TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-433 Määruse kuupäev 10. märts 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Mario Maasiku esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 06.03.2020.a

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise.

1. Taotleja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud vaide- ega kohtumenetluse ajal. Tartu Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et taotleja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 06.03.2020.a käskkirja nr 6-2/197 kehtetuks tunnistamiseks. Ka taotleja ise ei väida, et ta on vaide esitanud. Kaebuse esitamise õigust taotlejal veel ei ole, kuna ta ei ole läbinud vangistusseaduse § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kui vaidluse all olevas küsimuses ei toimu vaide- või kohtumenetlust, siis ei saa taotleda esialgset õiguskaitset. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja eest on kolmas isik 08.03.2020 tasunud riigilõivu 45 eurot selgitusega „ettemaks Mario Maasiku esialgse õiguskaitse rakendamise riigilõiv“.

§ 104

lg 5 punkti 1 ja 3 alusel tagastab kohus riigilõivu, kui seda on tasutud nõutavast enam ja kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Seega tagastab kohus tasutud riigilõivu tervikuna. Taotlejal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Taotluses märgitud Liilia Ploomi kontonumber EE94101001035495301645 ei ole korrektne. 7. Kohus selgitab taotlejale, et tal on õigus esitada Tartu Vanglale vaie 06.03.2020.a käskkirja nr 6-2/197 kehtetuks tunnistamiseks, pärast seda tekib tal õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti. Kohus saab menetleda taotlust kiiremini, kui taotleja esitab koos taotlusega kohtule vaide ärakirja. Taotleja peab siiski arvestama, et kohus saab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult seni, kuni distsiplinaarkaristuse täitmine ei ole lõppenud. Ka on taotluse uuel esitamisel ja sisulisel läbivaatamisel võimalik, et see jääb rahuldamata. Kui taotleja otsustab esialgse õiguskaitse taotluse uuesti esitada, siis tuleb tal uuesti tasuda ka riigilõiv 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik