeid vaadati arstide poolt tervishoiuteenuse osutamise käigus õiguspäraselt või mitte, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Samuti kuulub maakohtute pädevusse tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva kahju või lepinguvälise kahju hüvitamise nõuete lahendamine. Seega tulenevad kaebaja nõuded eraõigussuhtest. Selliste vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja on ka ise möönnud punktis 3 nimetatud avalduses, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7. Kohus selgitab kaebajale, et ta saab oma õigusi kaitsta, esitades avaldused maakohtule. Halduskohus ei edasta ise kaebaja avaldusi, sh määruse punktides 1-4 nimetatud avaldusi maakohtule. Kaebajal tuleb soovi korral endal seda teha. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja e-post menetlusdokumentide saatmiseks on tmktartu.menetlus@kohus.ee. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 2