) § 171 lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.
lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: − kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. 3.
lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja
lõige 2 sätestab, et ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas.
lõike 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.
lõige 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuseks võib muu hulgas olla distsiplinaararest (
Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (
Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (
lõiget 2, mis kohustab ajateenijat ajateenistuse kestel viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kohus on seisukohal, et arvestades eelnevat võib reamees Xile süüks arvatud teo eest kohaldada distsiplinaarkaristust.
lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Praegusel juhul on distsiplinaararesti määranud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem. Seega on karistuse määranud pädev isik. 7. Juhindudes
lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees Xile on
lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. Käskkirja vaidlustamise võimalust on 6. märtsi 2019. a käskkirjas nr 7P selgitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.